Eemaldamise veerg: täielik juhend protsesside kavandamiseks, torni sisemusteks, tootmisprobleemide ja tööstuslike rakenduste kohta
1. Sissejuhatus: miks on kolonni eemaldamine oluline?
A Eemaldamise kolonnon gaas-vedelik massiülekandeseade, mis on ette nähtud lahustunud või lenduvate komponentide eemaldamiseks vedelikuvoost, viies vedeliku kokku auru, õhu, inertse gaasi või muu sobiva eemaldamisvahendiga. Seda kasutatakse laialdaselt nafta rafineerimisel, naftakeemia tootmisel, keemilisel töötlemisel, reovee puhastamisel ja lahustite taaskasutamisel.
Rafineerimistehases võib eemaldamiskolonn eemaldada kergeid süsivesinikke tootevoost, redutseerida vesiniksulfiidi ja ammoniaaki hapuvees või parandada vahefraktsioonide kvaliteeti enne nende sisenemist allavoolu seadmetesse. Keemilises tootmises võib see koguda väärtuslikke lahusteid, vähendada lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ) või valmistada vedelikuvoogu järgnevaks töötlemiseks.
Kuigi põhiprintsiip on lihtne, sõltub tööstusliku eemaldamise jõudlus termodünaamika, massiülekande, vedeliku mehaanika, soojuse integreerimise ja mehaaniliste seadmete kvaliteedi kombinatsioonist.
Kolonn, mis kasutab liigselt auru, võib suurendada tegevuskulusid, saavutamata oodatud eraldatust. Ebapiisava aurujaotusega kolonn võib jätta osa pakendi või aluse ala kasutamata. Halvasti projekteeritud alumine sektsioon võib kogeda liigset vedeliku kinnijäämist, samas kui sobimatud materjalid võivad põhjustada korrosiooni, lekkimist või seadme enneaegset riket.
Keskne inseneri väljakutse on seega saavutada nõutav saasteainete eemaldamine või toote spetsifikatsioon vastuvõetava energiatarbimise, rõhulanguse, seadmete suuruse ja hooldusnõuete piires.
Tehaseomanike ja EPC töövõtjate jaoks on kõige tõhusam hankestrateegia hinnata kogu protsessi kohustust enne seadmete täpsustamist. Eemaldamise mehhanism, tööümbris, sisemine konfiguratsioon, materjali valik, tootmistolerantsid ja kontrollinõuded tuleks algusest peale kooskõlastada.
Selles juhendis selgitatakse, kuidas valida, kujundada, toota ja hinnata tööstuslike rakenduste jaoks mõeldud eemaldamiskolonni, pöörates erilist tähelepanu praktilistele tehnilistele otsustele, mis mõjutavad jõudlust kogu seadme elutsükli jooksul.


2. Mis on eemaldamiskolonn?
Eemaldamiskolonn eraldab komponendi vedelikust, viies selle voolavasse gaasi- või aurufaasi.
Vedelsööt siseneb tavaliselt kolonni ülemisse ossa ja liigub allapoole. Eemaldamisaine siseneb madalamal kõrgusel ja liigub ülespoole. Kui kaks faasi puutuvad kokku, kandub sihtkomponent vedelikust gaasi või auru, kuna töötingimused soodustavad selle komponendi madalamat kontsentratsiooni vedelas faasis.
Töödeldud vedelik väljub läbi alumise väljalaskeava, samal ajal kui eemaldatud komponente kandev aur väljub ülemise või sellega seotud auru väljalaskeava kaudu.
Eemaldamise vahend võib olla:
Steam:Levinud rafineerimistehaste toodete eemaldamisel, hapuvee töötlemisel ja valitud lahustite taaskasutamise protsessides.
Õhk:Kasutatakse sobivates rakendustes lenduvate ühendite eemaldamiseks veest või muudest vedelikest.
Inertgaas:Kasutatakse seal, kus oksüdatsioon, süttivus või protsessiga ühilduvus nõuab hoolikalt valitud gaasi.
Protsessi aur:Kasutatakse, kui integreeritud protsessis on saadaval ühilduv auruvoog.
Muud sobivad gaasid:Valitakse vastavalt tasakaalu käitumisele, keemilisele ühilduvusele, ohutusnõuetele ja protsessi eesmärkidele.
Õige sööde oleneb sihtkomponendist, vedeliku koostisest, töörõhust, temperatuurist, keskkonnapiirangutest ja järeltöötluse nõuetest.
