Korpuse ja toru soojusvaheti valiku juhend: protsesside kavandamine, rafineerimistehaste rakendused, tehniline optimeerimine ja tootmiskvaliteet
1. Sissejuhatus: Kuidas valida õiget korpust ja torust soojusvahetit
Korpuse ja torusoojusvaheti valimine ei ole lihtsalt soojusülekandeala arvutamise ja anuma läbimõõdu valimise küsimus. Rafineerimistehases, naftakeemiatehases või keemiatööstuses peab õige soojusvaheti vastama korraga mitmele nõudele: termiline jõudlus, lubatud rõhulangus, mehaaniline terviklikkus, korrosioonikindlus, saastumise kontroll, hoolduse juurdepääsetavus ja pikaajaline töökindlus.
Soojusvaheti, mis täidab kasutuselevõtu ajal oma määratud ülesandeid, võib siiski muutuda kulukaks probleemiks, kui selle torud kiiresti määrduvad, rõhulangus suureneb, selle kimpu on raske eemaldada või diferentsiaalne soojuspaisumine tekitab liigset pinget.
Tagajärjed võivad ulatuda soojusvahetist endast kaugemale. Tooraine destilleerimisseadmes võib ebapiisav soojustagastus suurendada ahju kütusekulu. Hüdrogeenimisseadmes võib ebastabiilne jahutamine mõjutada allavoolu eraldamist ja ringlussevõttu. Keemilises reaktorisüsteemis võib halb temperatuurikontroll vähendada toote kvaliteeti või piirata tootmisvõimsust.
EPC töövõtjate, protsessiinseneride, seadmete ostjate ja tehaste omanike jaoks ei ole tegelik küsimus seetõttu lihtsalt selles, millise soojusvaheti alghind on madalaim. See on see, milline konfiguratsioon tagab parima kombinatsiooni protsessi jõudlusest, tootmiskvaliteedist, hooldatavusest ja elutsükli kuludest.
Parim kesta- ja torusoojusvaheti on see, mis sobib tegeliku protsessi ülesande, töömahu, hooldusstrateegia ja projekti piirangutega – mitte tingimata suurima soojusülekandeala või kõige keerulisema konstruktsiooniga soojusvaheti.
GYRO (ZIBO GYRO INDUSTRY ENGINEERING) pakub inseneri- ja tootmisteenuseid kestade ja torude soojusvahetite, protsesside soojusülekandeseadmete, surveanumate, reaktorite, tornide ja kohandatud naftakeemiaseadmete jaoks. Selle integreeritud inseneri- ja tootmisvõimalused on olulised projektide puhul, kus termoprojekteerimine, mehaaniline konstruktsioon, kontroll ja paigaldusliidesed peavad koos töötama.
See juhend selgitab, kuidas valida erinevateks tööstuslikeks rakendusteks sobivat soojusvahetit, kuidas vältida levinud insenerivigu ja mida peaksid ostjad tootjat valides hindama.


2. Kest- ja torusoojusvaheti tööpõhimõtte mõistmine
Korpuse ja toru soojusvaheti kannab soojust kahe vedeliku vahel läbi tahke soojusülekandepinna, laskmata tavaliselt vedelikel seguneda.
Üks vedelik voolab torude sees, teine aga läbi torukimbu ümbritseva kesta. Soojus liigub kuumemast vedelikust läbi vedelikupoolse piirkihi, toru seina ja külmema külje piirkihi.
Tavaliselt koosneb varustus:
Kest.
Soojusülekande torud.
Toru lehed.
Toru kimp.
Deflektorid või muud toru toetavad komponendid.
Kanal või kapott.
Korpuse- ja torupoolsed düüsid.
Vajadusel tihendid ja poltühendused.
Toed, sadulad või muud kinnituskonstruktsioonid.
Äravoolu-, õhutus-, instrumendi- ja hooldusühendused.
Täpne paigutus sõltub teenindusest, projekteeritud rõhust, temperatuurist, soojuspaisumisnõuetest ja hooldusstrateegiast.
Kest- ja torusoojusvahetid on endiselt laialdaselt kasutusel rafineerimistehastes, keemiatehastes, elektri- ja energiasüsteemides ning töötlevates tööstustes, kuna need suudavad vastu võtta laia valikut rõhku, temperatuure, vedeliku omadusi ja seadmete suurusi.
Need on eriti atraktiivsed seal, kus on oluline tugev rõhu piiramine, tööstusliku mastaabiga soojusülekanne ja praktiline hooldus.
Kuid nende mitmekülgsus ei välista hoolika valiku vajadust. Fikseeritud toru-lehtvaheti, U-toru soojusvaheti ja ujuva peaga soojusvaheti võivad kõik tõhusalt soojust üle kanda, kuid erinevad oluliselt soojuspaisumise käitumise, juurdepääsu puhastamise, valmistamise keerukuse ja kogu omamiskulude poolest.
3. Alustage protsessikohustusest, mitte seadme tüübist
Enne mehaanilise konfiguratsiooni valimist peaks protsessiinsener täpselt kindlaks määrama, mida soojusvaheti peab täitma.
Tüüpiliste ülesannete hulka kuuluvad:
Külma protsessi joa kuumutamine.
Kuuma protsessivoo jahutamine.
Soojuse taastamine ühest protsessivoost teise.
Auru kondenseerumine vedelikuks.
Protsessivedeliku aurustamine või keetmine.
Destilleerimiskolonni uuesti keetmine.
Kondenseeriva destilleerimise õhuaur.
Jahutusreaktori heitvesi.
Toite eelkuumutamine enne reaktorit või köetava küttekeha.
Jahutusmäärdeõli või hüdraulikaõli.
Jääksoojuse taaskasutamine sobivast gaasi- või vedelikuvoost.
Sama mehaaniline konstruktsioon võib olla ühe ülesande jaoks sobiv ja teise jaoks sobimatu.
Näiteks võib fikseeritud toru-lehtvaheti olla ökonoomne suhteliselt puhaste ja juhitava soojuspaisumisega vedelike jaoks. Eemaldatava komplektiga disain võib olla väärt lisainvesteeringut, kui kestapoolne saastumine muudab vajalikuks mehaanilise puhastamise. Kõrgsurveteenus võib nõuda spetsiifilisemat kanali- ja sulgemisseadet, isegi kui soojuskoormus on tagasihoidlik.
Protsessi andmelehel tuleks tuvastada vähemalt:
Normaalne, minimaalne ja maksimaalne voolukiirus.
Vedeliku koostis ja asjakohased füüsikalised omadused.
Sisse- ja väljalasketemperatuurid.
Normaalne töörõhk.
Arvestusrõhk ja arvestuslik temperatuur.
Lubatud rõhulangus mõlemal küljel.
Nõutav soojusmaks.
Saastumise oletused.
Nõuded korrosioonile ja materjalidele.
Faasimuutused, kui neid on.
Käivitamine, seiskamine, väljalülitamine ja häiritud tingimused.
Kommunaalteenuste kättesaadavus ja hooajalised erinevused.
Puhastusmeetod ja hooldusintervall.
Kohaldatav disainikood ja projekti spetsifikatsioon.
Töötingimuste ja mehaaniliste projekteerimistingimuste eristamine on oluline. Tingimused, mis määravad soojusülekande jõudluse, ei pruugi olla samad, mis reguleerivad rõhupiiride projekteerimist.
Mittetäielik protsessiteave on üks levinumaid põhjuseid, miks projekti korduvad muudatused, ebatäpsed tsitaadid ja seadmed ei tööta pärast paigaldamist ootuspäraselt.
4. Kuidas arvutada ja tõlgendada soojusülekande nõudeid
Ühefaasilise vedeliku põhilist soojusvõimsuse suhet saab väljendada järgmiselt:
Q=ṁ・C_p・(T_out − T_in)
kus:
Q -- soojusülekande kohustus.
ṁ – massivoolu kiirus.
C_p-- erisoojusmaht.
T_out ja T_in on sisse- ja väljalasketemperatuurid.
Faasimuutva voo puhul tuleb arvutuses arvesse võtta ka varjatud soojust ja vajaduse korral mõistlikku kuumutamist või jahutamist kogu temperatuurivahemikus.
Vahetuspiirkonna lihtsustatud suhe on järgmine:
Q=UAF▲Tlm
kus:
U – üldine soojusülekandetegur.
A-- valitud soojusülekande piirkond.
F – voolukorralduse sobiv temperatuuride erinevuse parandustegur.
▲Tlm – logaritmiline keskmine temperatuurierinevus.
Vastuvoolu paigutuse keskmine temperatuuri erinevus on:
▲ Tlm=(▲T_1-▲T_2)/{ln(▲ T_1/▲ T_2)}
Need võrrandid loovad termilise vundamendi, kuid ei vii projekti lõpule.
Üldine soojusülekandetegur sõltub vedeliku omadustest, voolurežiimist, toru mõõtmetest, kestapoolsest voolujaotusest, saastumiskindlusest ja toruseina juhtivusest. Parandustegur sõltub soojusvaheti paigutusest ja temperatuuriprofiilist.
Arvutatud soojusülekande pindala on seega projekteerimise lähtepunkt, mitte täielik seadme spetsifikatsioon.
Miks suurem soojusülekandeala ei ole alati parim vastus
Pindala suurendamine võib aidata täita nõutavat kohustust, kuid see võib samuti suurendada seadmete suurust, materjalikulu, tootmisaega ja kapitalikulusid.
