Eraldusanum: täielik tehniline juhend protsessirakenduste, disaini, tootmisprobleemide ja tööstuslike lahenduste kohta
1. Sissejuhatus: Miks on eraldusanuma konstruktsioon olulisem kui esmapilgul?
Keemia- või naftakeemiatehases võib separaatori anum tunduda suhteliselt lihtne seade: surveanum, millel on sisselaskeava, mitu väljalaskeava ja mõned sisemised komponendid. Tegelikus töös võib selle jõudlus aga otseselt mõjutada järgnevate seadmete töökindlust, toote kvaliteeti, tehase saadavust ja tegevuskulusid.
Separaator, mis ei suuda gaasivoost vedelikupiisku eemaldada, võib kompressorid kokku puutuda vedelikuga, kahjustada pöörlevaid seadmeid ja häirida järgnevat töötlemist. Halvasti projekteeritud õli-vee eraldaja võib tekitada ebastabiilseid liidese tasemeid ja suurendada reoveepuhastussüsteemide koormust. Kõrgsurve hüdrogeenimisseadmes võib ebapiisav eraldamine mõjutada vesiniku ringlust, katalüsaatori kaitset ja kogu protsessi stabiilsust.
Inseneri väljakutse ei ole lihtsalt survele vastupidava anuma tootmine. Selle eesmärk on luua seadmed, mis töötavad usaldusväärselt vedeliku omaduste, voolukiiruste, töötingimuste, mööduvate sündmuste ja hooldusnõuete tegeliku kombinatsiooni korral.
Protsessiinseneride, EPC töövõtjate, tehaste omanike ja hankemeeskondade jaoks on seetõttu uue tehase jaoks seadmete valimisel, olemasoleva rajatise laiendamisel või kehvasti töötava anuma asendamisel oluline mõista separaatori anuma konstruktsiooni.
Usaldusväärne eraldusanum peab saavutama korraga kolm eesmärki: efektiivne faaside eraldamine, ohutu mehaaniline töö ja praktiline pikaajaline hooldatavus.Neid eesmärke tuleb käsitleda koos protsesside projekteerimise, mehaanilise projekteerimise, valmistamise, kontrollimise ja kasutuselevõtu käigus.
GYRO (ZIBO GYRO INDUSTRY ENGINEERING) pakub kohandatud keemia- ja naftakeemiaseadmete projekteerimis-, tootmis- ja tehnilisi teenuseid. Selle kogemus surveanumate ja protsessiseadmete alal loob tootmisaluse projektidele, mis nõuavad seadmeid, mis on loodud konkreetsete protsessiandmete ja projekti spetsifikatsioonide põhjal.


2. Mis on eraldusanum?
Eraldusanum on protsessianum, mis on ette nähtud kahe või enama faasi eraldamiseks segavoolust, tavaliselt tiheduse, inertsi, tilkade suuruse või faasikäitumise erinevuste tõttu.
Olenevalt rakendusest võivad eraldatud etapid hõlmata järgmist:
Gaas ja vedelik.
Õli ja vesi.
Süsivesiniku aur ja vedel süsivesinik.
Gaas, õli ja tasuta vesi.
Töötlege vedelaid ja kaasahaaratud tahkeid aineid.
Kondensaat ja mittekondenseeruv gaas.
Vedelad tilgad, mida kannab suure kiirusega gaasivool.
Enamik tavalisi separaatoranumaid tugineb pigem füüsilisele eraldamisele kui keemilisele reaktsioonile. Nad võivad kasutada eraldusvõime parandamiseks gravitatsiooni settimist, impulsi muutust, koalestsentsi või mehaanilisi sisemisi komponente.
Eraldaja ei pruugi aga olla lihtne tühi kamber. Olenevalt protsessist võib see sisaldada sisselaskesuunajat, perforeeritud jaotusseadmeid, deflektoreid, udueemalduselemente, koalestseerivaid aineid, rahustavaid sektsioone, keerisekaitseid või muid sisemisi osi.
Nende komponentide valik sõltub protsessi eesmärgist. Suhteliselt puhta gaasi-vedeliku voo jaoks hästi toimiv sisselaskeseade ei pruugi sobida vahutava vedeliku, tahkeid aineid sisaldava voo või laia töökiirusega teenuse jaoks.
Eraldusanuma projekteerimine peab seetõttu algama protsessiga, mitte standardse anuma kujuga.
3. Separaatoranumate peamised tüübid ja nende erinevused
Eraldusseadmete jaoks kasutatavad terminid on tööstusharudes erinevad. Separaator, kiirtrummel, väljalülitustrummel, imipuhasti, kondensaadi eraldaja ja kolmefaasiline separaator võivad kõik olla surveanumad, kuid need ei pruugi täita sama ülesannet.
3.1 Gaasi-vedeliku eraldaja
Gaasi-vedeliku eraldaja eemaldab gaasivoost vedelikupiisad või eraldab vedelikuvoost auru pärast rõhu või temperatuuri muutust.
Tüüpilised rakendused hõlmavad järgmist:
Gaasi kokkusurumise süsteemid.
Rafineerimistehaste protsessigaasi käitlemine.
Vesiniku ringlussevõtu süsteemid.
Maagaasi töötlemine.
Reaktori heitvee eraldamine.
Kondensatsiooni- ja aurutagastussüsteemid.
Keemilise protsessi õhutus- ja taaskasutussüsteemid.
Tavaliselt sisaldab anum gaasi väljalülitusruumi ja vedeliku kogumise sektsiooni. Sõltuvalt tilkade jaotusest ja nõutavast väljalaskekvaliteedist võib olla vajalik sisselaskeseade ja udueemaldaja.
Kõige olulisem disainiküsimus ei ole lihtsalt see, kui palju vedelikku anumasse siseneb. See on see, kui palju vedelikku võib koos gaasiga lahkuda kõige halvemates töötingimustes.
3.2 Kahefaasiline eraldaja
Kahefaasiline separaator jagab toite gaasi- ja vedelikufaasiks. Vedeliku väljalaskeava võib sisaldada ühte või mitut vedelat komponenti, olenevalt toiteallikast ja protsessi eesmärgist.
Näiteks võib reaktori heitvee eraldaja vastu võtta vesinikurikka gaasi, vedelikku süsivesinikke ja lahustunud komponente. Valitud töötingimustel jäävad mõned komponendid aurufaasi, teised kondenseeruvad vedelaks.
Disain peab arvestama tasakaalufaasi käitumist, gaasi ja vedeliku kiirust, tilkade settimist, vedeliku kinnijäämist ja juhtimisnõudeid.
Kahefaasiline eraldamine on tavaline rafineerimistehastes, gaasitöötlemistehastes ja keemiatööstuses.
3.3 Kolmefaasiline eraldaja
Kolmefaasiline separaator on ette nähtud gaasi, vedeliku ja segunematu vesifaasi eraldamiseks.
Tüüpiliste teenuste hulka kuuluvad:
Toornafta tootmine ja kogumine.
Õli-vee eraldamine.
Rafineerimistehaste süsivesinike-vee eraldamine.
Kondensaadi töötlemine.
Valitud keemilise protsessi vood.
Toodetud vee käitlemine.
Projekt peab pakkuma piisavalt ruumi ja aega nii gaasi-vedeliku kui ka vedeliku-vedeliku eraldamiseks.
Õli ja vee eraldamine on sageli keerulisem kui lihtne gaasi-vedeliku eraldamine, kuna kaks vedelat faasi võivad moodustada peeneid dispersioone või stabiilseid emulsioone. Nende tihedused võivad olla suhteliselt lähedased ja pidevfaasiline viskoossus võib tilkade liikumist aeglustada.
Kolmefaasiline eraldaja võib seetõttu vajada sisselaskeava rahustamist, liidese juhtimist, tõhustatud koalestsentsi või täiendavat allavoolu töötlemist. Anum üksi ei taga keemiliselt stabiilse emulsiooni eraldamist ilma sobivate protsessitingimuste või töötlemistehnoloogiata.
3.4 Flash Drum
Välktrummel eraldab auru ja vedeliku pärast seda, kui voolus rõhk langeb, temperatuur muutub või muu muutus, mis põhjustab osalist aurustumist.
Rakendused hõlmavad järgmist:
Destilleerimiskolonni etteande konditsioneerimine.
Reflukssüsteemid.
Reaktori heitvee töötlemine.
Lahusti regenereerimine.
Süsivesinike stabiliseerimine.
Keemilise protsessi rõhu alandamise süsteemid.
Protsessi insener peab kindlaks määrama eeldatava aurufraktsiooni ja vedeliku fraktsiooni valitud leekrõhul ja -temperatuuril.
Ainult normaalse vedelikuvoolu jaoks mõeldud anum võib muutuda ebapiisavaks, kui välguarvutused alahindavad auru teket käivitamisel, etteande kõikumist või töörõhu muutumist.
Välktrumlid võivad vajada ka piisavat ruumi aurude eraldamiseks, et vältida vedeliku kaasamist allavoolu seadmetesse.
3.5 Knockout Drum
Väljalülitatud trummel eemaldab gaasivoost vedelad nälkjad, kogunenud kondensaadi või kaasa haaratud tilgad.
See paigaldatakse sageli kompressoritest, vaakumsüsteemidest, põletussüsteemidest, gaasitöötlusseadmetest ja protsessigaasi kollektoritest ülesvoolu.
Väljalöögitrumlid on eriti olulised siis, kui gaasivoos võib vedeliku pideva ja prognoositava voolu asemel tekkida perioodiline vedeliku ülekandumine.
Nende kujundus peaks arvestama:
Tavaline kondensaadi teke.
Maksimaalne usutav vedeliku kogunemine.
Nälkjate maht ja saabumise määr.