Eemaldamiskolonn ei ole lihtsalt anum, millesse gaasi süstitakse. See on disainitud kontaktor, milles saadaolev liidese pindala, kokkupuuteaeg, voolujaotus ja tasakaalu liikumapanev jõud määravad eraldusvõime.
3. Eemaldamise aluspõhimõtted
3.1 Auru-vedeliku tasakaal
Eemaldamine toimib, muutes komponendi jaotust vedela ja gaasifaasi vahel.
Sobivates tingimustes lahjendatud lahustunud aine puhul võib tasakaalusuhet lähendada Henry seadusega:
PA=HAXA
kus:
PA-- komponendi (A) tasakaaluline osarõhk
HA-- Henry seaduse konstant asjakohastel tingimustel
XA --komponendi (A) vedelfaasi moolifraktsioon
Gaasifaasi moolifraktsioon on seotud osarõhuga süsteemi kogurõhu kaudu. Täpne seos sõltub termodünaamilisest mudelist ja töötingimustest.
See lihtsustatud väljend ei ole üldiselt rakendatav. Kontsentreeritud segud, mitteideaalsed vedelfaasid, keemilised reaktsioonid, elektrolüüdid ja tugevalt temperatuurist sõltuvad süsteemid võivad vajada põhjalikumaid tasakaalumudeleid.
Tehniline tähendus on oluline: eemaldamiskolonni suurust ei saa usaldusväärselt määrata ainult vedeliku kontsentratsiooni põhjal. Projekteerija vajab tegelike komponentide, vedeliku koostise, rõhu ja temperatuuri asjakohaseid tasakaaluandmeid.
3.2 Massiülekande liikumapanev jõud
Isegi kui tasakaalutingimused soodustavad eemaldamist, peab sihtkomponent liikuma üle gaasi-vedeliku liidese piiratud kiirusega.
Lihtsustatud vedelikupoolse massiülekande avaldis on:
NA=KLa(CA-C*A)
kus:
NA-- molaarne ülekandekiirus ruumalaühiku kohta valitud koostise korral
KL– asjakohane üldine või vedelikupoolne massiülekandetegur
a-- efektiivne liidese pindala mahuühiku kohta
CA-- vedeliku tegelik kontsentratsioon
C*A--on vedeliku kontsentratsioon tasakaalus lokaalse gaasifaasiga
Täpne võrrandi ja koefitsiendi määratlused sõltuvad valitud massiülekande mudelist. Mõned konstruktsioonid kasutavad gaasifaasi liikumapanevaid jõude või eraldi gaasi- ja vedelikukile takistusmudeleid.
Keskne põhimõte jääb samaks: eraldamine paraneb, kui protsess tagab olemasoleva kokkupuuteaja jooksul piisava liikumapaneva jõu ja efektiivse kontaktpinna.
Seetõttu võivad pakkimise geomeetria, salve hüdraulika, vedeliku jaotus, aurude jaotus ja töötemperatuur oluliselt mõjutada jõudlust.
3.3 Eemaldamistegur ja eraldamise raskus
Teatud lahjendatud süsteemide puhul, mida saab ligikaudselt hinnata lineaarse tasakaalu suhtega, võib eemaldamisteguri määratleda järgmiselt:
[
S=\\frac{mV}{L}
]
kus:
(m) on valitud tasakaalusuhte kalle
(V) on asjakohane molaarne auruvoolukiirus
(L) on asjakohane vedeliku molaarne voolukiirus
Täpne määratlus sõltub tasakaalu kokkuleppest ja sellest, kas analüüs põhineb lahjendatud või komponentideta voolukiirustel.
Suurem eemaldamistegur näitab üldiselt, et aurufaasil on oletatava mudeli kohaselt suurem võime sihtkomponenti vedelikust eemale viia. Kuid auruvoolu piiramatu suurendamine on harva parim lahendus, kuna see võib suurendada energiatarbimist, rõhu langust, kaasahaaramist ja hüdraulilist koormust.
Disain peab tasakaalustama tasakaalu liikumapanevat jõudu, massiülekande efektiivsust ja hüdraulilisi piiranguid, selle asemel et optimeerida ühte muutujat.
3.4 Miks rohkem auru ei tähenda alati paremat jõudlust?
Aur võib parandada eemaldamist, pakkudes auru ja vajaduse korral soojust. See võib vähendada sihtkomponendi osarõhku aurufaasis ja nihutada tasakaalutingimusi vedelikust eemaldamise suunas.