Kui tegelik probleem on halb voolujaotus, liigne saastumine, ebapiisav kiirus või sobimatu voolukorraldus, ei pruugi lihtsalt torude lisamine seda lahendada.
Tõhusam disainiülevaade küsib, kas soojusülekandekoefitsienti saab ohutult parandada, kas temperatuuriprofiil on sobiv, kas saastumise eeldused on realistlikud ning kas valitud konfiguratsiooni saab puhastada ja säilitada.
Soojuskonstruktsioon peaks optimeerima kogu soojusvahetit, mitte maksimeerima ühte eraldatud parameetrit.
5. Valige, milline vedelik voolab läbi torude ja milline läbi kesta
Üks kõige mõjuvamaid valikuotsuseid on protsessivedelike paigutamine toru või kesta poolele.
Pole universaalset reeglit, et torude sees peab alati voolama üks vedelik. Valik sõltub rõhust, temperatuurist, viskoossusest, saastumisest, korrosioonist, faasimuutusest, kiirusest ja hooldusnõuetest.
5.1 Kõrgsurvevedelikud
Kui üks vedelik töötab oluliselt kõrgema rõhu all kui teine, võib selle toru küljele asetamine sageli vähendada rõhu piiramise kulusid, kuna torude läbimõõt on väiksem kui kesta.
See on aga pigem disaini tendents kui absoluutne reegel. Veel tuleb hinnata torupoolseid rõhupiiranguid, toru-lehe konstruktsiooni, diferentsiaalrõhu nõudeid ja protsessiga seotud kaalutlusi.
Insener peaks võrdlema mõlema jaotuse mehaanilisi tagajärgi, selle asemel, et eeldada, et kõrgsurvevedelik kuulub alati toru poole.
5.2 Reostusvedelikud
Kui vedelik kipub määrduma ja vajab sagedast mehaanilist puhastamist, peaks projekteerija hindama, kumb pool pakub praktilisema puhastusviisi.
Torupoolseid jääke võib olla lihtsam eemaldada, kui kasutatakse sirgeid torusid ja ligipääsetavaid kanalikatteid. Korpuse külje puhastamine võib nõuda eemaldatavat kimpu või muud seadet, mis võimaldab juurdepääsu toru välispindadele.
Kõvade lademete, koksi lähteainete, polümeeri moodustumise või heljumiga teenus nõuab erilist tähelepanu puhastusmeetodile ja juurdepääsule.
5.3 Söövitavad vedelikud
Korrodeeriva vedeliku paigutamine torudesse võib mõnikord piirata kuluka korrosioonikindla materjali kogust.
Näiteks kui ainult üks vedelik nõuab kõrge sulamiga niisutatud pinda, võib torupoolne paigutus vähendada erimaterjalide kasutamist võrreldes suure kesta ehitamisega samast sulamist.
Lõplik valik sõltub aga korrosioonikäitumisest, rõhust, kiirusest, erosiooniriskist, toru-lehe konstruktsioonist ja lekke tagajärgedest.
Materjali säästlikkus ei tohiks kunagi tühistada vajadust säilitada mehaaniline terviklikkus ja vältida vastuvõetamatut ristsaastumist.
5.4 Viskoossed vedelikud
Väga viskoossed vedelikud võivad kasu saada voolukorraldusest, mis soodustab sobivat soojusülekannet ilma liigse rõhu languseta.
Projekteerija peaks hindama, kas vedeliku viskoossus muutub oluliselt temperatuuri tõustes. Oja võib olla raske külmas otsas ringelda, kuid pärast kuumutamist on seda palju lihtsam käsitseda.
Seetõttu võib sobiv paigutus sõltuda pigem täielikust temperatuuriprofiilist kui ainult sisselaske viskoossusest.
5.5 Faasi muutvad vedelikud
Kondensatsioon ja keemine toovad kaasa täiendavaid kaalutlusi, sealhulgas aurude jaotumist, kondensaadi äravoolu, vedeliku taset, voolu stabiilsust ja võimalikku väärjaotumist.
Korpuse- või torupoolne paigutus tuleks valida vastavalt konkreetsele ülesandele ja valitud soojusvaheti geomeetriale.
Reboileri puhul peab seade toetama ettenähtud keetmismehhanismi ja stabiilset ringlust. Kondensaatori puhul peab konstruktsioon arvestama aurukoormust, mittekondenseeruvaid komponente ja kondensaadi eemaldamist.
6. Korpuse ja toru soojusvaheti konfiguratsioonid: millist tüüpi peaksite valima?
Mehaaniline konfiguratsioon mõjutab kapitalikulusid, soojuspaisumist, puhastamist, kontrolli ja remonti.
6.1 Fikseeritud torust lehtsoojusvaheti
Fikseeritud torulehtvahetil on kesta külge püsivalt kinnitatud torulehed. Kimp ei ole tavaliselt tervikliku komplektina eemaldatav.
Eelised
Suhteliselt lihtne ehitus.
Võimalik madalam tootmiskulu.
Vähem eemaldatavaid komponente.
Sobib paljude puhaste või mõõdukalt määrdunud teenuste jaoks.
Saab konstrueerida mitmesuguste tööstuslike ülesannete jaoks.
Piirangud
Toru välispindadele on mehaaniliseks puhastamiseks raske juurde pääseda.
Erinev soojuspaisumine kesta ja torude vahel nõuab hoolikat hindamist.
Korpusepoolne hooldus võib olla keerulisem.
Paisumisvuugi või muud kompensatsiooninõuded võivad mõne rakenduse puhul keerukamaks muuta.
Tüüpilised valikustsenaariumid
Fikseeritud torulehe konstruktsioon võib olla atraktiivne puhta kommunaalteenuse, suhteliselt stabiilse jahutusfunktsiooni või protsessirakenduse jaoks, kus korpusepoolne mehaaniline puhastamine ei ole eeldatavasti vajalik.
See on vähem atraktiivne, kui kestapoolseid ladestusi on raske eemaldada või kui soojuspaisumise erinevus on valitud konstruktsiooni jaoks liiga suur.
6.2 U-toru soojusvaheti
U-toru soojusvaheti kasutab U-kujuliseks painutatud torusid, mille mõlemad otsad on ühendatud sama torulehega.
U-kujuline geomeetria võimaldab toru laiendamist ilma, et kimp järgiks sama aksiaalset laienemist kui kest.
Eelised
Mahutab diferentsiaalset soojuspaisumist.
Ei vaja ujuvat tagumist torulehte.
Kimbu saab üldiselt eemaldada korpusepoolseks kontrollimiseks ja puhastamiseks.
Võib olla ökonoomne oluliste temperatuuride erinevustega teenuste puhul.
Piirangud
U-kujulise painde sisemust võib olla raske mehaaniliselt puhastada.
Toru asendamine käänaku lähedal võib olla keerulisem.
Toru samm ja painde geomeetria nõuavad hoolikat valmistamist.
Mõned torupoolsed puhastusmeetodid võivad olla vähem lihtsad kui sirgete torude puhul.
Tüüpilised valikustsenaariumid
U-toru konstruktsioon võib sobida olulise erineva soojuspaisumisega protsessiteenuste jaoks, kus torupoolne vedelik on suhteliselt puhas või kus valitud puhastusmeetod suudab käsitleda U-painde piirkonda.
Seda kasutatakse sageli kütte ja jahutuse, valitud rafineerimistehaste teenuste ja rakenduste jaoks, kus kimpude eemaldamine on kasulik.
6.3 Ujuvpeaga soojusvaheti
Ujuva peaga soojusvaheti võimaldab tagumisel torulehel liikuda kesta suhtes, võimaldades diferentsiaalset soojuspaisumist, võimaldades samal ajal juurdepääsu torukimbule.
Eelised
Mahutab olulist erinevat soojuspaisumist.
Võib lubada kimbu eemaldamist.
Toetab nii torupoolsete kui ka kestapoolsete pindade hooldust, olenevalt konkreetsest konstruktsioonist.
Kasulik teenuste puhul, mis nõuavad torukimbu ülevaatust või mehaanilist puhastamist.
Piirangud
Rohkem komponente ja tihendusliideseid.
Suurem valmistamise ja hoolduse keerukus.
Suurem algkulu paljudes rakendustes.
Nõuab montaaži mõõtmete ja tihenduspindade hoolikat kontrolli.
Tüüpilised valikustsenaariumid
Ujuva peaga soojusvaheti võib olla õigustatud, kui korpusepoolne saastumine, torukimbu kontroll või soojuspaisumine muudab lihtsama fikseeritud konstruktsiooni ebapraktiliseks.
Otsuse tegemisel tuleks arvesse võtta eeldatavat hooldusintervalli ning puhastamise või remondi seisakuaja finantsmõju.
6.4 Eemaldatav komplekt ja muud erikokkulepped
Mõned ülesanded nõuavad konfiguratsioone, mis on väljaspool tavalisi fikseeritud torulehti, U-torusid ja ujuva peaga perekondi.
Spetsiaalseid kestalahendusi võib kaaluda juhul, kui kestapoolne rõhulang on peamiseks piiranguks, kus on nõutav eriline keemiskäitumine või kui temperatuuriprofiili on tavapärase paigutusega raske saavutada.
Valitud konfiguratsiooni tuleb kontrollida tegelike soojus- ja hüdraulikanõuete, hooldusstrateegia ja kohaldatavate projekteerimisstandarditega.