Gaasi kiirus siirdetingimustes.
Tasemekontroll ja kõrgetasemeline kaitse.
Drenaaži ja vedeliku eemaldamise kord.
Väljalöögitrumli suurust ei tohiks valida ainult vedeliku keskmise kiiruse järgi, kui usutav häiring võib lühikese aja jooksul tuua palju suurema mahu.
3.6 Kompressori imemisskraber
Kompressori imipuhasti on spetsiaalne gaasi-vedeliku eraldaja, mis on paigaldatud vedeliku kompressorisse kandumise vähendamiseks.
Eralduskohustus on tihedalt seotud kompressori kaitsega. Isegi kui sisselaskegaasi vedelikusisaldus näib olevat väike, võivad kogunenud tilgad või vahelduvad nälkjad tekitada olulisi tööriske.
Olulised disainikaalutlused hõlmavad järgmist:
Maksimaalne gaasivool ja gaasi tihedus.
Nõuded tilkade eemaldamiseks.
Vedeliku hüppevõime.
Udu eemaldaja valik.
Lubatud rõhulangus.
Kõrge kõrge vedelikutaseme kaitse.
Juurdepääs drenaažile ja hooldusele.
Õige konstruktsioon sõltub kompressori tüübist, gaasi koostisest, tööpiirkonnast ja projekti nõuetest. Imemisskraber tuleks konstrueerida pigem kompressorisüsteemi osana kui isoleeritud anumana.
3.7 Koalessiooni eraldaja
Koalestseeruvas separaatoris kasutatakse spetsiaalselt loodud keskkonda, et soodustada väikeste tilkade kombineerimist suuremateks tilkadeks, mida saab kergemini eraldada.
Seda saab kasutada õli-vee eraldamiseks, vedela aerosooli eemaldamiseks või valitud gaasipuhastusrakendusteks.
Meediumite ühendamine võib eraldamist parandada, kuid see toob kaasa ka täiendavaid kaalutlusi. Kandja peab ühilduma protsessivedeliku ja töötemperatuuriga ning konstruktsioon peab arvestama rõhulanguse, saastumise, asendamise ja juurdepääsuga.
Puhta vedelikuga hästi toimiv liiter võib tahkete ainete, vaha, polümeeride, korrosioonitoodete või muude sadestistega kokkupuutel kaotada oma efektiivsuse.
3.8 Horisontaalsed vs vertikaalsed eraldusanumad
Horisontaalsed ja vertikaalsed konfiguratsioonid valitakse vastavalt protsessi käitumisele, võimsusele, krundipinnale ja hooldusnõuetele.
| Disaini kaalumine | Horisontaalne eraldaja | Vertikaalne eraldaja |
|---|---|---|
| Vedeliku kinnipidamine | Sageli kasulik, kui on vaja märkimisväärseid likviidseid varusid | Võib sobida kohtadesse, kus likviidsed varud on piiratud |
| Gaasi-vedeliku lahtiühendamine | Võib pakkuda pika eraldustee ja märkimisväärse liideseala | Võib pakkuda tõhusat vertikaalset gaasi lahtiühendamist kompaktse jalajäljega |
| Kolmefaasiline eraldamine | Sageli atraktiivne, kui õli-vee liidese juhtimine ja elukoha maht on olulised | Võimalik valitud teenuste puhul, sõltuvalt faasikäitumisest ja hüdraulikast |
| Krundi ruum | Üldiselt nõuab rohkem horisontaalset ruumi | Sageli nõuab see vähem põrandapinda |
| Nälkjate käsitsemine | Võib olla kasulik, kui tuleb mahutada suuri vedelikukoguseid | Nõuab liigpinge mahu ja vedeliku taseme käitumise hoolikat hindamist |
| Tahkete ainete eemaldamine | Sõltub põhja geomeetriast ja äravoolu paigutusest | Mõne teenuse puhul võib see olla mugav, kuid sisemised osad ja kanalisatsioon nõuavad siiski tähelepanu |
| Paigaldamine | Võib nõuda olulist tõstmist ja horisontaalset vaba ruumi | Võib nõuda märkimisväärset tõstekõrgust ja vertikaalset kliirensit |
Need on üldised valikutendentsid, mitte absoluutsed reeglid. Eelistatud konfiguratsioon tuleb kinnitada protsessi arvutuste, paigutuse ülevaatuse, mehaanilise projekteerimise ja hoolduse planeerimisega.
4. Eraldusanumate rakendused peamistes tööstusharudes
Separaatoranumat kasutatakse paljudes töötleva tööstuse tööstusharudes, kuid projekteerimise prioriteedid muutuvad oluliselt ühest rakendusest teise. Järgmised näited illustreerivad, kuidas protsessiga seotud kohustused mõjutavad laeva konfiguratsiooni ja tehnilisi otsuseid.
4.1 Nafta- ja gaasitootmisrajatised
Ülesvoolu nafta- ja gaasirajatistes võivad tootmisvedelikud sisaldada maagaasi, toornaftat, kihistu vett, liiva ja muid saasteaineid.
Tootmise eraldaja jagab sissetuleva voo faasideks, mida saab eraldi töödelda, mõõta, transportida või töödelda.
Peamised protsessi kaalutlused hõlmavad järgmist:
Eeldatavad gaasi, õli ja vee voolukiirused.
Rõhk ja temperatuur separaatori sisselaskeava juures.
Vedeliku tihedus, viskoossus ja pindpinevus.
Vee lõikamine ja emulsiooni käitumine.
Liiva tootmine ja tahkete ainete kogunemine.
Loobumine ja muutused kaevu tootmises.
Nõutav väljalaskeava kvaliteet ja allavoolu piirangud.
Kolmefaasilise separaatori puhul peab õli-vee liides jääma piisavalt stabiilseks, et toetada järjepidevat eraldamist. Kui liides on halvasti juhitud, võib õli väljalaskeava kaudu kaduda või vesi võib õli väljalaskeava saastada.
Muutuvate puurkaevude tingimustega rajatistes võib ainult keskmisel toodangul põhinev projekt olla ebapiisav. Tehniline alus peaks tuvastama normaalsed, maksimaalsed, minimaalsed, käivitusjuhtumid ja usaldusväärsed häirete juhtumid.
4.2 Maagaasi töötlemine ja kokkusurumine
Maagaasi töötlemise tehastes kasutatakse vabade vedelike ja kondenseerunud süsivesinike eemaldamiseks enne gaasi dehüdraatimist, kokkusurumist, töötlemist või transportimist eraldajaid.
Tüüpiliste seadmete hulka kuuluvad sisselaskeava separaatorid, kondensaaditrumlid, kompressori imipuhastid ja vedeliku väljalaskeanumad.
Kompressori imipuhasti puhul on kriitiline probleem takistada vedeliku jõudmist kompressorisse nii püsi- kui ka mööduvatel tingimustel.
Gaasi dehüdratsioonisüsteemi puhul võib ülesvoolu eraldamine vähendada dehüdratsiooniseadmetesse sisenevat vedelikukoormust ja aidata vältida allavoolu kandva keskkonna või lahustite saastumist.
Projekteerimisel tuleb arvestada võimalusega, et rõhu ja temperatuuri muutused põhjustavad vedeliku täiendavat kondenseerumist. Ühes kohas enamasti gaasiline voog võib pärast jahutamist või rõhumuutusi tekitada märkimisväärse vedela fraktsiooni.
Tehniline ülevaade:Eraldamist tuleb hinnata anuma tegeliku rõhu ja temperatuuri alusel, mitte ainult sööda koostise põhjal.
4.3 Tooraine destilleerimisüksus (CDU)
Tooraine destilleerimisseadmes saab separaatoranumaid kasutada toite konditsioneerimisel, tagasivoolusüsteemides, kondensaadi käitlemisel ja valitud gaasi või vedeliku regenereerimise teenustes, olenevalt rafineerimistehase konfiguratsioonist.
Tooraine destilleerimisseade võib sisaldada trumleid, mis eraldavad auru ja vedeliku pärast kondenseerumist või paiskumist. Nende jõudlus mõjutab allavoolu fraktsioneerimist, pumba tööd ja protsessi stabiilsust.
Asjakohased disainiparameetrid hõlmavad järgmist:
Tooromadused ja varieeruvus.
Auru-vedeliku tasakaal.
Toitetemperatuur ja rõhk.
Kondensaadi teke.
Vedeliku viibimisaeg.
Võimalik vee ja tahkete ainete saastumine.
Rõhulanguse piirangud.
Mitte iga CDU ei kasuta sama eraldaja paigutust. Seadmete loetelu tuleks koostada protsessi vooskeemi, soojus- ja materjalibilansi ning projektipõhise protsessikavandi põhjal.
4.4 Vaakumdestilleerimisseade (VDU)
Vaakumdestilleerimisseadmed töötavad alandatud rõhul, et hõlbustada raskemate süsivesinike fraktsioonide eraldamist, piirates samas liigset termilist kokkupuudet.
Selle teenuse puhul võib isegi väike rõhulang olla töö absoluutrõhuga võrreldes märkimisväärne.
Vaakumsüsteemidega seotud eraldusanumad võivad käsitleda kondenseerunud süsivesinikke, mittekondenseeruvaid gaase, veeauru või vedeliku-auru segusid.
Disain peab hoolikalt hindama:
Töö absoluutne rõhk.
Auru maht tegelikes tingimustes.
Kondensatsioon ja mittekondenseeruvad gaasid.
Lubatud rõhulangus.
Vedelik kaasahaaramine.
Välisrõhu ja vaakumlaadimine.
Käivitamise, seiskamise ja rõhu ühtlustamise protseduurid.