Liigne aur võib aga põhjustada:
Kõrgemad kasutus- ja kommunaalkulud
Suurenenud aurukoormus ja rõhulangus
Suurem kaasahaaramise või üleujutuse oht
Suurenenud kondensaatori ja peapuhastuse kohustus
Suuremad nõuded allavoolu aurude käitlemisele
Täiendavad nõuded reovee või kondensaadi puhastamiseks
Kui tegelik piirang on halb aurude jaotus, ebapiisav kontaktpind, sobimatud sisemised osad või ebasoodne tasakaalusuhe, võib auru suurendamine anda vähe lisakasu.
Usaldusväärne konstruktsioon tuvastab seetõttu domineeriva eralduspiirangu enne eemaldamiskeskkonna kiiruse suurendamist.
4. Peamised eemaldamiskolonnide tüübid
Kõige sobivam konfiguratsioon sõltub toiteallikast, sihtkomponentidest, eemaldamisainest, töörõhust, lubatud rõhulangusest, saastumise kalduvusest ja nõutavast eraldamisest.
4.1 Auru eemaldamise kolonn
Aurueemalduskolonnis kasutatakse vedelikust lenduvate või poollenduvate komponentide eemaldamiseks auru.
Aur võib täita kahte funktsiooni: see annab aurufaasi massiülekandeks ja võib protsessi soojust anda. Sõltuvalt teenusest võib auru süstida otse kolonni või genereerida katlaseadme kaudu.
Tüüpilised rakendused hõlmavad järgmist:
Hapuvee eemaldamine rafineerimistehastes
Kergete komponentide eemaldamine naftatoodetest
Süsivesinikproduktide eemaldamine fraktsioneerimissüsteemides
Lahusti regenereerimine ja valitud keemilised puhastusprotsessid
Lenduvate saasteainete eemaldamine sobivatest veevooludest
Protsessi projekteerija peab arvestama aurutarbimist, kondenseerumiskäitumist, rõhku, etteandetemperatuuri, õhu auru koostist ja auruvoo edasist käitlemist.
Auru kvaliteet ja levitamine võivad samuti olla olulised. Halvasti jaotunud aur võib tekitada ebaühtlase kontakti ja vähendada paigaldatud siseosade tõhusat kasutamist.
4.2 Õhu eemaldamise kolonn
Õhu eemaldamise kolonn kannab sobivad lenduvad ühendid vedelikust õhuvoolu.
Seda kasutatakse sageli põhjavee puhastamiseks, tööstusliku reovee puhastamiseks ja valitud lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamiseks.
Peamine tehniline probleem seisneb selles, et sihtsaaste viiakse pigem gaasifaasi kui hävitatakse. Sõltuvalt ühendist, kontsentratsioonist ja kohaldatavatest keskkonnanõuetest võib heitgaas nõuda adsorptsiooni, oksüdeerimist, kondenseerimist või muud töötlemismeetodit.
Õhu eemaldamine ei sobi iga vedeliku või saasteaine jaoks. Enne selle lähenemisviisi valimist tuleb hinnata süttivust, hapnikutundlikkust, keemilist kokkusobivust, heitenorme ja aerosooli moodustumise võimalust.
4.3 Inertgaasi eemaldamise kolonn
Inertgaasi, näiteks lämmastikku, võib kasutada siis, kui hapniku sisestamine on ebasoovitav või kui protsess nõuab hoolikalt kontrollitud gaasiatmosfääri.
Rakendused võivad hõlmata valitud keemilist töötlemist, lahustite käitlemist või toiminguid, mis hõlmavad oksüdatsioonitundlikke materjale.
Projekteerimisel tuleb arvesse võtta inertgaasi tarbimist, õhutusavade töötlemist, vajaduse korral gaasi regenereerimist, hapniku väljajätmist ja valitud gaasi mõju allseadmetele.
4.4 Salve eemaldamise kolonn
Salve eemaldamise kolonn sisaldab horisontaalseid kontakttekke, mis on paigutatud järjestikustele kõrgustele.
Vedelik voolab läbi iga aluse ja laskub läbi laskumistorude, samal ajal kui gaas või aur liigub aluse tekil olevate avade kaudu üles.
Kandiku kolonnid võivad sobida suhteliselt suure vedelikukoormuse, sisemist juurdepääsu nõudvate teenuste ja rakenduste jaoks, kus salve geomeetriat saab kohandada vastavalt auru ja vedeliku töövahemikule.
Nende jõudlus sõltub aluse tüübist, avatud alast, vedeliku sügavusest, paisu paigutusest, laskuvtoru konstruktsioonist, rõhu langusest ja töörežiimist.