API 660 ja TEMA juhised, kui see on projektis ette nähtud, võivad aidata kehtestada nõuded rafineerimistehaste ja tööstuslike kestade ja torudega seadmetele. Kohaldatavad väljaanded ja ostja spetsifikatsioonid tuleks projekti kavandamise käigus kinnitada. https://www.iogp.org/bookstore/wp-content/uploads/sites/2/2023/05/Supplementary-Spec-to-API-Standard-660-Shell-and-Tube-Heat-Exchangers-S-614v18-12.pdf
6.5 Konfiguratsiooni võrdlus
| Valikutegur | Fikseeritud toruleht | U-toru | Ujuv pea |
|---|---|---|---|
| Esialgne ehitus | Sageli lihtsam | Mõõdukas keerukus | Sageli keerulisem |
| Diferentsiaalne soojuspaisumine | Tuleb hoolikalt kontrollida | Üldiselt hästi majutatud | Üldiselt hästi majutatud |
| Kimbu eemaldamine | Tavaliselt pole saadaval | Tavaliselt saadaval | Saadaval sobiva kujundusega |
| Torupoolne puhastus | Sõltub kanali konstruktsioonist ja toru geomeetriast | U-kujuline juurdepääs võib olla keeruline | Sõltub toru geomeetriast ja juurdepääsust |
| Korpusepoolne puhastus | Raskem | Täiustatud kimbu eemaldamisega | Täiustatud kimbu eemaldamisega |
| Saastumise kaalutlused | Parim koht, kus korpuse külje puhastamise vajadused on piiratud | Sobib, kui U-painde puhastamise piirangud on vastuvõetavad | Atraktiivne nõudlike hooldustööde jaoks |
| Hooldusstrateegia | Sageli eelistab lihtsamat perioodilist hooldust | Tasakaalustab laienemise paindlikkust ja hooldatavust | Soosib juurdepääsu, kui täiendav keerukus on õigustatud |
| Kulude otsus | Atraktiivne, kui kasutustingimused seda võimaldavad | Sobivate laienemisnõuete jaoks atraktiivne | Põhjendatud, kui laiendamine ja juurdepääsunõuded seda õigustavad |
See võrdlus on valiku abi, mitte üksikasjaliku termilise ja mehaanilise hindamise asendaja.
7. Kest- ja torusoojusvaheti rakendused rafineerimistehastes
Rafineerimistehas sisaldab palju erinevaid soojusülekande ülesandeid. Ühe seadme jaoks valitud soojusvaheti ei pruugi teise jaoks sobida, kuna vedeliku omadused, rõhk, saastumine, temperatuuri lähenemine ja töökindlusnõuded on erinevad.
Järgmised näited kirjeldavad tüüpilisi rakendusi. Seadmete tegelik paigutus sõltub rafineerimistehase konfiguratsioonist ja protsessi litsentsiandja nõuetest.
7.1 Tooraine destilleerimisseade (CDU): toornafta eelkuumutamine ja soojuse taaskasutamine
Tooraine destilleerimisseadmes võtavad soojusvahetid tavaliselt kuumast tootest ja vahevoogudest soojust tagasi, et soojendada sissetulevat toornafta enne edasist kuumutamist.
Eesmärk on saada kätte saadaolev protsessisoojus, vähendada köetava küttekeha töökoormust ja toetada tooresoojendusrongi tõhusat tööd.
Olulised valikukaalutlused hõlmavad järgmist:
Toornafta viskoossus ja temperatuurist sõltuvad omadused.
Sool, vesi, tahked ained ja ladestusi moodustavad saasteained.
Saastumiskindlus ja puhastusstrateegia.
Lubatud rõhulangus.
Temperatuuri lähenemine ja soojustagastuse potentsiaal.
Soojuspaisumine üle soojusvaheti.
Töö paindlikkus toorsööda koostise muutumisel.
Tooresoojendusteenused võivad olla keerulised, kuna saastumine võib temperatuuriprofiilis ebaühtlaselt jaotuda. Disain, mis eeldab ühtlast saastumist, ei pruugi täielikult kajastada soojusvaheti tegelikku käitumist aja jooksul.
Seetõttu tuleks valiku tegemisel arvesse võtta realistlikke tööandmeid, puhastusajalugu, kui see on olemas, ning sademete eeldatavat mõju soojusülekandele ja rõhulangusele.
Illustreeriv inseneri stsenaarium:Kui töötlemata eelsoojendusrongi soojustagastus väheneb järk-järgult, võib lahendus hõlmata saastumise käitumise, kiiruse, voolujaotuse, puhastusintervallide ja soojusvaheti paigutuse ülevaatamist. Vaheti asendamine suurema seadmega ilma põhjust tuvastamata võib suurendada kapitalikulusid ilma põhiprobleemi lahendamata.
7.2 Vaakumdestilleerimisseade (VDU): Heavy Oil Heat Recovery
Vaakumdestilleerimissüsteemid käitlevad raskeid süsivesinike voogusid ja töötavad alandatud rõhul valitud protsessiosades.
Korpus- ja toruvahetid võib olenevalt konfiguratsioonist kasutada toite soojendamiseks, toote jahutamiseks, soojuse taaskasutamiseks ja muudeks ülesanneteks.
Disain peaks käsitlema:
Raske õli viskoossus.
Saaste ja ladestumise teke.
Protsessi voo termiline stabiilsus.
Lubatud rõhulangus.
Töötemperatuur ja materjali valik.
Puhastusjuurdepääs ja hooldusintervall.
Kui tegemist on vaakumsüsteemiga, tuleb iga soojusvaheti kambri rõhutingimused kindlaks määrata õigesti. Vaheti mehaaniline konstruktsioon peaks arvestama tegelikke sise- ja välisrõhujuhtumeid.
Raskeõliga seotud teenused nõuavad ka hoolikat kaalumist seina liigse temperatuuri või lokaalse ülekuumenemise tagajärgede üle. Sobiv lähenemine sõltub vedeliku omadustest ja protsessi tingimustest, mitte ainult soojusülekande pindala suurenemisest.
7.3 Tööstusbensiini hüdrotöötlusüksus: toite/heitvee soojusvahetus
Tööstusbensiini hüdrotöötlusüksused võivad reaktori heitveest soojuse taastamiseks ja sissetuleva toite eelsoojendamiseks kasutada toite-heitvee soojusvahetiid.
See võib vähendada köetava kütteseadme töökoormust ja parandada protsessi energiatõhusust.
Peamised disainikaalutlused hõlmavad järgmist:
Vesiniku ja süsivesinike töötingimused.
Töö- ja projekteerimisrõhk.
Temperatuuri jaotus ja termiline pinge.
Saastumise oletused.
Materjalide ühilduvus.
Rõhu erinevus külgede vahel.
Lekke tagajärjed.
Ülevaatus- ja hooldusnõuded.
Vesinikku sisaldavate teenuste puhul peab materjali valikuprotsess hindama tegelikku vesiniku osarõhku, temperatuuri, vedeliku koostist ja rakendatavaid kahjustusmehhanisme.
Projekteerimisel tuleks kaaluda ka seda, kas toru leke võib viia kõrgsurvevedeliku madalama rõhu poole. Sellised stsenaariumid võivad mõjutada survekaitset, mehaanilist konstruktsiooni ja töökaitset.
7.4 Diisli ja gaasiõli hüdrotöötlusseadmed
Diislikütuse ja gaasiõli hüdrotöötlusseadmed võivad kasutada soojusvahetiid, et taastada soojust reaktori heitveest, jahutada tootevooge ja konditsioneerida toite enne reaktsiooni.
Nõutav konstruktsioon sõltub protsessi konfiguratsioonist, vesinikusisaldusest, süsivesinike koostisest ja tööpiirkonnast.
Olulised kaalutlused hõlmavad järgmist:
Kõrgsurvetõke.
Materjali valik tegelikuks teenuseks.
Soojuspaisumine.
Rõhulanguse piirid.
Juurdepääs torukimbu kontrollimiseks.
Võimalikud korrosioonimehhanismid.
Protsessi voogude vahelise lekke tagajärjed.
Teenuste puhul, mis hõlmavad vesinikku ja potentsiaalselt söövitavaid komponente, tuleks teostada materjalide ülevaatus, kasutades tegelikke töötingimusi ja asjakohaseid projektistandardeid. Üldine materjali valik, mis põhineb ainult üksuse nimel, ei ole piisav.
7.5 Katalüütilise reformimise seade: toite soojendamine ja toote jahutamine
Katalüütilise reformimise seadmed kasutavad soojusvahetiid toite-heitvee soojuse taastamiseks, toote jahutamiseks ja muudeks protsessis osalevateks ülesanneteks.
Seadmed võivad kogeda olulisi temperatuurierinevusi ja nõudlikke töötingimusi.
Valiku tegemisel tuleks kaaluda:
Sööda ja heitvee koostis.
Nõutav soojustagastus.
Rõhu langus.
Soojuspaisumine.
Saastumise potentsiaal.
Materjalid ja kontrollinõuded.
Vaheti jõudluse mõju allavoolu eraldamisele.
Õige konstruktsioon peaks säilitama nõutavad protsessitemperatuurid, minimeerides samas tarbetut energiatarbimist ja vältides liigset mehaanilist pinget.