Täieliku või osalise vaakumiga kokkupuutuva anuma välisrõhu stabiilsust tuleb kontrollida vastavalt kehtivale projekteerimiskoodile. Disain ei saa eeldada, et tavalisest siserõhu arvutamisest piisab.
4,5 tööstusbensiini hüdrotöötlusüksus
Tööstusbensiini hüdrotöötlusseade eemaldab väävli, lämmastiku ja muud soovimatud komponendid enne töötlemist.
Sõltuvalt protsessi konfiguratsioonist võib reaktori heitvee jahutada ja suunata kõrgsurveseparaatorisse, kus vesinikurikas gaas eraldatakse vedelatest süsivesinikest.
Gaasifaasi võib ringlusse võtta, töödelda või suunata teise protsessisüsteemi, samal ajal kui vedelfaas läheb edasi allavoolu stabiliseerimisele või eraldamisele.
Olulised kaalutlused hõlmavad järgmist:
Reaktori heitvee koostis.
Vesiniku ja süsivesiniku faasi käitumine.
Töörõhk ja temperatuur.
Lahustatud vesiniku ja kerge süsivesiniku komponendid.
Võimalik hapuvee moodustumine.
Tegeliku keemilise keskkonnaga seotud korrosiooniriskid.
Gaasi ringlussevõtu nõuded.
Vedeliku taseme kontroll ja ülekandumise vältimine.
Separaator peaks olema konstrueeritud lähtuma tegelikest heitvee tingimustest, mitte tavalisest süsivesinike segust. Temperatuuri või rõhu muutused võivad oluliselt mõjutada auru-vedeliku tasakaalu ja vedelikust eralduva gaasi kogust.
4.6 Diisli ja gaasiõli hüdrotöötlusseadmed
Diisli- ja gaasiõli hüdrotöötlussüsteemid võivad kasutada kõrgsurveseparaatoreid, et eraldada vesinikurikas gaas töödeldud süsivesinikest pärast reaktori heitvee jahutamist.
Need separaatorid võivad mõjutada vesiniku taaskasutamist, ringluskompressori tööd ja toote järgnevat käitlemist.
Insenerimeeskond peaks hindama:
Vesiniku osarõhk ja gaasi koostis.
Süsivesinike vedeliku tihedus ja viskoossus.
Lahustatud gaasi eraldumine.
Võimalik vesifaasi moodustumine.
Korrosiooni ja materjalide ühilduvus.
Gaasi väljalaskeava vedeliku ülekandmine.
Nõutav tööpaindlikkus.
Vesiniku, vesiniksulfiidi, vee või muude söövitavate komponentide olemasolul peavad materjali valiku ja valmistamise kontrollid järgima tegelikke teenindusnõudeid ja kohaldatavaid projekti spetsifikatsioone.
Materjali valikul ei tohiks lähtuda üksnes märgisest "vesinikteenus". Asjakohane tööpiirkond, vedeliku koostis, disainikood ja kohaldatavad kahjustusmehhanismid tuleb koos üle vaadata.
4.7 Vedeliku katalüütilise krakkimise (FCC) seadmed
Vedelkatalüütilise krakkimise üksused hõlmavad keerulisi reaktsiooni- ja fraktsioneerimissüsteeme. Eraldusanumad võivad ilmuda valitud gaasi kogumise, kondensatsiooni, tagasivoolu ja tootekäitlusteenustes.
Seadmete täpne paigutus sõltub FCC tehnoloogiast ja allavoolu taastamise konfiguratsioonist.
Separaatori konstruktsioon võib vajada muutuvat gaasi koostist, süsivesinike kondenseerumist, kaasahaaratud vedelikku ja muutuvaid voolukiirusi.
Kui gaasivood suunatakse kompressorite või gaasikogumisseadmete poole, muutub vedeliku ülekandmise kontroll eriti oluliseks.
4.8 Viivitatud koksimise ühikud
Hilinenud koksimisseadmed töötlevad raskeid lähteaineid ja võivad tekitada süsivesinike aure, kondenseerunud vedelikke ja vett sisaldavaid voogusid.
Sõltuvalt seadme konfiguratsioonist võib separaatoranumaid kasutada fraktsioneerimissüsteemides, kondensaadi käitlemises, aurude regenereerimises ja muudes seotud protsessiteenustes.
Tehnilised kaalutlused võivad hõlmata järgmist:
Raske süsivesiniku saastumine.
Koksi peened või heljumid.
Kondensaadi koostis.
Võimalik vee ja süsivesiniku faaside eraldamine.
Juurdepääs drenaažile ja puhastussüsteemile.
Korrosioon ja erosioon.
Töö varieeruvus protsessitsükli erinevatel etappidel.
Raskete süsivesinike või tahkete ainete olemasolu võib muuta teoreetiliselt tõhusa sisekorralduse kasutamise raskeks. Sisemised osad tuleks valida mitte ainult eraldamise tõhususe, vaid ka saastetoletavuse ja puhastusjuurdepääsu jaoks.
4.9 Naftakeemia- ja olefiinitehased
Etüleen, propüleen, metanool-olefiinid ja sarnased naftakeemiatehased kasutavad eraldajaid oma protsessisüsteemide mitmes punktis.
Rakendused võivad sisaldada:
Kondensaadi eraldamine pärast jahutamist.
Reaktori heitvee eraldamine.
Taaskasutage gaasi käitlemine.
Kompressori kaitse.
Välgu eraldamine.
Toote taaskasutamine ja puhastamine.
Kommunaal- ja kondensaadisüsteemid.
Projekteerimise alus peab kajastama protsessi tegelikku koostist. Kerged süsivesinikud, vesinik, vesi, hapnikku sisaldavad ühendid ja muud komponendid võivad tekitada väga erinevaid faasikäitumise ja materjalide ühilduvuse nõudeid.
Näiteks võib puhta kondensaadivoo jaoks kasutatav separaator vajada ainult tavapärast gravitatsioonilist eraldamist, samas kui mõni muu teenus võib vajada tõhustatud udu eemaldamist või vedeliku-vedeliku liidese hoolikat kontrolli.
4.10 Kivisöe keemia- ja gaasistamisprojektid
Kivisöe keemilised rajatised võivad sisaldada gaasistamist, gaasi jahutamist, puhastust, vahetustega muundamist, gaasi puhastamist, metanooli sünteesi ja muid protsessi sektsioone.
Eraldusanumaid võib kasutada protsessigaasist kondensaadi eemaldamiseks, vedeliku eraldamiseks gaasist pärast jahutamist või järgnevate seadmete kaitsmiseks.
Olenevalt protsessist võivad voolud sisaldada veeauru, happelisi komponente, lahustunud gaase, tahkeid aineid või söövitavaid saasteaineid.
Seetõttu peaks insenerimeeskond kaaluma:
Gaasi ja vedeliku koostis.
Kondensatsiooni käitumine.
Tahked ained ja saastumise võimalus.
Korrosioonimehhanismid.
Töörõhk ja temperatuur.
Hooldusjuurdepääs ja drenaaž.
Liides allavoolu gaasitöötlusega.
Seadmete valik peaks põhinema konkreetsel protsessivoolul, mitte eeldama, et kõik söe keemilised separaatorid on samaväärsed.
4.11 Peenkemikaalide ja farmaatsiatoodete tootmine
Peenkeemiatehased töötavad sageli väiksema vooluhulgaga kui suuremad rafineerimistehased, kuid nende eraldamise nõuded võivad olla tundlikumad saastumise, lahustite ühilduvuse, partiide varieeruvuse ja puhastamise suhtes.
Eraldusanumaid võib kasutada:
Lahusti regenereerimine.
Gaasi-vedeliku lahtiühendamine pärast reaktsiooni.
Kondensaadi eraldamine.
Segunematute vedelate faaside eraldamine.
Protsessi ventilatsiooni töötlemine.
Vahetoodete käitlemine.
Insenerimeeskond peab hindama tegelikku puhastusrežiimi, materjalide ühilduvust, pinnanõudeid, partii tööjärjestust ja võimalikke ristsaastumise riske.
Partiiprotsesside puhul võib maksimaalne hetkeline auru või gaasi tekkekiirus olla olulisem kui keskmine tootmiskiirus. Tavalise töötamise ajal piisav anum võib olla ebapiisav laadimise, kuumutamise, rõhu vähendamise või mõne muu lühiajalise etapi ajal.
4.12 Keskkonnakaitse ja reoveepuhastus
Eraldusanumaid ja nendega seotud eraldusseadmeid kasutatakse õlise reovee puhastamisel, kondensaadi regenereerimisel, gaasi-vedeliku eraldamisel ja valitud heitekontrollisüsteemides.
Õli-vee separaatorid sõltuvad tiheduse erinevustest ja tilkade käitumisest, kuid nende toimivust võivad piirata emulsioonid, pesuained, hõljuvad ained, temperatuuri kõikumine ja muutuv reovee koostis.
Projekteerimisel tuleks arvesse võtta nõutavat väljalaskeava kvaliteeti ja seda, kas allavoolu on vaja täiendavat töötlemist.
Näiteks võib gravitatsiooniseparaator eemaldada vaba õli, kuid ei pruugi olla võimeline eemaldama stabiilset emulgeeritud õli kuni range väljalaskepiirini. Sel juhul võib osutuda vajalikuks liitmine, keemiline töötlemine, flotatsioon, filtreerimine või muud allavoolu protsessid.
5. Keemilise protsessi põhialused: mis määrab eraldamise jõudluse?
Separaatoranuma jõudlust reguleerib seos faasikäitumise, vedeliku omaduste, voolujaotuse, viibimisaja ja valitud sisemiste komponentide vahel.
Anum võib olla mehaaniliselt terve ja siiski halvasti toimida, kui protsessi alus on puudulik.