4.5 Pakitud eemaldamiskolonn
Pakitud eemaldamiskolonn sisaldab juhuslikku või struktureeritud pakkimist, mis tagab gaasi ja vedeliku kokkupuuteks suure pinna.
Vedelik jaotub üle pakendi ja moodustab kiled või märjad pinnad. Gaas liigub läbi olemasolevate kanalite, võimaldades sihtkomponendil faaside vahel liikuda.
Pakitud kujundused võivad sobivates teenustes pakkuda madalat rõhulangust ja tõhusat liideseala. Need on sageli atraktiivsed, kui rõhulanguse piirangud on olulised või kui vajalik eraldus on saavutatav suhteliselt kompaktses kontaktosas.
Kasu sõltub aga tegelikust süsteemist. Hinnata tuleb pakendi valikut, vedeliku jaotust, aurude jaotust, tugivõre konstruktsiooni, saastumispotentsiaali ja nõutavat töövahemikku.
4.6 Ümberkeedetud või termiliselt integreeritud eemaldamissüsteemid
Mõned eemaldamistoimingud kasutavad auru tekitamiseks taaskeetjat või muud soojusallikat, teised aga otsese auru sissepritse või kuumutamise ja otsese kontakti kombinatsiooni.
Ümberkeedetud seade võib anda suurema kontrolli auru tootmise üle ja võib hästi integreeruda protsessi soojustagastusvõrguga. Auru otsesissepritse võib asjakohastes rakendustes olla lihtsam, kuid võib protsessivoogu lisada täiendavat vett.
Valik sõltub vedeliku omadustest, soojustundlikkusest, allavoolu eraldamise nõuetest, kommunaalteenustest ja tehase üldisest energiabilansist.
5. Eemaldamiskolonnide tööstuslikud rakendused
5.1 Nafta rafineerimine: hapuvee eemaldamine
Rafineerimistehastes tekkiv hapuvesi võib sisaldada vesiniksulfiidi, ammoniaaki ja muid saasteaineid, olenevalt selle allikast ja protsessi ajaloost.
Hapuvee eemaldamise süsteem kannab valitud lenduvad komponendid vesifaasist auruvoogu, nii et töödeldud vett saab juhtida või taaskasutada vastavalt rafineerimistehase protsessile ja keskkonnanõuetele.
Süsteem sisaldab tavaliselt rohkem kui põhiveerg. Sõltuvalt konstruktsioonist võib see hõlmata etteande konditsioneerimist, soojusvahetust, auru eemaldamist, õhukondensatsiooni või jahutamist, aurude käitlemist ja sellega seotud reoveepuhastust.
Olulised disainikaalutlused hõlmavad järgmist:
Sööda koostis ja varieeruvus
Vesiniksulfiidi ja ammoniaagi tasakaalu käitumine
Töörõhk ja temperatuur
Stripping-keskmine määr
Korrosioon ja materjalide valik
Ülemine auru koostis ja järeltöötlus
Põhjavee kvaliteedinõuded
Vahustumise, saastumise ja hüdraulilise koormuse juhtimine
Nõutav eemaldamise jõudlus tuleb kindlaks määrata tegeliku protsessi spetsifikatsiooni põhjal. Üldine hapuvee koostis ei ole usaldusväärne alus iga paigaldise suuruse määramisel.
5.2 Nafta rafineerimine: külgmised eemaldamiskolonnid
Külgmised eemaldajad on tavaliselt integreeritud rafineerimistehase fraktsioneerimissüsteemidega, et eemaldada valitud vedelatest tootevoogudest kergemad komponendid.
Külg-eemalduskolonn võib olenevalt rafineerimistehase konfiguratsioonist töödelda petrooleumi, diislikütuse või muid vahepealseid naftavooge.
Eemaldamise jõudlus võib mõjutada toote lenduvust, leekpunkti ja muid toote spetsifikatsioone. Tegelik suhe sõltub voo koostisest ja allavoolu nõuetest.
Külgmine eemaldaja peab olema projekteeritud koos põhifraktsioneerimistorniga. Külgeemaldi auru või etteandekiiruse muutused võivad mõjutada toote kvaliteeti ja põhitorni sisemist auru-vedeliku liikumist.
Uuendusprojektide puhul peaks insener uurima kogu liidest, mitte käsitlema pardaeemaldajat iseseisva anumana. Toitetingimused, auruvarustus, õhuliini suunamine, toote tagastamine ja põhikolonni hüdrauliline võimsus võivad lõpptulemust mõjutada.