7.6 Vedeliku katalüütilise krakkimise (FCC) seade
FCC kompleksis võib kesta- ja torusoojusvahetiid kasutada valitud gaasi taaskasutamise, toote fraktsioneerimise, jahutamise ja kommunaalteenuste jaoks.
Nende ülesanded sõltuvad protsessi konfiguratsioonist ja kaasatud voogudest.
Asjakohased kaalutlused hõlmavad järgmist:
Süsivesinike koostis.
Võimalik saastumine ja tahkete ainete saastumine.
Kondensatsiooni käitumine.
Lubatud rõhulangus.
Juurdepääs puhastamisele ja ülevaatusele.
Korrosiooni- ja erosioonioht.
Projekteerija peaks eristama puhta jahutuse teenuseid ja teenuseid, mis hõlmavad raskeid või ladestusi tekitavaid protsessivooge. Sobiv soojusvaheti paigutus ja hooldustingimused võivad oluliselt erineda.
7.7 Viivitatud koksistamise seade
Hilinenud koksistamisrajatised töötlevad raskeid jääktoorme ning võivad kasutada toite soojendamiseks, toote jahutamiseks, fraktsioneerimisega seotud ülesanneteks ja soojuse taaskasutamiseks kesta- ja toruvahetiid.
Peamised inseneriprobleemid võivad hõlmata saastumist, raskete süsivesinike käitlemist, termilist stabiilsust ja vajadust usaldusväärse juurdepääsu järele puhastamiseks.
Sobiv disainiülevaade peaks käsitlema:
Eeldatav hoiuste teke.
Sõltuvus vedeliku viskoossusest ja temperatuurist.
Potentsiaalsed tahked ained või koksi lähteained.
Torupoolsed ja kestapoolsed kiirused.
Rõhu langus puhta ja määrdunud töö ajal.
Kimpude eemaldamise nõuded.
Ülevaatus- ja hooldusstrateegia.
Kui saastumine on tõsine, võib puhastamise lihtsus olla elutsükli väärtuse seisukohalt olulisem kui algsete ostukulude väike vähendamine.
7.8 Bensiini hüdrotöötlus ja toote jahutamine
Bensiini hüdrotöötluse ja nendega seotud tootekäitlussüsteemide soojusvahetiid võib kasutada toite konditsioneerimiseks, heitvee soojuse taastamiseks, jahutamiseks ja kondenseerimiseks.
Valiku tegemisel tuleks arvesse võtta süsivesinike tegelikku koostist, vajaduse korral vesinikku sisaldavat teenust, protsessi temperatuure ja allavoolu eraldamise nõudeid.
Vaheti peab olema konstrueeritud nii, et see saavutaks nõutavad väljalasketingimused ilma liigse rõhulanguseta või tarbetut töötundlikkust tekitamata.
7.9 Isomerisatsiooniühikud
Tööstusbensiini ja kerge süsivesinike isomeerimissüsteemid võivad kasutada soojusvahetiid toite eelsoojendamiseks, reaktori heitvee jahutamiseks, ringlusvoolu konditsioneerimiseks ja toote taastamiseks.
Disain peab vastama protsessi konfiguratsioonile, vedeliku koostisele ja töörõhule.
Olenevalt rakendusest võivad olulised kaalutlused hõlmata järgmist:
Temperatuuri reguleerimine.
Rõhulanguse piirid.
Faasimuutused.
Materjalide ühilduvus.
Saastunud käitumine.
Integratsioon allavoolu eraldamise ja ringlussevõtu süsteemidega.
Soojusvahetit tuleks hinnata osana kogu protsessist, kuna selle väljalasketemperatuur võib mõjutada allavoolu anumate ja seadmete jõudlust.
7.10 Amiini töötlemise ja hapuveesüsteemid
Valitud amiinide töötlemise ja hapuvee töötlemise süsteemid kasutavad kütteks, jahutamiseks, soojuse taaskasutamiseks ja regenereerimisega seotud ülesanneteks kesta- ja toruvahetiid.
Olenevalt voost võib seadmes esineda söövitavaid ühendeid, lahustunud gaase, tahkeid aineid või temperatuuritundlikku keemiat.
Projekteerija peaks hindama tegelikku koostist, korrosioonimehhanisme, töötemperatuuri, kiirust ja puhastusnõudeid.
Nende teenuste puhul on materjalide valik ja kontrolli planeerimine eriti oluline. Õige valik sõltub pigem konkreetsest keemiast ja töökeskkonnast, mitte üldisest nimetusest, nagu "amiiniteenus" või "hapuvesi".
7.11 Vesinikutootmine ja kommunaalsüsteemid
Kest- ja toruvaheteid kasutatakse laialdaselt tööstuslikes kommunaalsüsteemides ja soojustagastussüsteemides, mis on seotud vesiniku tootmise ja muude protsessiseadmetega.
Võimalikud tööülesanded hõlmavad vee soojendamist, protsessi jahutamist, kondensaadi taastamist ja valitud gaasi- või vedelsoojuse ülekandeteenuseid.
Projekteerimisel tuleb arvesse võtta tegelikke rõhu- ja temperatuuritingimusi, vedeliku ühilduvust, soojuslikku jõudlust ja hooldusnõudeid.
Kui tegemist on kõrge temperatuuriga vesiniku teenusega, peab materjali valik ja kahjustuste mehhanismi hindamine järgima kehtivaid projekteerimisnõudeid ja projekti standardeid.
8. Rakendused peale rafineerimise: keemia-, naftakeemia- ja energiatööstus
8.1 Naftakeemia tootmine
Naftakeemiatehased kasutavad soojusvahetiid toite eelsoojendamiseks, reaktori temperatuuri reguleerimiseks, toote jahutamiseks, kondenseerimiseks, soojuse taastamiseks ja kommunaalteenuste integreerimiseks.
Protsessi voog võib sisaldada kergeid süsivesinikke, raskemaid fraktsioone, vett või reaktiivseid komponente. See variatsioon muudab vedeliku iseloomustamise oluliseks.
Puhta kondensaadi teenindamiseks mõeldud soojusvaheti võib vajada suhteliselt lihtsat konstruktsiooni, samas kui polümeeri moodustava või saastuma kalduva materjaliga seotud töö võib vajada spetsiaalset puhastusjuurdepääsu ja teistsugust sisemist paigutust.
8.2 Kivisöe keemilised ja metanooliga seotud protsessid
Söekeemiarajatised ja metanooliga seotud protsessisüsteemid kasutavad soojusvahetiid gaasi jahutamiseks, toite konditsioneerimiseks, kondensaadi käitlemiseks, soojuse taastamiseks ja muudeks protsessi ülesanneteks.
Valimisel tuleks arvesse võtta gaasi koostist, rõhku, temperatuuri, kondensatsiooni, võimalikke tahkeid aineid ja korrosioonimehhanisme.
Kondenseeruvaid komponente sisaldavate voogude puhul peaks projekteerija kindlaks tegema, kus kondenseerumine toimub ja kas tekkivat vedelikku saab tõhusalt tühjendada.
8.3 Peen- ja erikemikaalide tootmine
Peenkeemiatehased võivad kasutada soojusvahetiid reaktori temperatuuri reguleerimiseks, lahusti soojuse taastamiseks, tootevoogude jahutamiseks ja toite konditsioneerimiseks.
Võimalik, et konstruktsioon peab toetama partiide tööd, sagedast puhastamist, materjalide ühilduvust ja ranget saastekontrolli.
Kui toote kvaliteet on tundlik temperatuuri ajaloo suhtes, peaks soojusvaheti tagama prognoositava soojusliku jõudluse kindlaksmääratud töövahemikus.
8.4 Farmatseutilised ja kõrge puhtusastmega rakendused
Farmaatsia- ja kõrge puhtusastmega keemiliste rakenduste puhul võivad materjalide ühilduvus, pinnaviimistlus, puhastatavus ja saastumise kontroll olla sama olulised kui termiline jõudlus.
Mitte kõik tavalised tööstuslikud kesta- ja toruvahetid ei sobi nendeks ülesanneteks. Vajalikud võivad olla erilised ehitus-, dokumentatsiooni-, puhastusprotseduurid või muud nõuded.
Kohaldatavad kvaliteedi- ja regulatiivsed nõuded peab ostja täpsustama ja kinnitama enne seadmete projekteerimise algust.
8.5 Toite-, energia- ja kommunaalsüsteemid
Korpus- ja toruvahetiid kasutatakse jahutusveesüsteemides, õlijahutuses, kondensaadiküttes, valitud auruga seotud ülesannetes ja muudes energiarakendustes.
Peamised valikutegurid hõlmavad termilist koormust, kasutustingimusi, saastumist, korrosiooni, rõhulangust, hooldust ja eeldatavaid töötunde.
Pidevalt töötavate seadmete puhul võib isegi väike välditava rõhulanguse vähenemine või soojustagastuse tagasihoidlik paranemine muutuda tööea jooksul majanduslikult oluliseks.
9. Saastumine: oluline tegur soojusvaheti valikul
Saastumine on üks olulisemaid põhjuseid, miks soojusvaheti tegelik jõudlus võib algsest soojusprojektist erineda.
Sadestused võivad tekkida mõlemal pool soojusülekandepinda. Nende mõjude hulka kuuluvad suurenenud soojustakistus, vähenenud vooluala, suurem rõhulangus ja võimalik lokaalne ülekuumenemine.