5.1 Faasi tasakaal saabub enne veresoone suuruse määramist
Enne gaasi-vedeliku separaatori suuruse määramist peaks protsessiinsener kindlaks määrama eeldatava auru- ja vedelikufraktsiooni valitud töörõhul ja -temperatuuril.
Selleks on vaja asjakohaseid termodünaamilisi andmeid ja vajaduse korral sobivat olekuvõrrandit või protsessi simulatsiooni.
Põhiküsimused hõlmavad järgmist:
Milline osa söödast paiskub auruks?
Kui palju vedelikku jääb pärast rõhu vähendamist?
Kas jahutamine põhjustab täiendavat kondenseerumist?
Kas on lahustunud gaase, mis vedelikust eralduvad?
Kas võib tekkida eraldi vesifaas?
Kui tundlikud on faasifraktsioonid töömuutuste suhtes?
Arvutatud aurufraktsiooni viga võib põhjustada hinnangulises gaasi mahuvoolus suure vea. See viga mõjutab seejärel gaasi kiirust, anuma läbimõõtu, udu eemaldaja laadimist ja väljalaskeava jõudlust.
Sel põhjusel tuleks protsessi simuleerimisel ja separaatori suuruse määramisel kasutada ühtlast toitekompositsiooni, rõhueeldusi ja temperatuuritingimusi.
5.2 Raskusjõu eraldumine ja tilkade settimine
Tavalises gravitatsioonilises eraldamises liiguvad tilgad pideva faasi suhtes tiheduse erinevuse tõttu.
Väikeste, ligikaudu sfääriliste tilkade jaoks sobivates laminaarse voolu tingimustes annab Stokesi seos kasuliku kontseptuaalse aluse:
v_t ≈ g・d²(ρ_d−ρ_c) / (18μ_c)
kus:
v_t -- terminali settimis- või tõusukiirus.
g - gravitatsioonikiirendus.
d -- tilga läbimõõt.
ρ_d – tilkade tihedus.
ρ_c-- pidevfaasiline tihedus.
μ_c-- pidevfaasiline dünaamiline viskoossus.
See seos on idealiseeritud lähendus, mitte universaalne eraldaja suuruse võrrand. See eeldab selliseid tingimusi nagu sfäärilised tilgad, madal Reynoldsi arv ja tühised interaktsiooniefektid.
Sellegipoolest toob see esile mitmed olulised disainipõhimõtted.
Esiteks eralduvad suuremad tilgad üldiselt kergemini kui väiksemad tilgad. Teiseks soodustab suurem tiheduse erinevus eraldumist. Kolmandaks, kõrgem pidevfaasiline viskoossus vähendab tilkade liikumist.
Seetõttu võib madala viskoossusega süsivesinikuga hästi toimiv separaator viskoosse vedeliku või peeneks hajutatud emulsiooniga halvasti toimida.
5.3 Kontrollida tuleb nii gaasi kui ka vedeliku mahtu
Separaatoranumas on tüüpilises gaasi-vedeliku rakenduses vähemalt kaks erinevat hüdraulilist piirangut:
Gaasi käitlemise suutlikkus, sealhulgas vastuvõetav gaasi kiirus ja tilkade eraldamine.
Vedeliku käitlemise suutlikkus, sealhulgas elumaht, liigpingevõime ja tasemekontrolli nõuded.
Ainult gaasi kiiruse jaoks mõeldud anumas võib olla ebapiisav vedeliku mahutavus. Ainult vedeliku viibimise aja jaoks mõeldud anumas võib gaasi kiirus olla liiga suur ja ülekandmine on vastuvõetamatu.
Disain peab vastama mõlemale nõudele kindlaksmääratud töövahemikus.
Kui udueemaldaja on paigaldatud, peab konstruktsioon arvestama ka selle lubatud gaasikoormust, rõhu langust, vedeliku laadimist ja vastuvõtlikkust saastumisele.
5.4 Elamisaeg on kasulik, kuid mitte piisav
Viipeaega kasutatakse sageli praktilise suuruse määramise parameetrina, eriti vedeliku-vedeliku eraldamisel.
Esialgset vedeliku viibimisaega võib väljendada järgmiselt:
t_R = V_L / Q_L
kus:
V_L – eraldamiseks saadaval olev efektiivne vedeliku maht;
Q_L -- asjakohane vedeliku mahuline voolukiirus.
Efektiivne maht ei pruugi aga olla anuma geomeetriline kogumaht. Sisemised osad, surnud tsoonid, sisselaske turbulents ja töövedeliku tase mõjutavad kasutatavat mahtu.
Veelgi olulisem on see, et ainuüksi elamisaeg ei taga lahusolekut. Sama olulised võivad olla tilkade suuruse jaotus, tiheduse erinevus, viskoossus, emulsiooni stabiilsus ja voolujaotus.
5.5 Sisselaske impulss ja voolujaotus
Sisselaskeotsik annab anumasse hoogu. Kui sissetulev vool moodustab kontsentreeritud joa, võib see häirida vedeliku pinda, tekitada täiendavaid tilka ja tekitada lokaalset turbulentsi.
Sisselaskesuunaja või jaotusseade võib esialgset hoogu vähendada ja voolu ühtlasemalt jaotada.
Valitud seade peaks vastama teenusele. Lihtne löökplaat võib mõne rakenduse jaoks olla piisav, samas kui spetsialiseeritud sisselaskeseade võib olla õigustatud kõrge gaasikiiruse, suure vedelikukoormuse või nõudliku eraldusvõime jaoks.
Siseseadet tuleb hinnata ka mehaanilise koormuse, erosiooni, saastumise ja kontrolli juurdepääsu suhtes.
5.6 Vahustamine ja emulsioonid
Vahustumine võib hõivata väärtusliku anuma mahu ja segada taseme mõõtmist. Samuti võib see suurendada vedeliku kandumist gaasi väljalaskeavasse.
Emulsioonid võivad vähendada gravitatsioonilise eraldumise efektiivsust, kuna hajutatud tilgad on väikesed ja võivad jääda hõljuma pikemaks ajaks.
Protsessi insener peaks kindlaks tegema, kas vedeliku keemia, pindaktiivsete ainete, tahkete ainete, töötemperatuuri või ülesvoolu seadmete tõttu on oodata vahutamist või emulgeerumist.
Kui need mõjud on usaldusväärsed, võib konstruktsioon nõuda täiendavat lahtiühendamismahtu, muudetud sisemisi, paremat sisselaske jaotust, keemilist töötlemist või allavoolu eraldamise tehnoloogiat.
6. Eraldusanuma protsessi disain: tehnilised üksikasjad, mis muudavad
6.1 Looge täielik projekteerimisalus
Usaldusväärne disain algab täielikust protsessi andmelehest ja tööümbrikust.
Teave peaks tavaliselt sisaldama järgmist:
Normaalne, minimaalne ja maksimaalne voolukiirus.
Vedeliku koostis ja asjakohased füüsikalised omadused.
Tavaline ja disainirõhk.
Tavaline ja projekteeritud temperatuur.
Gaas, vedel süsivesinik, vesilahus ja tahkete ainete fraktsioonid.
Tihedus ja viskoossus töötingimustes.
Piiskade eeldatavad suurused või eraldusvõime nõuded, kui need on saadaval.
Vahustumise, emulgeerumise, saastumise ja korrosiooni kalduvus.
Nõutav pistikupesa kvaliteet.
Käivitamine, seiskamine, väljalülitamine ja häiritud tingimused.
Juhtimisfilosoofia ja allavoolu seadmete piirangud.
Projekteerimismeeskond peaks eristama tavalisi töötingimusi ja tingimusi, mis reguleerivad seadmete suurust või mehaanilist disaini.
Näiteks võib maksimaalne töövoog reguleerida separaatori võimsust, samas kui erinev rõhu ja temperatuuri kombinatsioon võib reguleerida mehaanilist konstruktsiooni.
6.2 Valige Vessel Orientation
Horisontaalse ja vertikaalse geomeetria valik peaks põhinema protsessi jõudlusel ja projekti piirangutel.
Horisontaalsed anumad on sageli atraktiivsed kolmefaasilise eraldamise ja rakenduste jaoks, mis nõuavad märkimisväärset vedelikuvaru. Vertikaalsed anumad võivad olla eelistatavad, kui krundi ruum on piiratud või kui vertikaalne voolutee sobib eraldamise kohustusega.
Tehnilise otsuse tegemisel tuleks arvesse võtta kogu seadmete süsteemi, sealhulgas platvorme, torude marsruutimist, juurdepääsu tõstmiseks, vundamente, drenaaži ja hooldust.
Väiksem jalajälg ei tähenda automaatselt madalamat paigalduskulu. Vertikaalne anum võib vajada suuremat tõstekõrgust, samas kui horisontaalne anum võib lihtsustada juurdepääsu teatud sisemistele ja tasemekontrolli komponentidele.
6.3 Määrake läbimõõt ja pikkus koos
Laeva läbimõõt ja pikkus on üksteisest sõltuvad.
Diameetri suurendamine võib vähendada gaasi kiirust ja anda faaside eraldamiseks suurema ristlõikepinna. Pikkuse suurendamine võib anda vedeliku täiendava kinnipidamise ja eralduskauguse.
Lõpliku geomeetria puhul tuleb aga arvestada ka:
Anuma rõhk ja seina paksus.
Sisemine korraldus.
Transpordi mõõtmed.
Saadaval tõstevõime.
Toetage vahekaugusi ja vundamendi koormusi.
Juurdepääs valmistamisele ja keevitamisele.
Saidi paigaldamise piirangud.
Projekti kogumaksumus.
Puhtalt hüdrauliline optimum ei pruugi olla parim mehaaniline või logistiline lahendus.