5.3 Naftakeemia töötlemine: kergete komponentide eemaldamine
Naftakeemia vood võivad sisaldada lahustunud gaase või lenduvaid komponente, mis tuleb eemaldada enne ladustamist, edasist reaktsiooni või allavoolu eraldamist.
Eemaldamiskolonn võib aidata vähendada valitud kergete komponentide kontsentratsiooni ja stabiliseerida vedelat toodet.
Võimalikud rakendused sõltuvad protsessi keemiast ja võivad hõlmata süsivesinike segusid, protsessivedelikke või lahustit sisaldavaid voogusid.
Projekt peab kindlaks määrama sihtkomponendi, vastuvõetava jääkkontsentratsiooni, etteande varieeruvuse ja õhuauru sihtkoha. Kui üldkulud sisaldavad taaskasutatavaid süsivesinikke, võib selle suunata taaskasutussüsteemi, mitte käsitleda jäätmena.
5.4 Kemikaalide tootmine: lahusti regenereerimine
Lahusti regenereerimine on oluline rakendus, kus väärtuslik vedel lahusti sisaldab soovimatuid lenduvaid või vähem lenduvaid komponente.
Eralduskolonn võib valitud komponendid vedelikuvoost eemaldada, kuid protsessi konfiguratsioon peab kajastama tegeliku segu suhtelist lenduvust ja faasikäitumist.
Näiteks võib lahusti taaskasutamise protsess nõuda eemaldamise, destilleerimise, kondenseerimise ja ringlussevõtu kombinatsiooni. See, kas eemaldamisest üksi piisab, sõltub soovitud toote puhtusest ja tasakaalu käitumisest.
Projekteerimisel tuleks arvesse võtta ka lahustite ühilduvust, aurude regenereerimist, süttivust, materjali valikut ja taaskasutatud komponentide majanduslikku väärtust.
5.5 Reoveepuhastus ja lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamine
Tööstuslik reovesi võib sisaldada lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mida saab õhu- või aurueemaldamise kaudu gaasifaasi üle kanda.
Protsess võib olla kasulik, kui saasteainete lenduvus on sobiv ja vedel maatriks võimaldab tõhusat massiülekannet.
Reoveepuhastuse jõudlus sõltub aga enamast kui kolonni mõõtmetest. Temperatuur, pH, kui see on asjakohane, lahustunud soolad, suspendeeritud tahked ained, pindaktiivsed ained ja konkureerivad ühendid võivad mõjutada eemaldamise käitumist.
Heitgaasi puhastussüsteem on üldise disaini oluline osa. Saasteaine eemaldamine veest ei välista tingimata keskkonnariski, kui saasteaine satub töötlemata atmosfääri.
5.6 Peenkemikaalid ja farmaatsiatoodete tootmine
Peenkeemilistes ja farmatseutilistes protsessides võidakse kasutada eemaldamist lahustite jääkide, lenduvate lisandite või soovimatute komponentide eemaldamiseks valitud protsessivoogudest.
Need rakendused võivad kehtestada täiendavaid nõudeid materjalide ühilduvuse, puhtuse, toote saastumise, äravoolu, juurdepääsetavuse ja dokumentatsiooni kohta.
Seadme konstruktsioon peaks kajastama tegelikku protsessi klassifikatsiooni ja kohaldatavaid kvaliteedinõudeid, mitte eeldama, et kõik keemilised kolonnid nõuavad sama pinnaviimistlust või materjali klassi.
5.7 Toiduainete, õlide ja eritoodete töötlemine
Auruga eemaldamist kasutatakse ka valitud protsessides, mis hõlmavad õlisid ja muid tooteid, kus lenduvad ühendid tuleb eemaldada kontrollitud termilistes tingimustes.
Protsess võib olla tundlik temperatuuri, viibimisaja, vaakumitaseme ja gaasi-vedeliku kontakti efektiivsuse suhtes. Kuumustundlikes rakendustes võib tarbetu termilise kokkupuute vältimine olla sama oluline kui vajaliku eemaldamiskiiruse saavutamine.
Seetõttu peab protsessi ülesehitus tasakaalustama eemaldamise intensiivsust, toote kvaliteeti, energiatarbimist ja lagunemisohtu.
6. Protsessi kavandamine: õige eraldamiskohustuse kehtestamine
6.1 Määratlege sihtkomponent ja vajalik eemaldamine
Esimene samm on täpselt kindlaks teha, mis tuleb eemaldada ja milline jääkkontsentratsioon on vastuvõetav.