Levinud saastumise mehhanismid hõlmavad järgmist:
Mineraalkaal.
Korrosiooniga seotud tooted.
Suspendeeritud tahked ained.
Rasked süsivesinike ladestused.
Polümeeri moodustumine.
Bioloogiline saastumine sobivates veesüsteemides.
Keemiliste reaktsioonide või temperatuurimuutuste tagajärjel tekkinud ladestused.
9.1 Saastumiskindlus peab olema realistlik
Soojuskonstruktsioon hõlmab tavaliselt saastumisvaru või saastumiskindlust.
Liiga optimistlik toetus võib põhjustada üksuse, mis kaotab jõudluse liiga kiiresti. Tarbetult konservatiivne toetus võib suurendada soojusülekande pindala ja kapitalikulusid ilma proportsionaalset kasu toomata.
Parim alus tuleneb asjakohastest tööandmetest, vedeliku omadustest, soojusvaheti varasemast jõudlusest, puhastusajaloost ja protsessipõhisest tehnilisest hinnangust.
Saastumist ei tohiks käsitleda ühe üldnumbrina, mida saab valida valimatult iga teenuse puhul.
9.2 Puhastusjuurdepääs peaks mõjutama mehaanilist konfiguratsiooni
Kui ladestusi saab eemaldada ainult keemilise puhastusega, peab töörühm arvestama keemilise ühilduvuse, puhastamise tõhususe, jäätmekäitluse ja soojusvaheti taastamiseks kuluva aja jooksul.
Kui mehaaniline puhastus on vajalik, peab valitud konfiguratsioon tagama praktilise juurdepääsu puhastamist vajavatele pindadele.
See on üks põhjus, miks eemaldatava komplektiga soojusvaheti võib nõudliku teenuse korral pakkuda paremat elutsükli väärtust kui odavam fikseeritud toruleht.
9.3 Saastumine muudab hüdraulika tööpunkti
Sadestuste kogunemisel võib efektiivne vooluala väheneda ja rõhulangus tõusta.
Sellest tulenevad töömuudatused võivad mõjutada voolujaotust, pumba või kompressori energiatarbimist ja laiema protsessisüsteemi jõudlust.
Seetõttu tuleks soojusvahetit hinnata nii puhastes kui ka saastunud tingimustes, kui protsessi spetsifikatsioon seda nõuab. Selle konstruktsioon peaks tagama vastuvõetava jõudluse kogu ettenähtud tööintervalli jooksul, mitte ainult vahetult pärast puhastamist.
10. Soojuspaisumine: mehaaniline probleem, mis saab alguse protsessi kavandamisest
Kest ja torud võivad kogeda erinevat temperatuuri ja seetõttu erinevat soojuspaisumist.
Komponendi ligikaudset vaba paisumist saab väljendada järgmiselt:
▲ L=a L▲ T
kus:
▲L – vaba soojuspaisumine.
a -- soojuspaisumise koefitsient.
L - algne pikkus.
▲T – temperatuuri muutus.
See seos illustreerib, miks isegi tagasihoidlik komponentide temperatuuri erinevus võib tekitada pikas soojusvahetis märkimisväärse suhtelise liikumise.
Kui liikumine on vaoshoitud, võivad torudes, kestas, torulehtedes ja ühendustes tekkida lisapinged.
Mehaaniline projekteerija peaks hindama tegelikku temperatuurijaotust, materjali omadusi, töötsükleid ja ehitustüüpi.
Võimalikud disainilahendused hõlmavad järgmist:
Fikseeritud torulehtkonstruktsioon, kus termilised tingimused seda võimaldavad.
U-toru konstruktsioon, mis võimaldab toru laienemist.
Ujuva peaga konstruktsioon, kus on vaja liikumist ja juurdepääsu kimbule.
Vajaduse korral muud heakskiidetud laienemise kompenseerimise kokkulepped.
Otsus ei tohiks põhineda ainult maksimaalsel sisselasketemperatuuril. Asjakohane probleem on temperatuurijaotus ja komponentide suhteline laienemine reguleerivate töö- ja projekteerimisjuhtumite kohaselt.
Arvesse tuleks võtta ka termilist tsüklit, käivitamise ja seiskamise sagedust ning võimalikke temperatuuride erinevusi kesta ja toru külgede vahel.
11. Torupoolne ja kestapoolne rõhulangus: õige tasakaalu leidmine
Soojusülekande parandamisega kaasneb sageli hüdrauliline karistus.
Suurem kiirus võib parandada konvektiivset soojusülekannet, kuid see võib samuti suurendada rõhulangust, erosiooniriski, vibratsiooni ergutamist ning pumpamis- või kokkusurumiskulusid.
Madalam kiirus võib vähendada rõhulangust, kuid see võib ka vähendada soojusülekande jõudlust ja suurendada sademete tekkimise ohtu mõnes teenuses.
Sobiv tööpiirkond sõltub vedelikust, geomeetriast, materjalist, saastumise kalduvusest ja projekti nõuetest.
11.1 Torupoolne disain
Torupoolset jõudlust mõjutavad:
Toru siseläbimõõt.
Toru pikkus.
Toru läbimiste arv.
Torude arv.
Vedeliku omadused.
Voolu jaotus.
Pinna karedus.
Saastumiskindlus.
Toru läbikäikude arvu suurendamine võib antud voolukiirusel suurendada kiirust, kuid see suurendab ka rõhulangust ja võib mõjutada temperatuuri jaotust.
Projekteerija peaks kontrollima, kas saadaolev rõhulanguse varu suudab toetada valitud läbimiste arvu.
11.2 Shell-side disain
Korpusepoolne vool on keerulisem, kuna deflektorid, torude paigutus, möödavoolud, lekketeed ja kohalikud voolumustrid mõjutavad nii soojusülekannet kui ka rõhulangust.
Deflektorid suunavad kestapoolse vedeliku üle torukimbu ja toetavad torusid. Halvasti valitud deflektori vahekaugus või geomeetria võib aga põhjustada liigset rõhulangust, voolu ebaõiget jaotumist või vibratsiooniriske.
Disain peaks hindama täielikku hüdraulilist käitumist, mitte tuginema lihtsale eeldusele, et suurem turbulents annab alati parema soojusvaheti.
11.3 Rõhulangus ja elutsükli maksumus
Rõhulanguse maksumus sõltub protsessisüsteemist.
Vedelteenuse puhul võib täiendav rõhulang suurendada pumpamise energiat. Gaasiteenuse puhul võib see suurendada kokkusurumise nõudeid või vähendada allavoolu seadmete rõhku.
Olelusringi hindamine peaks võrdlema täiendava soojusülekandeala maksumust rõhulanguse ja hooldusega seotud tegevuskuludega.
Veidi madalama soojustõhususega konstruktsioon võib olla majanduslikult eelistatavam, kui see vähendab oluliselt energiatarbimist, saastumist või hooldussagedust. Vastupidi, kompaktne suure jõudlusega disain võib olla õigustatud, kui krundipind on kallis ja hüdrauliline trahv on vastuvõetav.
12. Toru vibratsioon: oht, millega tuleks enne valmistamist tegeleda
Voolu tekitatud vibratsioon võib kahjustada torusid, torutugesid ja nendega seotud komponente, kui konstruktsioon ei võta piisavalt arvesse voolutingimusi ja torukimbu geomeetriat.
Potentsiaalsed ergastusmehhanismid hõlmavad turbulentsi, perioodilist keerise eraldumist, akustilisi efekte ja muid vooluga seotud nähtusi.
Vibratsioonirisk sõltub sellistest teguritest nagu:
Kestapoolne kiirus ja tihedus.
Toru vahekaugus ja toe paigutus.
Toru läbimõõt ja seina paksus.
Deflektori vahekaugus ja konfiguratsioon.
Toru paigutus.
Vedeliku omadused.
Sisse- ja väljalaskevoolu tingimused.
Loomulikud sagedused ja summutus.
Töövahemik ja siirdetingimused.
Projekteerija peaks läbi viima kehtivas standardis ja projekti spetsifikatsioonis nõutavad vibratsioonikontrollid.
Eriline tähelepanu võib olla vajalik sisselaskepiirkonnale, toestuseta toruavadele ja muudele kohtadele, kus kohalikud voolutingimused erinevad kimbu keskmistest tingimustest.
Vibratsiooniprobleemi parandamine pärast valmistamist võib olla kulukas, kuna see võib nõuda komplekti muutmist, täiendavaid tugikomponente, torude vahetamist või töötingimuste muutmist.
Sel põhjusel kuulub vibratsiooni hindamine insenerifaasi, mitte ainult tõrkeotsingusse pärast kasutuselevõttu.
13. Toru paigutus, toru mõõtmed ja deflektori valik
13.1 Toru paigutus
Levinud torude paigutused hõlmavad kolmnurkseid, pööratud kolmnurkseid, ruudukujulisi ja pööratud ruudukujulisi paigutusi.
Valik mõjutab toru tihedust, kestapoolset voolu, rõhulangust, puhastusjuurdepääsu ja valmistamisnõudeid.
Kolmnurkne paigutus võib sobivates rakendustes tagada suhteliselt kompaktse kimbu ja soodsad soojusülekande omadused, kuid mehaaniline juurdepääs toru välispindade puhastamiseks võib olla piiratud.
Ruudukujuline paigutus võib mõnede korpusepoolsete puhastustoimingute jaoks pakkuda praktilisemat juurdepääsu torude vahele, kuigi sellest tulenev kimbu geomeetria ja termiline jõudlus võivad erineda.