Suurte seadmete puhul tuleks enne mõõtmete lõplikku kinnitamist konstruktsiooni kontrollida töökoja tootmisvõimsuse, transporditeede, objektile juurdepääsu, kraana võimsuse ja paigaldusjärjestuse suhtes.
6.4 Kujundage udu eemaldamise süsteem
Udu eemaldajad aitavad eemaldada gaasifaasist kaasa haaratud tilgad. Levinud valikuvõimaluste hulka kuuluvad traatvõrgust padjad, laba tüüpi seadmed ja muud spetsiaalsed eralduselemendid.
Valik sõltub tilkade suurusest, gaasi kiirusest, vedeliku laadimisest, saastumise kalduvusest, rõhu langusest ja väljalaskeava nõutavast kvaliteedist.
Traatvõrgust padjad võivad sobivates teenustes tõhusalt eemaldada peened tilgad, kuid need ei pruugi sobida, kui on oodata tahkeid aineid, kleepuvaid saasteaineid või tugevat saastumist.
Laba tüüpi seadmed võivad olla sobivamad mõne suure vedelikukoormusega või saastumisohtliku teenuse puhul, kuid need ei ole automaatselt paremad iga tilkade jaotuse korral.
Insenerimeeskond peaks kontrollima:
Maksimaalne ja vähendatud gaasivool.
Lubatud rõhulangus.
Vedeliku äravool seadmest.
Re-training risk.
Toetuse tugevus.
Saastumise ja puhastamise nõuded.
Juurdepääs eemaldamiseks ja asendamiseks.
Udueemaldaja peaks olema konstrueeritud kogu anuma osana. Suure tõhususega elemendi paigaldamine ilma anuma gaasijaotust ja vedeliku äravoolu kontrollimata võib anda pettumust valmistavaid tulemusi.
6.5 Määrake vedeliku hoidmise ja ülepinge mahu suurus
Vedeliku maht täidab mitmeid funktsioone:
Stabiilse vedeliku väljavoolu säilitamine.
Piisava eraldamisaja pakkumine.
Tasemekontrolli reageerimise lubamine.
Talub normaalseid kõikumisi.
Absorbeerib usaldusväärseid lühiajalisi vedeliku laineid.
Nõutav maht peaks põhinema juhtimisstrateegial ja protsessi dünaamikal.
Ebapiisava vedelikumahuga anumas võivad kogeda sagedasi kõrge või madala taseme häireid ja ebastabiilset allavoolu. Vastupidi, liigne maht suurendab laeva suurust, kaalu, maksumust ja potentsiaalselt nõutavat krundi pindala.
Eesmärk ei ole vedeliku mahtu valimatult maksimeerida. See peab tagama vajaliku eraldamise ja tööpaindlikkuse jaoks piisava efektiivse mahu.
6.6 Vedeliku taseme ja faasi juhtliides
Kolmefaasilises separaatoris on taseme juhtimine keerulisem kui lihtsas gaasi-vedeliku trumlis.
Juhtsüsteemil võib olla vaja säilitada nii vedeliku kogutaset kui ka õli-vee liidest. Vale juhtklapi suurus, halb instrumendi paigutus või ebapiisav faaside eraldamine võib põhjustada ebastabiilse töö.
Seadmed tuleks paigutada nii, et mõõtmised kajastaksid tegelikke protsessitingimusi. Seiskunud tsoonid, lokaalne turbulents, ladestused ja tiheduse muutused võivad mõõtmisi moonutada.
Protsess, mõõteriistad ja mehaanilised meeskonnad peaksid düüside asukohti, instrumentide ühendusi ja sisemisi korraldusi koordineerima projekteerimisprotsessi alguses.
6.7 Arvestage rõhulangust
Rõhulangus on separaatori konstruktsioonis oluline piirang, eriti madalrõhu- ja vaakumteenuste puhul.
Udu eemaldaja, sisselaskeseade või sisemine deflektor võib parandada eraldumist, kuid suurendada ka voolutakistust.
Seetõttu peaks konstruktsioon hindama kogu sisemise konstruktsiooni rõhulangust nii tavaliste kui ka maksimaalsete voolukiiruste korral.
Vaakumsüsteemide puhul võib rõhulanguse suhteline tähtsus olla eriti suur, kuna väike absoluutne rõhukadu võib moodustada olulise osa olemasolevast rõhust.
Disain peaks tasakaalustama eraldusvõimet energiatarbimise, allavoolu rõhunõuete ja süsteemi stabiilsusega.
6.8 Kaaluge ajutist toimingut
Paljud separaatoriprobleemid tekivad pigem käivitamise, seiskamise, toitelülitamise, rõhu vähendamise või protsessihäirete ajal, mitte püsiseisundi tingimustes.
Ajutised stsenaariumid võivad hõlmata järgmist:
Äkilised vedelad nälkjad.
Kiire auru teke.
Gaasi tiheduse muutused.
Jahutusest tekkinud kondensaat.
Vilkub pärast rõhu langust.
Vahu moodustumine.
Ajutine allavoolu kaotus.
Juhtventiili rike.
Eraldajat tuleks kontrollida protsessi- ja ohutusmeeskondade määratletud usaldusväärsete tööstsenaariumide suhtes.
Vajaduse korral võib konstruktsioon hõlmata täiendavat liigvõimsust, kõrgetasemelisi häireid, sõltumatut väljalülituskaitset, täiustatud drenaaži või muudatusi ülesvoolusüsteemis.
7. Mehaaniline disain: protsessi nõuete muutmine usaldusväärseks anumaks
Protsessi kavandamine kehtestab nõutava eraldamiskohustuse. Mehaaniline konstruktsioon tagab, et anum suudab ohutult vastu pidada ettenähtud koormustele kogu ettenähtud kasutusaja jooksul.
7.1 Rõhupiir ja kohaldatav projekteerimiskood
Anuma kest, pead, düüsid, äärikud ja muud survet säilitavad komponendid peavad olema projekteeritud vastavalt surveanuma kehtivale koodile ja projekti spetsifikatsioonile.
Olenevalt projektist ja jurisdiktsioonist võivad reguleerivad nõuded hõlmata ASME boilerite ja surveanumate koodi VIII jaotist või kohaldatavat riiklikku või piirkondlikku surveanumastandardit.
Valitud kood, väljaanne, materjalireeglid, kontrollinõuded, testimisnõuded ja regulatiivsed kohustused tuleb kokku leppida projekteerimisetapis.
Projekteerimise alus peaks tuvastama:
Maksimaalne ja minimaalne disainirõhk.
Maksimaalne ja minimaalne projekteeritud temperatuur.
Sisesurve ja välisrõhu juhtumid.
Korrosioonivaru, kui see on asjakohane.
Materjali spetsifikatsioonid.
Liigeste tõhusus ja eksaminõuded.
Düüside koormused ja muud väliskoormused.
Koormate toetamine ja tõstmine.
Kohaldatavad tuule-, seismi- ja transpordikoormused.
Nõutav testimine ja dokumentatsioon.
Eraldusanumat ei määratle täielikult ainult selle töörõhk. Tuleb kehtestada täielik projektseisund ja koormuskombinatsioonid.
7.2 Materjali valik ja korrosioonikindlus
Materjali valik peaks kajastama vedeliku keemiat, rõhku, temperatuuri, eeldatavaid kahjustusmehhanisme ja nõutavat kasutusiga.
Võimalikud kaalutlused hõlmavad järgmist:
Üldine korrosioon.
Lokaalne korrosioon.
Märg hapu teenus.
Vesinikuga seotud kahjustusmehhanismid.
Kloriidiga seotud korrosioon või pingekorrosioonipragunemine.
Erosioon kaasahaaratud tahketest ainetest.
Korrosioon lademete all.
Materjali sobivus puhastuskemikaalidega.
Süsinikteras võib sobida paljude teenuste jaoks, samas kui nõudlikumates keskkondades võib vaja minna roostevaba terast, korrosioonikindlaid sulameid, vooderdust, vooderdust või muid lahendusi.
Kuid kallima sulami kasutuselevõtt ei ole alati parim lahendus. Insenerimeeskond peaks tuvastama tegeliku korrosioonimehhanismi, hindama töötingimusi ja valima riskiga tegeleva materjalisüsteemi.
Hapu- või vesinikku sisaldavate teenuste puhul tuleb materjalinõuded kehtestada tegeliku koostise ja töötingimuste põhjal, viidates kehtivatele projektistandarditele ja materjalide kvalifitseerimise nõuetele.
7.3 Seina paksus ja välisrõhu stabiilsus
Nõutav seinapaksus sõltub projekteeritud rõhust, temperatuurist, anuma läbimõõdust, materjali lubatud pingest, keevisliidete tõhususest, korrosioonivarust ja kehtivast projekteerimiskoodist.
Kui anum töötab vaakumis või võib avaldada välist survet, muutub oluliseks kaalutluseks paindetakistus.
Välisrõhu stabiilsust võivad mõjutada:
Korpuse läbimõõdu ja paksuse suhe.
Toetuseta kesta pikkus.
Tugevdusrõngaste paigutus.
Geomeetrilised vead.
Valmistamise tolerantsid.
Materjali omadused.
Väline isolatsioon või jope paigutus.
Vaakumtingimused töö või hoolduse ajal.
Anumat tuleb kontrollida tegelike sise- ja välisrõhu stsenaariumide suhtes. Piisavalt siserõhu jaoks projekteeritud kest ei pruugi olla piisavalt vastupidav välisrõhu mõjule.
7.4 Düüside paigutus ja lokaalne tugevdamine
Eraldusanumatel on sageli palju protsesside ja mõõteriistade ühendusi, sealhulgas:
Sööda sisselaskeava.
Gaasi väljalaskeava.