Spetsifikatsiooni võib väljendada maksimaalse kontsentratsioonina töödeldud vedelikus, nõutava eemaldamise protsendina, toote omadusena või järgneva protsessi nõudena.
Sisselaskekontsentratsiooniga komponendi jaoks (Csisse) ja väljalaskeava kontsentratsioon (Cvälja), võib eemaldamise osa väljendada järgmiselt:
η=(Cin-Cout)/Cin
Määratlus peab kasutama ühtset kontsentratsioonipõhist ja olema hinnatava voo jaoks sobiv.
Kõrge eemaldamise protsent võib olla eksitav, kui sisselaskeava kontsentratsioon varieerub oluliselt. Disain peaks kindlaks määrama nii nõutava väljalaskekvaliteedi kui ka eeldatava sisselaskevahemiku.
6.2 Määrake täielik sööda koostis
Eemaldamiskolonn käsitleb harva isoleeritud komponenti muidu ideaalses vedelikus. Päris sööt võib sisaldada mitmeid lenduvaid ühendeid, lahustunud sooli, hõljuvaid aineid, reaktsiooniprodukte või aineid, mis mõjutavad faasitasakaalu.
Need komponendid võivad konkureerida olemasoleva massiülekandevõime pärast või muuta vedeliku füüsikalisi omadusi.
Protsessi alus peaks seetõttu hõlmama asjakohast toite koostist, voolukiirust, tihedust, viskoossust, temperatuuri, rõhku, auru-vedeliku tasakaalu andmeid ja eeldatavat varieeruvust.
Kui andmed on ebakindlad, peaks vastutav protsessiinsener tuvastama eeldused ja otsustama, kas laboratoorsed testid, piloottestid või valideeritud simulatsioonid on vajalikud.
6.3 Määrake eemaldamiskeskkonna nõue
Nõutav auru-, õhu- või inertgaasi kiirus sõltub tasakaalusuhtest, soovitud eemaldamisest, etteandekiirusest, temperatuurist, rõhust ja kontakti efektiivsusest.
Eemaldamiskeskkonna kiiruse suurendamine võib parandada liikumapanevat jõudu, kuid paranemine ei pruugi olla proportsionaalne lisatud vooluga.
Projekteerija peaks hindama suhet eemaldamiskeskkonna kulu ja saavutatud väljalaskeava kontsentratsiooni vahel, kontrollides samal ajal vastavat hüdraulilist koormust ja allavoolu töötlemist.
Optimeeritud disain taotleb madalaimat praktilist kogumaksumust, mis vastab protsessi nõutavale jõudlusele, mitte lihtsalt madalaimat aurukiirust või väikseimat võimalikku torni.
6.4 Soojusbilanss ja sööda konditsioneerimine
Temperatuur mõjutab auru-vedeliku tasakaalu, massiülekande käitumist, viskoossust ja töötingimuste säilitamiseks vajalikku energiahulka.
Lihtsustatud mõistliku soojuse hinnangut saab väljendada järgmiselt:
Q≈mCp▲T
kus:
M – massivoolukiirus,
Cp-- on sobiv soojusmahtuvus,
▲T – temperatuuri muutus.
See hinnang ei võta arvesse kõiki faasimuutuste mõjusid, soojuskadusid, keemilisi reaktsioone ega ebaideaalset käitumist. Täielik projekt peab sisaldama asjakohast varjatud soojust, segamisefekte, auru kondenseerumist ja soojuse taaskasutamist.
Sööda eelkuumutamine võib vähendada kolonnis vajalikku välissoojust või parandada protsessi liikumapanevat jõudu. Kuid see võib ka suurendada auru teket, muuta vedeliku omadusi või tekitada täiendavaid ohutuskaalutlusi.
Parim konfiguratsioon tuleks kindlaks määrata integreeritud soojuse ja materjali tasakaalu põhjal, mitte eraldades toitetemperatuuri maksimeerida.
6.5 Rõhu valik
Töörõhk mõjutab tasakaalusuhet ja antud temperatuuril tekkiva auru hulka.
Rõhu vähendamine võib parandada mõnede komponentide lenduvust ja võimaldada tööd madalamal temperatuuril, kuid see võib suurendada auru mahulist voolu ja nõuda täiendavaid vaakumseadmeid.
Kõrgem rõhk võib teatud asjaoludel vähendada auru mahtu, kuid võib tasakaalustamiskäitumist muutes muuta eemaldamise mõne süsteemi jaoks ebasoodsamaks.