Eelistatud paigutus tuleks valida vastavalt vedelikule, saastumise tendentsile, puhastusmeetodile, rõhulangusele ja tootmispiirangutele.
13.2 Toru läbimõõt ja pikkus
Väiksemad torud võivad pakkuda rohkem soojusülekandepinda kimbu mahuühiku kohta, kuid neid võib olla raskem puhastada ja need võivad olla mõne teenuse puhul tundlikumad ummistumise suhtes.
Suuremad torud võivad parandada juurdepääsu puhastamisele ja vähendada ummistumise ohtu, kuid need võivad suurendada kimbu suurust antud pindala kohta.
Pikemad torud võivad vähendada konkreetse töö jaoks vajalike torude või torulehtede arvu, kuid võivad suurendada valmistamise, käsitsemise ja hoolduse keerukust.
Disain peaks tasakaalustama soojusülekande efektiivsust mehaanilise töökindluse, puhastusnõuete ja valmistamise praktilisusega.
13.3 Deflektori valik ja vahekaugus
Deflektorid toetavad torusid ja mõjutavad kestapoolset voolu suunda.
Deflektori vahekaugus mõjutab toetamata toru pikkust, kestapoolset kiirust, rõhulangust, soojusülekannet ja vibratsiooni käitumist.
Lähem vahekaugus võib suurendada ristvoolu kiirust ja tugisagedust, kuid see võib suurendada ka rõhulangust ja saastumise tundlikkust.
Laiem vahemaa võib vähendada hüdraulilist takistust, kuid võib tekitada pikemaid toetamata vahesid või ebasoodsamaid soojusülekande tingimusi.
Universaalselt optimaalset deflektori vahekaugust pole. See tuleb määrata kombineeritud termiliste, hüdrauliliste, mehaaniliste ja hooldusnõuete põhjal.
13.4 Deflektori ja kesta ja toru toe vahekaugused
Tootmisvahed ja möödaviiguteed mõjutavad voolu jaotust korpuse küljes.
Liigne möödaviigu või leke võib vähendada efektiivset soojusülekannet. Samal ajal peavad tootmistolerantsid olema saavutatavad ja kooskõlas valitud disainiga.
See on valdkond, kus soojusprojekteerimine ja valmistamise planeerimine peaksid koos töötama. Teoreetiliselt atraktiivne paigutus on piiratud väärtusega, kui nõutavaid tolerantse ei ole võimalik usaldusväärselt toota või kontrollida.
14. Materjali valik: korrosioon, temperatuur, rõhk ja ühilduvus
Materjali valik mõjutab esialgset maksumust, valmistamise keerukust, korrosioonikindlust, kontrollinõudeid ja eeldatavat kasutusiga.
Võimalikud materjalivalikud võivad olenevalt rakendusest hõlmata süsinikterast, vähelegeeritud terast, roostevaba terast ja muid korrosioonikindlaid materjale.
Valik peaks põhinema:
Protsessi-vedeliku koostis.
Töö- ja projekteerimistemperatuurid.
Töö- ja projekteerimissurved.
Korrosioonimehhanismid.
Erosioon ja tahkete ainete laadimine.
Soojusjuhtivus.
Diferentsiaalne soojuspaisumine.
Keevitamise ja kuumtöötlemise nõuded.
Ülevaatuse ja remondi strateegia.
Kohaldatavad koodid ja projekti spetsifikatsioonid.
14.1 Korrosioonikindlus ei ole ainus kaalutlus
Korrosioonikindel sulam võib pikendada kasutusiga, kuid see võib samuti suurendada materjali maksumust ja valmistamise keerukust.
Insener peaks tuvastama asjakohase korrosioonimehhanismi, mitte valima sulamit lihtsalt seetõttu, et protsessi kirjeldatakse söövitavana.
Materjalide ühilduvust, töökeemiat, temperatuuri, kontsentratsiooni, kiirust ja lokaalse korrosiooni võimalust tuleb arvestada koos.
14.2 Torude ja torulehtede ühilduvus
Torud, torulehed, kest ja muud märjaks saanud komponendid peavad toimima tervikliku materjalisüsteemina.
Erinevused soojuspaisumises, korrosioonikäitumises ja mehaanilistes omadustes võivad mõjutada torudevahelisi ühendusi ja pikaajalist töökindlust.
Kui kasutatakse erinevaid materjale, peaksid projekteerimis- ja tootmisprotseduurid käsitlema ühilduvust ja liite terviklikkust.
14.3 Vesinikku sisaldavad ja kõrge temperatuuriga teenused
Vesinikku sisaldavad teenused nõuavad temperatuuri, vesiniku osarõhu, materjali valiku ja kohaldatavate kahjustusmehhanismide hoolikat hindamist.
Kui kõrge temperatuuriga vesinikurünnak või muud vesinikuga seotud kahjustusmehhanismid võivad olla asjakohased, peaks projekteerimisel järgima kehtivaid projektinõudeid ja tunnustatud tööstusharu juhiseid.
Vaheti materjali valikul tuleks arvesse võtta ka temperatuuri jaotust puhastes, saastunud, käivitus- ja muudes kindlaksmääratud töötingimustes, kus need võivad materjali kokkupuudet muuta.
15. Tootmisprobleemid: projekteerimisjoonistest kuni usaldusväärse soojusvahetini
Soojusarvutused ja mehaanilised joonised määratlevad kavandatud seadmed. Tootmiskvaliteet määrab, kas seda disaini on võimalik täpselt ja järjepidevalt realiseerida.
15.1 Toru-lehe töötlemine ja aukude täpsus
Torude lehed nõuavad toru aukude, tihenduspindade ja nendega seotud funktsioonide täpset töötlemist.
Aukude muster peab vastama kinnitatud toru paigutusele ning tootmisprotsess peab kontrollima mõõtmeid ja pinna seisukorda vastavalt projekteerimisnõuetele.
Ava halb kvaliteet või mõõtmete ebaühtlus võib raskendada toru paigaldamist, mõjutada liigeste terviklikkust ja suurendada ümbertööd.
Suurte või paksude torulehtede puhul nõuavad töötlemisstrateegia, tooriku käsitsemine, kontrolli juurdepääs ja mõõtmete kontrollimine hoolikat planeerimist.
15.2 Toru ja lehe ühenduskohad
Toru ja toru lehtede ühendused on kriitilised, kuna need eraldavad kestapoolsed ja torupoolsed vedelikud.
Sõltuvalt konstruktsioonist võivad vuugid hõlmata paisumist, keevitamist või heakskiidetud ühendusmeetodite kombinatsiooni.
Tootmiskontroll peaks käsitlema:
Toru-augu mõõdud ja pinnaviimistlus.
Toru sisestamise sügavus ja projektsioon.
Ühine ettevalmistus.
Laiendamise protseduur, kui see on asjakohane.
Keevitusprotseduur ja operaatori kvalifikatsioon, kui see on asjakohane.
Järjestuse ja moonutuste juhtimine.
Vajalik läbivaatus ja lekkekontroll.
Parandus- ja kordustestide protseduurid.
Õige liitmisviis sõltub projekti koodist, materjalidest, teenusest ja projekti spetsifikatsioonist.
Tootmisplaanis tuleks kehtestada kontrolli- ja hoidmispunktid enne, kui liigenditele on raske juurde pääseda.
15.3 Toru-kimbu kokkupanek
Torukimbud sisaldavad palju tihedalt asetsevaid komponente, mis tuleb täpselt kokku panna.
Tootmisprobleemid võivad hõlmata järgmist:
Torude joondamise säilitamine.
Vigastuste vältimine sisestamise ajal.
Deflektori ja tugiplaadi positsioonide juhtimine.
Kimbu moonutamise vältimine.
Torude pindade kaitse.
Nõutavate vahekauguste säilitamine.
Kimbu praktilise eemaldamise tagamine, kui see on ette nähtud.
Väike monteerimisprobleem võib muutuda oluliseks, kui seda korrutada suure hulga torudega.
Valmistamise järjekord tuleks planeerida nii, et mõõtmete kontrollimine ja ülevaatus oleks lõpule viidud enne, kui kimbule muutub raskesti ligipääsetav.
15.4 Kesta valmistamine ja mõõtmete juhtimine
Korpuse valmistamine võib hõlmata plaatide lõikamist, valtsimist, pikisuunalist keevitamist, ümbermõõtu keevitamist, düüside paigaldamist ja toe kinnitamist.
Mõõtmete juhtimine on eriti oluline siis, kui kest peab mahutama eemaldatava kimpu või kui konstruktsioonil on ranged joondusnõuded.
Tootmismeeskond peaks kontrollima kesta läbimõõtu, ümarust, sirgust, düüside asukohti, ääriku suunda ja muid kinnitatud joonistel määratud mõõtmeid.
Liigsed moonutused võivad kokkupanekut keerulisemaks muuta, suurendada ümbertöötamist ja mõjutada sisemiste komponentide sobivust.
15.5 Keevitamine ja kuumtöötlus
Survepiirdega keevitamine peab järgima kvalifitseeritud protseduure ja kehtivaid projekti nõudeid.
Tootja peaks kontrollima alusmaterjale, keevitustarvikuid, vajaduse korral eelsoojendus- ja vahetemperatuure, keevitamise järjekorda ja mis tahes kindlaksmääratud keevitusjärgset kuumtöötlust.