Vedeliku väljalaskeava.
Vee väljalaskeava, kui see on asjakohane.
Äravoolu- ja õhutusühendused.
Rõhu- ja temperatuuriinstrumendid.
Tase- ja liideseinstrumendid.
Maniteed ja ülevaatusavad.
Abiseadmete ühendused.
Proovivõtt ja kommunaalühendused.
Düüside asukohad mõjutavad voolu jaotust, sisemist vahekaugust, torustiku koormust, ligipääsetavust ja kontrolli.
Düüs võib olla mehaaniliselt tugev, kuid siiski põhjustada tööprobleeme, kui see suunab sisselaskejoa udueemaldi poole, tekitab paigalseisu või häirib sisemist tuge.
Seetõttu tuleks düüside orientatsiooni kooskõlastada protsessi sisemiste elementide ja torustiku paigutusega, mitte iseseisvalt lõpetada.
7.5 Toed, sadulad, jalad ja vundamendid
Horisontaalsed separaatorid kasutavad tavaliselt sadulatugesid, samas kui vertikaalsed laevad võivad kasutada seelikut, jalga või muid konstruktsioonile sobivaid tugiseadmeid.
Tugisüsteem peab arvestama laeva töömassi, tühimassi, vedelikuvaru, sisekomponentide, isolatsiooni, torustiku väliskoormuste ja kehtivate keskkonnakoormustega.
Suurte või raskete seintega seadmete puhul vajavad lokaalsed kesta pinged ja tugipiirkonna tugevdamine hoolikat hindamist.
Samuti tuleks lisada transpordi- ja tõstmistingimused. Ajutistel tõsteaasadel ja transporditugedel võib esineda koormusjuhtumeid, mis erinevad oluliselt tavapärastest töötingimustest.
8. Eraldusanuma sisemised osad: olulise mõjuga väikesed komponendid
Sisemised osad on sageli vähem nähtavad kui anuma kest, kuid need võivad kindlaks teha, kas seade töötab ettenähtud viisil.
8.1 Sisselaskesuunajad ja jaotusseadmed
Sisselaskeseade vähendab liigset hoogu ja jaotab sissetuleva segu üle anuma.
Selle konstruktsioon peaks arvestama voolukiirust, sisselaskekiirust, vedeliku laadimist, tahkeid aineid ja erosiooni või saastumise võimalust.
Seade peab olema paigutatud nii, et vältida lühist, liigset turbulentsi ja vedeliku otsest kokkupõrget tundlikele allavoolu sisemistele.
8.2 Deflektorid ja rahustavad seadmed
Deflektoreid võib kasutada turbulentsi vähendamiseks, voolu juhtimiseks, sektsioonide eraldamiseks või vedeliku-vedeliku eraldamise parandamiseks.
Kuid deflektorid võivad tekitada ka surnud tsoone, suurendada rõhulangust, koguneda tahkeid aineid ja raskendada kontrolli.
Nende paigutust peaksid toetama protsessiarvutused, teenusega seotud kogemused ja vajaduse korral üksikasjalikum vooanalüüs.
8.3 Udu eemaldaja toed
Udueemaldaja vajab sobivat tugiseadet, et taluda oma raskust, peidetud vedelikku, rõhuerinevust, vibratsiooni ja asjakohaseid mööduvaid koormusi.
Tugisüsteem peaks samuti võimaldama vedelikul elemendist välja voolata, mitte koguneda viisil, mis soodustab tagasivoolu.
Eemaldatavate sisemiste osade puhul peaks laev tagama piisava juurdepääsu mandaatidele ja praktilise eemaldamise tee.
8.4 Ühendavad kandjad ja vedelik-vedelik sisemised osad
Õli-vee eraldamisel võivad ühinevad elemendid parandada hajutatud tilkade kasvu enne raskusjõu eraldamist.
Nende jõudlus sõltub märguvusest, vedeliku keemiast, tahkete ainete laadimisest, temperatuurist ja voolujaotusest.
Insenerimeeskond peaks otsustama, kas ühendav kandja jääb eeldatava hooldusperioodi jooksul tõhusaks ja kas puhastamine või asendamine on otstarbekas.
Suure jõudlusega siseelement ei ole hea lahendus, kui seda ei saa ohutult kontrollida, puhastada või asendada.
9. Tootmise väljakutsed: kus insenerikvaliteedist saab füüsiline reaalsus
Eraldusanum võib olla paberil hästi kujundatud, kuid selle lõplik jõudlus sõltub valmistamise täpsusest, keevitamise kvaliteedist, mõõtmete kontrollist, sisemisest paigaldusest ja kontrollist.
9.1 Raske plaadi vormimine ja kesta ümarus
Suured eraldusanumad võivad vajada paksu plaadi moodustamist, täpset kesta valtsimist ning piki- ja ümbermõõduõmbluste hoolikat joondamist.
Vormimisvead võivad põhjustada:
Liigne ümarus.
Vale joondamine keevisliidetes.
Kohalikud geomeetrilised vead.
Peade ja düüside paigaldamise raskused.
Probleemid sisemiste komponentide paigaldamisel.
Täiendavad korrektsioonitööd montaaži käigus.
Need probleemid muutuvad olulisemaks, kui anuma läbimõõt, seina paksus ja valmistamise keerukus suurenevad.
Tootmisplaanis tuleks enne valmistamise algust kehtestada plaadi ettevalmistamine, vormimisjärjestus, mõõtmete kontrollimine, keevisõmbluste sobitamise tolerantsid ja kontrolli pidamise punktid.
9.2 Keevitusprotseduuri juhtimine
Survepiirdega keevitamiseks on vaja kvalifitseeritud protseduure ja töötajaid vastavalt kehtivale koodile ja projekti nõuetele.
Olulised juhtelemendid hõlmavad järgmist:
Alusmaterjali identifitseerimine.
Keevitusprotseduuri kvalifikatsioon.
Keevitaja kvalifikatsioon.
Tarbekauba kontroll.
Vajadusel eelsoojenduse ja läbipääsudevahelise temperatuuri juhtimine.
Keevisõmbluste jada ja moonutuste juhtimine.
Vajadusel kuumtöötlus.
Keevisõmbluse jälgitavus ja dokumentatsioon.
Paksude sektsioonide või nõudlike materjalide puhul võib keevitusprotseduuride väljatöötamine ja järjestuse planeerimine oluliselt mõjutada tootmise kvaliteeti ja ajakava.
Keevitamine tuleks kavandada nii konstruktsiooni terviklikkuse kui ka lõplikuks kokkupanekuks vajalike mõõtmete nõuete alusel.
9.3 Kuumtöötlus ja moonutuste juhtimine
Mõned materjalid, paksused või kasutustingimused nõuavad keevitusjärgset kuumtöötlust või muud kontrollitud termilist töötlemist.
Töötlemisprotseduur peab vastama kehtivale koodile ja materjalinõuetele.
Tootjad peavad arvestama ahju võimsust, komponentide mõõtmeid, temperatuuri ühtlust, termopaari paigutust, kütte- ja jahutuskiirust ning moonutusi.
Suurte seadmete puhul tuleks termotöötluse planeerimine kooskõlastada keevitamise, mõõtmete kontrolli ja lõpliku montaažijärjestusega.
9.4 Sisekomponentide paigaldamine
Sisemised komponendid peavad vastama anuma geomeetriale ja kinnitatud joonistele.
Levinud valmistamisprobleemid hõlmavad järgmist:
Valesti joondatud tugirõngad.
Valed sisemised kõrgused.
Moonutatud tugitalad.
Ebapiisav paigaldusvahe.
Düüside või instrumendi ühenduste häirimine.
Raskused sisemiste osade eemaldamisel või asendamisel.
Ebapiisavad drenaaživahed.
Väike mõõtmeviga võib anuma välisilmet vähe mõjutada, kuid võib tekitada suure paigaldusprobleemi korpuse sees.
Seetõttu tuleks enne lõplikku sulgemist kontrollida sisemisi tugesid ja kinnitusi ning lisada mõõtmed ja fotodokumentatsioon, kui kontrollikava seda nõuab.
9.5 Materjali jälgitavus
Materjali jälgitavus on survet säilitavate komponentide jaoks hädavajalik.
Tootja peaks kehtestama kontrollimise, materjali identifitseerimise, märgistuse ülekandmise, ladustamise, lõikamise, valmistamise ja lõppdokumentatsiooni vastuvõtmise korra.
Legeermaterjalide või nõudlike teenuste puhul võib materjali vale asendamine põhjustada olulisi töökindlus- ja ohutusriske.
Materjalikontrollisüsteem peaks siduma tarnitud materjalisertifikaadid asjakohaste komponentidega ja säilitama jälgitavuse kogu tootmisprotsessi vältel.
9.6 Düüside tugevdamine ja lokaalne geomeetria
Düüsi valmistamine hõlmab enamat kui ava lõikamist ja kaela keevitamist.
Projekt peab käsitlema ava tugevdamist, düüside koormusi, keevisõmbluse konfiguratsiooni, kohalikku geomeetriat ja kontrolli juurdepääsu.
Kehv sobivus võib mittepurustava uurimise ajal põhjustada liigseid joondusvigu, moonutusi või raskusi.
Tootmismeeskond peaks enne keevitamist ja lõppkontrolli kontrollima düüsi orientatsiooni, väljaulatuvust, ääriku asendit ja tugevdusdetailide vastavust kinnitatud joonistele.
9.7 Korrosioonikaitse ja pinna ettevalmistamine
Pinnatöötlus sõltub materjalist, protsessiteenusest, väliskeskkonnast, isolatsiooninõuetest ja projekti spetsifikatsioonist.