Seetõttu on optimaalne rõhk teenindusspetsiifiline. See tuleb valida koos eemaldamiskeskkonna kiiruse, temperatuuri, materjalide ühilduvuse ja allavoolu aurukäitlussüsteemiga.
7. Torni suurus: läbimõõt, kõrgus ja hüdrauliline võimsus
7.1 Kolonni läbimõõt
Kolonni läbimõõt määratakse peamiselt gaasi või auru mahu ja sellega seotud vedelikukoormuse järgi.
Aluskolonni puhul hindab projekteerija auru kiirust, aluse rõhu langust, allavoolu läbilaskevõimet, vedeliku kinnijäämist, kaasahaaramist, nutmist ja üleujutust.
Täidetud kolonni puhul võetakse konstruktsioonis arvesse pakkimisvõimsust, üleujutuspiire, rõhulangust, vedeliku jaotust, aurude jaotumist ja tihendi omadusi.
Disain peab arvestama nii maksimaalse töövõimsusega kui ka väljalülitamisega. Kolonn, mis töötab adekvaatselt maksimaalse voolu juures, ei pruugi tagada stabiilset kontakti vähendatud aurukiirusel.
7.2 Pakitud kolonni kõrgus
Nõutav pakkimiskõrgus sõltub eraldamiskohustusest, tasakaalusuhtest, efektiivsest massiülekandekiirusest ja hüdraulilisest jõudlusest.
Üks levinud kontseptuaalne lähenemisviis väljendab pakitud kõrgust järgmiselt:
Z=HTU✖NTU
kus:
Z-- nõutav pakikõrgus
HTU -- ülekandeüksuse kõrgus
NTU – eraldamiseks vajalike edastusühikute arv
HTU ja NTU määratlused peavad olema kooskõlas valitud gaasi-, vedelikupoolse või üldise massiülekande koostisega.
Nõutavad ülekandeühikud sõltuvad sisselaskeava ja sihtkontsentratsioonist, tasakaalusuhtest ja voolutingimustest. Ülekandeüksuse kõrgus sõltub tihendist, efektiivsest niisutatud alast, massiülekande koefitsientidest ja hüdraulilisest käitumisest.
See seos näitab, miks ei tohiks pakkimiskõrgust valida ainult üldise rusikareegli järgi. Ühes keemilises süsteemis hästi toimiv pakend ei pruugi tagada sama massiülekande jõudlust teises.
7.3 Kandiku kolonni kõrgus ja lava tõhusus
Salve veergude puhul sõltub tegelike salvete arv nõutavatest teoreetilistest eraldamisetappidest ja asjakohasest salve tõhususest.
Salve tõhusus ei ole universaalne konstant. See sõltub vedeliku omadustest, auru- ja vedelikukoormustest, kandiku geomeetriast, viibimisajast ja massiülekande käitumisest.
Eemaldamise teenus võib olla eriti tundlik madala aurukiiruse suhtes. Kui kandiku konstruktsioon ei taga piisavat aurude jaotumist ja rõhulangust, võivad paigaldatud kandikud soodustada oodatust palju väiksemat eraldumist.
Mehaaniline paigutus peab hõlmama ka salve vahekaugust, laskumistorusid, tugirõngaid, söötmisruumi, lahtiühendamistsoone ja hooldusjuurdepääsu.
7.4 Rõhulangus ja aurude jaotus
Rõhulangus mõjutab tööprofiili ja võib mõjutada nii tasakaalu liikuvat jõudu kui ka vajalikku energiasisendit.
Pakitud tornides võib väga väikese rõhulangusega mõnikord kaasneda ebapiisav auru ümberjaotumine kogu tihendis, eriti madala gaasikiiruse korral. Eesmärk ei ole lihtsalt rõhulanguse minimeerimine, vaid hüdraulilise võimsuse, jaotuse ja massiülekande jõudluse sobiv kombinatsioon.
Alustornides võib ebapiisav rõhulang teatud tingimustel kaasa aidata ka aurude halvale jaotusele või vedeliku möödavoolule.
Disain peaks hindama kogu töövahemikku ja kontrollima, et valitud sisemised osad toimiksid nii tavalistel kui ka piiratud juhtudel.
7.5 Vahustumine, saastumine ja vedeliku vale jaotumine
Vahustumine võib suurendada vedeliku kinnijäämist ja kaasahaaramist, samas kui saastumine võib ummistada salve avasid, kahjustada turustajaid või vähendada pakkimisala.