Vajadusel tuleb kuumtöötlus kooskõlastada komponendi suuruse, ahju võimsuse, temperatuuri jälgimise, moonutuste kontrolli ja järgneva kontrolliga.
Õige protsess sõltub materjalist, paksusest, liite konfiguratsioonist, teenindusnõuetest ja reguleerivast koodist.
15.6 Deflektorid ja sisemised toed
Deflektorid ja torutoed tuleb paigaldada kindlaksmääratud kohtadesse ja hoida nõutavate tolerantside piires.
Vale vahekaugus või joondus võib mõjutada toru tuge, voolu jaotust, vibratsiooni käitumist ja kimbu kokkupanekut.
Tootja peaks enne lõplikku sulgemist kontrollima sisemist geomeetriat ja säilitama kontrolliplaanis nõutud dokumentatsiooni.
15.7 Surve testimine ja lõppkontroll
Surve testimine peab järgima kehtivat koodi ja heakskiidetud protseduuri.
Kontrollimise ulatus võib hõlmata materjalide kontrollimist, keevitamise kontrollimist, mittepurustavat kontrolli, mõõtmete kontrollimist, kuumtöötlemise protokolle, survetestimist, lekkekontrolli, kui see on ette nähtud, ja lõplikku dokumentatsiooni.
Täpsed nõuded sõltuvad reguleerivast koodist ja projekti spetsifikatsioonist.
Enne tarnimist peaks tootja kontrollima ka sisemist puhtust, äärikukaitset, düüside kaitset, märgistust, tüübisildi teavet ja transpordiks ettevalmistamist.
16. Kvaliteedi tagamine: mida tuleks enne tarnimist kontrollida?
Kvaliteedi tagamise plaan peaks määratlema kohustused, kontrollietapid, vastuvõtukriteeriumid, dokumentatsiooni ja kinnituspunktid.
Korpuse ja torusoojusvaheti puhul võivad tüüpilised kontrollitoimingud hõlmata järgmist:
Materjali kontrollimine:Materjali kvaliteedi, sertifikaatide, identifitseerimise ja jälgitavuse kinnitamine survet säilitavate ja soojusülekande komponentide jaoks.
Keevituskontroll:Keevitusprotseduuride, keevitajate kvalifikatsiooni, kulumaterjalide kontrolli, paigaldamise, keevitusandmete ja kindlaksmääratud mittepurustavate kontrollide läbivaatamine.
Mõõtmete kontroll:Korpuse geomeetria, toru-lehe mõõtmete, toru paigutuse, düüside positsioonide, ääriku orientatsiooni, toe asukohtade ja kimbu mõõtmete kontrollimine.
Toruühenduse kontrollimine:Toru-toru lehtede ühenduste kontrollimine vastavalt kindlaksmääratud ühendusmeetodile ja uurimisnõuetele.
Kuumtöötlemise rekordid:Nõutavate termilise töötlemise protseduuride ja dokumentide kontrollimine.
Surve testimine:Nõutava rõhukatse lõpetamine vastavalt kehtivale koodile ja kinnitatud katseprotseduurile.
Lõplik dokumentatsioon:Nõutavate kontrolliaruannete, materjalidokumentide, keevitusdokumentatsiooni, katseprotokollide ja tootmistoimiku koostamine.
Kui projekt nõuab ostja või kolmanda osapoole kontrolli, tuleks enne valmistamise algust kokku leppida asjakohastes hoidmis- ja tunnistajapunktides.
Täpselt määratletud ülevaatusplaan vähendab suurte mittevastavuste avastamise ohtu pärast seadmete kokkupanekut või tarnimist.
17. Kuidas valida soojusvaheti tootjat
Tarnija pakkumist tuleks hinnata tehniliste võimete, tootmisinfrastruktuuri, kvaliteedikontrolli, tarneriski ja elutsükli väärtuse kontekstis.
17.1 Kinnitage vastutust termilise ja mehaanilise projekteerimise eest
Ostja peaks kindlaks määrama, kes vastutab soojusprojekti, mehaanilise projekteerimise, surveanuma vastavuse, materjalide, vibratsioonikontrolli ja jõudlusarvutuste eest.
Kui ostja esitab valmis projekti, võib ulatus keskenduda valmistamisele. Kui tarnijalt eeldatakse soojusvaheti projekteerimist, peaks ulatus selgelt määratlema nõutavad arvutused, joonised, dokumentatsiooni ja jõudluskohustused.
Mitmetähenduslik vastutus võib tekitada vaidlusi, kui seade ei täida määratud ülesannet.
17.2 Kontrollige kehtivat koodi ja kvalifikatsiooni ulatust
Projekteerimiskood ja nõutav kvalifikatsioon tuleks kinnitada projekti alguses.
Rafineerimistehaste ja naftakeemiarakenduste puhul võib ostja määrata API 660, TEMA nõuded, ASME VIII jaotise, riiklikud surveanumastandardid või kohaldatavate nõuete kombinatsiooni.
Need dokumendid teenivad erinevaid eesmärke ja neid ei tohiks käsitleda omavahel asendatavatena. Lepingu spetsifikatsioonis tuleks selgelt välja tuua, millised nõuded reguleerivad projekteerimist, valmistamist, kontrolli ja katsetamist.
Tootja litsents või kvalifikatsioon peab vastama tegelikule seadmele ja jurisdiktsioonile.
17.3 Tootmisvõimsuse hindamine
Asjakohaste tootmisressursside hulka kuuluvad:
Plaadi vormimine ja valtsimine.
Toru-lehtede töötlemine.
Torukimbu kokkupanek.
Survepiirde keevitamine.
Vajadusel kuumtöötlus.
Tõste- ja teisaldusseadmed.
Mittepurustav uurimine.
Mõõtmete ülevaatus.
Surve testimine.
Tarnija võimsust tuleks hinnata soojusvaheti tegelike mõõtmete, kaalu, materjalide, ehitustüübi ja tarnegraafiku alusel.
17.4 Vaadake üle kvaliteedisüsteem
Ostja peaks mõistma, kuidas tootja kontrollib materjali jälgitavust, keevitamist, kontrolli, mittevastavust, remonti, katsetamist ja lõplikku dokumentatsiooni.
Nõudlike teenuste puhul tuleks ülevaatuse planeerimine koostada enne tootmise algust, mitte lisada pärast peamiste tootmistegevuste lõpetamist.
17.5 Hinnake projekti koordineerimist
Soojusvahetid ühendatakse otse torustike, vundamentide, mõõteriistade, kommunaalteenuste ja muude protsessiseadmetega.
Tootja peaks suutma projektimeeskonnaga kooskõlastada düüside asukohad, seadmete orientatsiooni, hooldusvahed, tõstenõuded ja transpordimõõtmed.
Kohandatud seadmete puhul on läbivaatamise kontroll ja tehniline selgitus hädavajalik, et vältida tootmist, mis põhineb aegunud joonistel või mittetäielikul protsessiteabel.
17.6 Võrrelge elutsükli väärtust, mitte ainult alghinda
Madala ostuhinna võib kompenseerida suurem energiatarbimine, sagedane puhastamine, lühikesed hooldusvälbad või keeruline kimpude eemaldamine.
Ostja peaks võrdlema:
Esialgne ostukulu.
Paigaldamise ja tõstmise maksumus.
Eeldatav soojusülekande jõudlus.
Rõhulangusega seotud tegevuskulud.
Saastumise ja puhastamise sagedus.
Varuosad ja remondinõuded.
Seisakud ja tootmiskaod.
Eeldatav kasutusiga.
Madalaim esialgne pakkumine ei pruugi olla kõige madalama hinnaga lahendus seadme tööea jooksul.
18. GYRO kesta ja toru soojusvaheti projekteerimine ja tootmine
GYRO (ZIBO GYRO INDUSTRY ENGINEERING) on spetsialiseerunud keemia- ja naftakeemiaseadmete projekteerimisele, projekteerimisele, valmistamisele, paigaldamisele, muutmisele, hooldusele ja tehnilisele teenindusele.
Selle avaldatud tootevalikusse kuuluvad kesta- ja torusoojusvahetid, protsessisoojusvahetid, surveanumad, reaktorid, tornid ja kohandatud naftakeemiaseadmed. See kombinatsioon on asjakohane projektide puhul, kus soojusülekandeseadmed peavad olema kooskõlastatud laiema protsessisüsteemiga.
18.1 Inseneri- ja tootmistegevuse koordineerimine
Edukaks soojusvaheti projektiks on vaja termilise ja mehaanilise konstruktsiooni ülekandmist praktiliseks tootmisplaaniks.
GYRO projektilähenemine võib toetada koordineerimist inseneri-, tootmis-, kvaliteedikontrolli- ja kaubandusmeeskondade vahel. Kohandatud seadmeid saab kokkulepitud ulatuses välja töötada kliendi jooniste, tehniliste kirjelduste, protsessiandmete, seadmete andmelehtede, olemasoleva seadmete teabe ja projekti nõuete põhjal.
Uue soojusvaheti puhul peaks inseneriülevaatus kehtestama töö, voolukorralduse, töötingimused, materjalid, puhastusnõuded, mehaanilise konfiguratsiooni ja kohaldatavad kontrollinõuded.