Võimalikud nõuded hõlmavad asjakohaste roostevabast terasest komponentide puhastamist, peitsimist ja passiveerimist, süsinikterase kattesüsteeme ja muid kindlaksmääratud kaitsemeetodeid.
Pinna ettevalmistamine tuleks kooskõlastada ülevaatuse, survetestimise, pinnakatte pealekandmise ja lõpliku tarnimisega.
Kui anum on ette nähtud söövitamiseks, peaks katte või voodri valik põhinema tegelikel keskkonna- ja ühilduvusnõuetel, mitte üldisel tööstusvärvi spetsifikatsioonil.
9.8 Suurte seadmete käsitsemine ja transport
Suurt eraldusanumat võib olla raske transportida selle läbimõõdu, pikkuse, kaalu ja tõstegeomeetria tõttu.
Transpordi planeerimine peaks hõlmama:
Üldised saatmismõõtmed.
Transpordi brutokaal.
Tee- ja sadamapiirangud.
Tõstekõrvade asukohad.
Ajutised toetused.
Düüside ja äärikupindade kaitse.
Sisekomponentide kaitse.
Säilitamine ladustamise ja saatmise ajal.
Saidi tõstmise ja paigaldamise järjekord.
Transpordipiirangutega tuleks varakult arvestada. Avastades, et valmis laev ei suuda kavandatud marsruuti läbida, võib sundida kulukaid ümberkujundusi või põllumuudatusi.
10. Kvaliteedi tagamine ja kontroll: mida ostjad peaksid otsima
Usaldusväärne eraldusanuma tarnija peaks suutma näidata, kuidas kvaliteeti kontrollitakse materjali vastuvõtmisest kuni lõpliku vabastamiseni.
Konkreetne kontrolli ulatus sõltub reguleerivast koodist, ostu spetsifikatsioonist, teenindustingimustest ja ülevaatusplaanist.
Tüüpilised tegevused võivad hõlmata järgmist:
Materjali kontroll:Materjali kvaliteedi, sertifikaatide, soojusarvude, mõõtmete ja jälgitavuse kontrollimine.
Keevituskvaliteedi kontroll:Keevitusprotseduuride, keevitajate kvalifikatsiooni, kulumaterjalide, paigalduse ja keevitusdokumentide ülevaatamine.
Mõõtmete kontroll:Läbimõõdu, ümaruse, pikkuse, düüsi orientatsiooni, ääriku asukoha, toe geomeetria ja sisemiste komponentide mõõtmete kontrollimine.
Mittepurustav uurimine:Radiograafiline testimine, ultraheli testimine, magnetosakeste testimine või vedeliku läbitungimiskatse vastavalt materjalile, keevisõmbluse konfiguratsioonile, koodile ja projekti nõuetele.
Kuumtöötlemise kontroll:Raviprotseduuride, temperatuuriandmete ja nõutavate dokumentide ülevaatamine.
Surve testimine:Hüdrostaatiline või muu lubatud katse vastavalt kehtivale koodile ja heakskiidetud protseduurile. Katsemeetodid ja aktsepteerimisnõuded tuleb kehtestada kehtivate spetsifikatsioonidega.
Lõplik ülevaatus:Märgistuste, andmesildi andmete, pinna seisukorra, sisemise puhtuse, düüside kaitse, dokumentatsiooni ja saadetise valmisoleku kontrollimine.
Sisemiste eralduselementidega anumate puhul ei tohiks kontroll lõppeda rõhupiiril. Enne sulgemist tuleb kontrollida sisemisi tugesid, vahesid, kinnituskeevitusi ja komponentide paigaldust.
Kvaliteeditoimik peaks sisaldama projektiga nõutavaid dokumente, nagu materjalisertifikaadid, keevitusprotokollid, NDT aruanded, kuumtöötluse protokollid, survetesti protokollid, mõõtmete kontrollimise aruanded ja lõplikud tootmisdokumendid.
Täielik toimik muudab tulevase kontrolli, hoolduse ja regulatiivse läbivaatamise lihtsamaks.
11. Levinud eraldusanuma projekteerimis- ja hankevead
Viga 1: laeva suuruse määramine ainult voolukiiruse järgi
Voolukiirus on oluline, kuid sellest ei piisa. Faasi tasakaal, tihedus, viskoossus, tilkade suurus, rõhk, temperatuur ja häiritud tingimused võivad kõik mõjutada nõutavat geomeetriat.
Mittetäieliku andmelehe alusel loodud eraldajal võib olla küllaldane nimivõimsus, kuid see ei vasta väljalaskeava kvaliteedinõuetele.
Viga 2: kõigi gaasi-vedeliku eraldajate käsitlemine standardvarustusena
Kaks sarnaste mõõtmetega anumat võivad toimida väga erinevalt, kuna nende sisselaskeseadmed, udu eemaldajad, vedeliku tase ja voolumustrid erinevad.
Sisemine konfiguratsioon tuleks valida tegeliku eraldamistoimingu jaoks.
Viga 3: käivitamis- ja häirimistingimuste ignoreerimine
Anum võib normaalsel voolul rahuldavalt töötada, kuid käivitamisel, rõhumuutuste või perioodiliste nälkjate käes võib vedelikku üle kanda.
Usaldusväärsed mööduvad stsenaariumid tuleks lisada projekteerimisalustesse.
4. viga: materjalide valimine ainult hinna järgi
Madalaima hinnaga materjal ei pruugi pakkuda parimat elutsükli väärtust, kui korrosiooni, erosiooni, vesinikuga seotud kahjustusi või puhastusnõudeid ei võeta korralikult arvesse.
Materjali valik peaks põhinema dokumenteeritud teenindustingimustel ja kohaldatavatel tehnilistel nõuetel.
Viga 5: tähelepanuta jätmine sisemisele hooldusele
Püsivalt ligipääsmatute sisedetailidega laeva ülalpidamine võib olla kulukas, isegi kui selle esialgne ostuhind on atraktiivne.
Projekteerimisel tuleks arvesse võtta liikumisteid, tõsteseadmeid, eemaldamisvõimalusi, drenaaži ja puhastusvõimalusi.
Viga 6: laeva lõpuleviimine enne transpordi ülevaatamist
Seadmete suured mõõtmed mõjutavad töökoja valmistamist, tõstmist, transportimist, vundamenti ja paigaldamist.
Enne kujunduse külmutamist tuleks üle vaadata transpordi- ja kohapiirangud.
Viga 7: protsessidisaini eraldamine mehaanilisest disainist
Protsessinõuded määravad vajaliku eraldamiskohustuse, samas kui mehaaniline konstruktsioon määrab, kas anum suudab ohutult rõhku hoida ja kohaldatavaid koormusi taluda.
Kui meeskonnad töötavad iseseisvalt ilma kooskõlastuseta, võib tulemuseks olla anum, mis vastab mehaanilistele nõuetele, kuid töötab halvasti või mille sisemisi ei saa ette nähtud viisil valmistada ega paigaldada.
Kõige usaldusväärsem lähenemine on protsesside projekteerimise, mehaanilise projekteerimise, tootmise planeerimise, kontrolli ja paigalduskoha koordineerimine algusest peale.
12. Kuidas hinnata eraldusanuma tootjat
Kohandatud eraldusanuma ostmisel peaksid ostjad hindama rohkem kui noteeritud hind ja tarnekuupäev.
12.1 Tehniline võimekus
Tarnija peaks suutma mõista protsessi andmelehte, projekteerimistingimusi, sisekorraldust, materjalinõudeid ja projekti spetsifikatsiooni.
Kohandatud seadmete puhul on eriti oluline oskus tuvastada puuduvat protsessiteavet ja selgitada tehnilisi konflikte.
12.2 Surveanumate tootmise kogemus
Ostja peaks kinnitama, et tootja litsents, volitatud ulatus, disainikoodide võimalus ja kohaldatavad regulatiivsed kinnitused on projekti jaoks sobivad.
Ühe jurisdiktsiooni kvalifikatsioon ei anna automaatselt luba tarnida igat tüüpi surveanumaid igal eksporditurul. Projektipõhised nõuded tuleks kinnitada enne lepingu sõlmimist.
12.3 Tootmise infrastruktuur
Asjakohaste tootmisressursside hulka kuuluvad plaatide vormimine, lõikamine, keevitamine, tõstmine, kuumtöötlus, mõõtmete kontroll ja mittepurustav uurimine.
Suurte või raskete seintega seadmete puhul peaks ostja kinnitama, et rajatis mahutab nõutud mõõtmed, kaalud, tootmisjärjestuse ja kontrollinõuded.
12.4 Kvaliteedisüsteem ja dokumentatsioon
Tarnija peaks selgitama, kuidas käsitletakse materjali jälgitavust, keevitamise kontrolli, kontrolli, mittevastavuse haldamist ja lõppdokumentatsiooni.
Ostjad peaksid enne valmistamise algust looma ka ülevaatuspunktid ja tunnistamispunktid.
12.5 Projekti koordineerimine
Tehniliselt sobiv anum võib siiski põhjustada projekti viivitusi, kui düüside asukohti, torustiku liideseid, instrumentide ühendusi, vundamendi koormusi või tarnemõõtmeid ei kooskõlastata.
Tootja peaks töötama kontrollitud jooniste ja spetsifikatsioonide alusel ning säilitama paranduste ja tehniliste selgituste käsitlemiseks selge protsessi.
12.6 Elutsükli väärtus
Eraldusanumat tuleks hinnata selle eeldatava tööea jooksul, mitte ainult ostuhinna järgi.
Elutsükli maksumus võib sisaldada:
Esmane ost ja paigaldus.
Rõhu langusega seotud energiakulud.
Hooldus ja ülevaatus.
Sisemine vahetus.
Puhastamine ja seisakud.
Korrosiooniga seotud remonditööd.