Asendusseadmete puhul võib läbivaatamisel arvesse võtta ka olemasolevaid aluseid, torustiku liideseid, olemasolevat paigaldusruumi, tõstepiiranguid ja algse soojusvaheti tööajalugu.
18.2 Tootmise infrastruktuur
GYRO avaldatud võimeteave tuvastab:
Umbes 30 000 m² kogu rajatise pinda, sealhulgas umbes 20 000 m² töökoja pinda.
Üle 150 tootmis- ja töötlemisseadmete üksuse.
Rohkem kui 50 professionaalist koosnev disainimeeskond.
14 sertifitseeritud surveanuma keevitajat, kes katavad 36 kvalifitseeritud keevitusseadet.
Neli kvalifitseeritud mittepurustava testimise personali, kes katavad RT, UT, MT ja PT kontrollitegevusi.
Kuus plaadivaltsimismasinat, mille maksimaalne nimivõimsus on 80 mm × 3000 mm.
1000-tonnine hüdropress.
Kaks kraanat tõstevõimega kuni 100 tonni.
Kuumtöötlusrajatised ja muud tootmisressursid.
Need võimalused loovad aluse mitmesuguste kohandatud protsessi- ja surveseadmete tootmiseks. Vaheti tegelik teostatavus sõltub nõutavatest korpuse mõõtmetest, toru-lehe suurusest, materjalidest, kaalust, projekteerimiskoodist, ehitustüübist ja projekti ajakavast.
18.3 Surveanumate tootmine ja kvaliteedikontroll
GYRO teatab, et tal on A2-taseme surveanuma projekteerimis- ja tootmislitsents, mille on välja andnud Shandongi provintsi turu reguleerimise amet.
Iga soojusvaheti projekti puhul tuleks kohaldatav kood, kvalifikatsiooni ulatus, kontrollinõuded ja regulatiivsed kohustused kinnitada ostja spetsifikatsiooni ja sihtkoha turu nõuetega.
Tootmis- ja kontrolliplaan peaks kajastama soojusvaheti tegelikku konstruktsiooni, sealhulgas rõhupiirdekomponente, torude ja torude ühendusi, sisemisi tugesid ja nõutavaid katseid.
18.4 Kohandatud soojusülekande seadmed
Mitte iga soojusvahetit ei saa valida standardkataloogist. Rafineerimistehaste ja keemiaprojektide jaoks on sageli vaja seadmeid, mis on loodud konkreetsete töötingimuste, olemasolevate liideste, piiratud paigaldusruumi või nõudlike hooldusnõuete järgi.
GYRO saab vaadata kohandatud soojusülekandeseadmete projektipõhist teavet, sealhulgas:
Protsessi kohustus ja töötingimused.
Korpuse- ja torupoolne rõhk ja temperatuur.
Nõuded vedeliku koostisele ja materjalile.
Soojusülekandeala ja konfiguratsiooninõuded.
Torukimbu ehitus ja puhastusjuurdepääs.
Düüside suund ja torustiku liidesed.
Kohaldatav projekteerimiskood ja kontrollinõuded.
Transpordi- ja paigalduspiirangud.
Projektilepingus tuleks selgelt määratleda lõplik projekt, toimivusgarantii, valmistamise ulatus ja dokumentatsiooninõuded.
19. Levinud valikuvead, mis suurendavad projekti maksumust
Viga 1: valimine ainult soojusülekande piirkonna järgi
Soojusülekandeala ei garanteeri jõudlust. Voolu jaotus, saastumine, rõhulangus, faasikäitumine ja mehaaniline konfiguratsioon mõjutavad tegelikku tööd.
Viga 2: puhastusnõuete eiramine
Disain, mida ei saa tõhusalt puhastada, võib tekitada korduvaid hoolduskulusid isegi siis, kui selle esialgne soojustõhusus on rahuldav.
Viga 3: soojuspaisumise alahindamine
Fikseeritud torulehe konstruktsioon ei pruugi sobida, kui kesta ja torude vaheline laienemise erinevus on valitud konstruktsiooni jaoks liiga suur.
Viga 4: toru vibratsiooni eiramine
Voolu tekitatud vibratsiooni tuleks hinnata projekteerimise käigus. Vibratsiooniprobleemi parandamine pärast paigaldamist võib olla kulukas ja võib nõuda märkimisväärset seisakut.
Viga 5: materjalide valimine tegelikku vedelikku kontrollimata
Materjali valik peaks kajastama protsessi keemiat, temperatuuri, rõhku ja asjakohaseid kahjustusmehhanisme, mitte tuginema üldistele teenusemärgistele.
Viga 6: ebarealistlike saastumiseeelduste kasutamine
Vale saastumise alus võib põhjustada liigseid algkulusid või halba jõudlust puhastusintervallide vahel.
Viga 7: paigaldamist ja hooldust ei õnnestu koordineerida
Mehhaaniliselt korralikku soojusvahetit võib siiski olla raske kasutada, kui kimpu ei saa eemaldada, tõstevõimalus on ebapiisav või torustik takistab hooldust.
Viga 8: tarnijate pakkumiste võrdlemine erineva ulatusega
Kaks pakkumist ei ole otseselt võrreldavad, kui üks hõlmab soojusprojekti, täpsustatud ülevaatusi, dokumentatsiooni ja jõudluskohustusi, samas kui teine hõlmab ainult tootmist.
Ostja peaks enne äriotsuse tegemist normaliseerima tehnilise ulatuse, materjalid, koodinõuded, kontrolli, testimise, dokumentatsiooni ja tarnetingimused.
20. Praktiline tehniline lähenemine soojusvaheti paremale valikule
Distsiplineeritud valikuprotsess võib vähendada ebakindlust ja vältida kallist ümberkujundamist.
Esiteks määrake protsessi kohustus.Kinnitage voolukiirused, vedeliku omadused, sisse- ja väljalasketingimused, soojusvõimsus, faasimuutused ja lubatud rõhulang.
Teiseks hinnake tööümbrikut.Kaasake tavapärane töö, seiskamine, käivitamine, seiskamine, hooajaline kommunaalteenuste kõikumine ja muud usaldusväärsed tööjuhtumid.
Kolmandaks tehke kindlaks domineeriv disainipiirang.Peamine väljakutse võib olla saastumine, soojuspaisumine, kõrge rõhk, madal rõhulang, korrosioon, vibratsioon, temperatuuri lähenemine või juurdepääs hooldusele.
Neljandaks võrrelge mehaanilisi konfiguratsioone.Hinnake fikseeritud torulehte, U-toru, ujuvpea ja muid sobivaid konstruktsioone tegelike nõuete alusel.
Viiendaks optimeerige koos soojus- ja hüdraulikajõudlust.Vältige soojusülekande maksimeerimist, arvestamata rõhulangust, saastumist ja kasutuskulusid.
Kuuendaks kinnitage materjalid ja koodinõuded.Määratlege rõhupiir, materjali spetsifikatsioonid, korrosiooninõuded, kontrolli ulatus ja kohaldatavad standardid.
Seitsmendaks, kooskõlastage valmistamine ja paigaldamine.Kontrollige tootmise teostatavust, torukimpude käsitsemist, tõstevõimet, transpordimõõtmeid, düüside liideseid ja juurdepääsu hooldusele.
Lõpuks kehtestage kontrolli- ja vastuvõtunõuded.Enne tootmise alustamist määratlege dokumentatsioon, testimine, hoidmispunktid ja jõudluskriteeriumid.
See lähenemisviis aitab tagada, et lõppseade pole mitte ainult termiliselt piisav, vaid ka valmistatav, hooldatav ja sobiv kogu protsessisüsteemi jaoks.
Järeldus: valige soojusvaheti kogu kasutusaja jooksul
Kest- ja torusoojusvahetid jäävad rafineerimistehaste, naftakeemia-, keemia-, söekeemia- ja energiarajatiste oluliseks osaks. Nende mitmekülgsus muudab need sobivaks paljude ülesannete jaoks, kuid edukaks valikuks on vaja enamat kui elementaarne soojusülekande arvutus.
Insener peab tasakaalustama soojuslikku jõudlust, rõhulangust, saastumist, puhastusjuurdepääsu, soojuspaisumist, vibratsiooni, materjalide ühilduvust, valmistamise kvaliteeti ja paigaldusnõudeid.
Hästi valitud soojusvaheti võib parandada soojustagastust, toetada protsessi stabiilset toimimist, vähendada tarbetut energiatarbimist ja muuta hoolduse prognoositavamaks. Halvasti sobitatud disain võib põhjustada korduvat puhastamist, liigset rõhulangust, enneaegseid kahjustusi või välditavaid tootmiskadusid.
GYRO pakub kohandatud keemia- ja naftakeemiaseadmete projekteerimis- ja tootmisteenuseid, mida toetavad surveanumate valmistamise ressursid ja projektipõhine koordineerimine. Projektide puhul, mis nõuavad kesta- ja torusoojusvahetiid või muid protsessi soojusülekandeseadmeid, saab ettevõte tehnilised nõuded üle vaadata ja arutada sobivat tootmisviisi kokkulepitud projekti ulatuses.
Kas plaanite uut soojusvahetit või vahetate välja olemasoleva? Võtke ühendust GYRO-ga, et arutada oma protsessikohustusi, mehaanilist konfiguratsiooni, tootmisnõudeid ja projekti ajakava.
Veebisait: https://www.gyro-epcunit.com/about-us
E-post: vwang5871@gmail.com
Telefon: +86 132 8708 7195