Tootekadu või järgnevate seadmete kahjustused, mis on põhjustatud halvast eraldamisest.
Sobivam sisemine konfiguratsioon või paremini hooldatud materjalide jälgitavuse süsteem võib tõsta seadmete koguväärtust ka siis, kui alghind pole just madalaim.
13. GYRO eraldusanuma ehitus- ja tootmisvõimalused
GYRO (ZIBO GYRO INDUSTRY ENGINEERING) keskendub keemia- ja naftakeemiaseadmete projekteerimisele, valmistamisele, paigaldamisele, muutmisele, hooldusele ja tehnilistele teenustele.
Ettevõte teenindab tööstussektoreid, sealhulgas naftakeemia, kemikaalid, peenkemikaalid, kivisöekemikaalid, energeetika ja keskkonnakaitse. Selle avaldatud ettevõtteteave tuvastab 2002. aastast pärinevad tootmistegevused ja 2016. aastal asutatud disainiettevõtte.
GYRO seadmete tootmisvaldkond hõlmab surveanumaid, keskmise ja kõrgsurveseadmeid, reaktoreid, torne, soojusvahetiid ja kohandatud naftakeemiaseadmeid. See taust on asjakohane eraldusanumaprojektide puhul, mis nõuavad kooskõlastatud rõhupiiride valmistamist, düüside paigutust, sisemiste komponentide paigaldamist ja projektipõhist kontrolli.
13.1 Integreeritud projekteerimine ja tootmine
Eraldusanum peab vastama protsessinõuetele, jäädes samas praktiliseks tootmiseks, kontrollimiseks, transportimiseks ja paigaldamiseks.
GYRO projektikeskne lähenemine võib toetada koordineerimist seadmete projekteerimise, tootmise planeerimise, kvaliteedikontrolli ja tehniliste nõuete vahel.
Kohandatud seadmete puhul võib inseneriülevaatus põhineda kliendi joonistel, protsessiandmetel, seadmete spetsifikatsioonidel, tehnilistel andmelehtedel, olemasolevate seadmete teabel ja projektinõuetel.
Lõplik projekteerimisvastutus ja täitmistagatis peaksid olema lepingus ja tehnilises kirjelduses selgelt määratletud.
13.2 Tootmisressursid
GYRO avaldatud võimeteave tuvastab:
Ligikaudu 30 000 m² suurune tootmisruum, sealhulgas umbes 20 000 m² töökoja pinda.
Üle 150 tootmis- ja töötlemisseadmete üksuse.
Rohkem kui 50 professionaalist koosnev disainimeeskond.
14 sertifitseeritud surveanuma keevitajat, kes katavad 36 kvalifitseeritud keevitusseadet.
Neli kvalifitseeritud mittepurustava testimise personali, kes katavad RT, UT, MT ja PT kontrollitegevusi.
1000-tonnine hüdropress.
Plaadivaltsimisseadmed, mille maksimaalne nimivõimsus on 80 mm × 3000 mm.
Tõsteseadmed, mis sisaldavad kahte kraanat kandevõimega kuni 100 tonni.
Need ressursid loovad tootmisaluse mitmesugustele kohandatud keemia- ja naftakeemiaseadmetele. Tegelik teostatavus sõltub separaatori anuma mõõtmetest, kaalust, materjalist, koodinõuetest, sisemisest konfiguratsioonist ja projekti ajakavast.
13.3 Surveanuma kvalifikatsioon ja projekti vastavus
GYRO teatab, et tal on A2-taseme surveanuma projekteerimis- ja tootmislitsents, mille on välja andnud Shandongi provintsi turu reguleerimise amet.
Iga eraldusanuma projekti puhul tuleks tehnilise selgituse käigus kinnitada kohaldatav kood, litsentsi ulatus, projekteerimisjurisdiktsioon, kontrollinõuded ja ekspordituru kohustused.
See on eriti oluline reguleeritud surveteenuste jaoks mõeldud anumate või projektide puhul, mis nõuavad täiendavat kolmanda osapoole kontrolli ja dokumentatsiooni.
13.4 Kohandatud seadmed erinevate protsessiteenuste jaoks
Separaatori tehniline lähenemisviis peaks põhinema selle tegelikul funktsioonil.
Näiteks gaasi-vedeliku separaatoril kompressorist ülesvoolu on erinevad prioriteedid kui kolmefaasilisel õli-vee separaatoril või kõrgsurvereaktori heitvee separaatoril.
GYRO saab läbi vaadata projektipõhised nõuded kohandatud surveanuma tootmiseks, sealhulgas anuma geomeetria, materjali spetsifikatsioonid, rõhu- ja temperatuuritingimused, düüside paigutus, sisemised toed ja nõutavad kontrollidokumendid, olenevalt kokkulepitud projekti ulatusest ja kohaldatavatest kvalifikatsioonidest.
EPC-le suunatud projektide puhul on oluline ka koordineerimine üksikute seadmepakettide ja kogu protsessisüsteemi vahel. GYRO avaldatud projektiportfell sisaldab naftakeemia-, söekeemia- ja muude töötlemistööstuse rajatistega seotud töid. Need projektiviited pakuvad laiemat tööstuslikku konteksti, kuid neid ei tohiks tõlgendada tõendina, et kõik selles juhendis kirjeldatud eraldajatüübid on tarninud GYRO.
Lisateavet leiate ettevõtte ametlikelt lehtedelt:
GYRO kohta: https://www.gyro-epcunit.com/about-us
Tehnilised ja tehnilised võimalused: https://www.gyro-epcunit.com/engineering-and-technical-capability
EPC projektid: https://www.gyro-epcunit.com/epc-projects
Tooted: https://www.gyro-epcunit.com/products
14. Eraldusanuma disaini tulevik: töökindlus, hooldatavus ja protsesside integreerimine
Kuna protsessitehased taotlevad paremat saadavust, väiksemat energiatarbimist ja prognoositavamat hooldust, hinnatakse separaatori anuma konstruktsiooni üha enam tervikliku protsessisüsteemi osana.
Mitmed inseneri prioriteedid on eriti olulised.
Parem töödelda andmeid.Vedeliku täpsem iseloomustus ja tööstsenaariumid võivad vähendada faasitasakaalu arvutuste ja separaatori suuruse määramatust.
Täiustatud sisemine valik.Sisselaskeseadmed, udueemaldajad ja liitelemendid tuleks valida vastavalt vedeliku tegelikule käitumisele, mitte üldistele eeldustele.
Disain kontrollimiseks ja hoolduseks.Juurdepääs siseruumidele, drenaažile, tõstepunktidele ja eemaldatavatele komponentidele võib vähendada hooldustööde kestust ja keerukust.
Tihedam protsessi-mehaaniline koordineerimine.Varajane koordineerimine võib vähendada ümberkujundamist, düüside konflikte, valmistamisraskusi ja saidi paigaldamise probleeme.
Elutsüklipõhised hanked.Energiakasutuse, hoolduse, saastumise, asenduskulude ja järgneva kaitse hindamine võib kaasa tuua paremaid seadmeotsuseid kui ainult ostuhindade võrdlemine.
Parim separaator ei pruugi olla suurim anum või kõige keerukamate sisemustega anum. Need on seadmed, mis vastavad järjekindlalt nõutavale eraldamiskohustusele kindlaksmääratud tööpiirkonnas, jäädes samal ajal ohutuks, valmistatavaks, kontrollitavaks ja ökonoomseks kogu oma kasutusaja jooksul.
15. Järeldus: valige protsessi ajal eraldusanum, mitte ainult anuma suurus
Eraldusanumad on olulised nafta- ja gaasirajatiste, rafineerimistehaste, naftakeemiatehaste, söekeemiarajatiste, peenkemikaalide tootmise ja keskkonnapuhastussüsteemide usaldusväärseks tööks.
Nende jõudlus sõltub faasitasakaalu, vedeliku omaduste, gaasi ja vedeliku mahu, tilkade käitumise, sisselaskeava jaotuse, sisemise konfiguratsiooni, rõhulanguse, materjalide, mehaanilise terviklikkuse ja tootmiskvaliteedi kombinatsioonist.
Ostjate ja projektiinseneride jaoks on kõige olulisem samm enne laeva konfiguratsiooni valimist määratleda tegelik protsessikohustus. Sobiv konstruktsioon peaks arvestama normaalset tööd, seisakut, usaldusväärseid häireid, juurdepääsu hooldusele, transporti ja kohaldatavaid surveanuma nõudeid.
GYRO pakub kohandatud keemia- ja naftakeemiaseadmete projekteerimis- ja tootmisteenuseid, mida toetavad surveanumate valmistamise ressursid ja projektipõhine tehniline koordineerimine.
Kui plaanite uut separaatoranumat, asendate olemasolevat trumlit, uuendate eraldussüsteemi või hankite rafineerimistehase või keemiatehase jaoks kohandatud surveseadmeid, võib GYRO teie projekti nõuded üle vaadata ja arutada sobivat tootmisviisi.
Separaatorlaeva projekti arutamiseks võtke ühendust GYRO-ga.
Veebisait:https://www.gyro-epcunit.com/about-us
Tehniline võime:https://www.gyro-epcunit.com/engineering-and-technical-capability
E-post: vwang5871@gmail.com
Telefon: +86 132 8708 7195
Tehnilise ülevaatuse alustamiseks jagage oma protsessi andmelehte, töörõhku ja -temperatuuri, vedeliku koostist, nõutavat mahtu, kohaldatavat projekteerimiskoodi ja projekti ajakava. Kui protsessiandmed on puudulikud, võib esialgne arutelu aidata tuvastada seadmete ulatuse määratlemiseks ja tootmise teostatavuse hindamiseks vajalikku teavet.