Vedeliku vale jaotumine võib tekitada pakendi osasid, mis on halvasti niisutatud, vähendades tõhusat massiülekandeala. Salve kolonnides võib vedeliku ebaühtlane vool põhjustada lokaalseid erinevusi laadimises ja tõhususes.
Projekteerija peaks hindama sööda määrdumise ja vahutamise kalduvust, hõljuvaid aineid, viskoossust, pindpinevust ja vajadust eelvoolu konditsioneerimise või sisemise puhastamise järele.
Need tegurid võivad määrata, kas pakitud või kandikul olev paigutus on pikaajaliseks tööks otstarbekas.
8. Kuidas valida õigeid veeru sisemisi
8.1 Juhuslik pakkimine
Juhuslik pakkimine koosneb eraldiseisvatest elementidest, mis on paigutatud kolonni, et tagada gaasi-vedeliku kontaktala.
See võib sobida mitmesuguste keemiateenuste jaoks, kus pakkematerjal on protsessiga ühilduv ja hüdraulikanõuded on täidetud.
Valikutegurite hulka kuuluvad eripindala, tühimike osa, vedeliku jaotus, rõhulang, mehaaniline tugevus, saastumise käitumine ja vastupidavus protsessikeskkonnale.
Väikseim pakend ei ole automaatselt parim valik. Väiksemad elemendid võivad suurendada pindala, kuid võivad suurendada ka rõhulangust ja tundlikkust tahkete ainete või saastumise suhtes.
8.2 Struktureeritud pakkimine
Struktureeritud pakkimine kasutab paigutatud kihte või elemente, et tagada kindlaksmääratud voolukanalid ja kontaktpinnad.
See võib pakkuda sobivates rakendustes atraktiivset massiülekande jõudlust ja madalat rõhulangust, kuid see on tundlik paigalduskvaliteedi ja voolujaotuse suhtes.
Disain peab käsitlema pakkimise tuge, kihi joondamist, jaoturi geomeetriat, aurujaotust ja kõiki vajalikke vedeliku ümberjaotajaid.
Süsteemides, kus vedelik kipub määrduma või moodustama tahkeid aineid, tuleks hoolikalt hinnata struktureeritud pakendi sobivust.
8.3 Sõelaalused, klapialused ja mullikorgiga alused
Sõelaalused toetuvad perforatsioonidele, et aur läbi vedeliku juhiks. Klapialused sisaldavad ventiilielemente auru läbipääsu reguleerimiseks. Mullkorgiga kandikud kasutavad auru vedelikku suunamiseks püstikuid ja korke.
Igal konfiguratsioonil on oma tööomadused ja hooldusnõuded.
Tühjendustööde puhul ei ole põhiküsimus mitte ainult aluse tüüp, vaid see, kas kandiku geomeetria on tegeliku auru- ja vedelikukoormuse jaoks sobiv. Salve avatud ala, paisu konfiguratsioon, laskuvtoru mõõtmed ja rõhulang tuleks üle vaadata võrreldes eeldatava töövahemikuga.
8.4 Sisemine tugi ja vedeliku jaotus
Pakkimise tugivõred peavad kandma kindlaksmääratud koormust, võimaldades samal ajal vajaliku gaasi ja vedeliku voolu. Jaotajad peavad hajutama vedeliku ettenähtud ristlõikepinnale, samas kui aurude sisenemise korraldused peaksid vältima liigsete kohalike kiiruste või ebaühtlase voolu tekitamist.
Need komponendid tuleb kooskõlastada torni kesta geomeetria ja düüside asukohtadega.
Õigesti valitud pakend võib siiski halvasti töötada, kui turustaja on halvasti projekteeritud või paigaldatud. Samuti võib hästi läbimõeldud salv kaotada oma tõhususe, kui kandiku plaat on valesti joondatud või vedelik möödub ettenähtud vooluteest.
9. Materjalide valik ja korrosioonitõrje
9.1 Sobitage materjalid tegeliku protsessikeskkonnaga
Õige materjal sõltub toitekeemiast, eemaldamisainest, töörõhust, temperatuurist, korrosioonimehhanismidest, puhastusmeetodist ja kohaldatavatest mehaanilistest nõuetest.
Süsinikteras võib teatud teenuste jaoks sobida, samas kui roostevaba teras, muud sulamid, vooderdatud konstruktsioon või mittemetallist materjalid võivad sobida teatud söövitava keskkonna jaoks.
Materjali valik peaks põhinema pigem dokumenteeritud insenerihinnangul kui protsessi üldisel märgisel.
9.2 Hapuvee ja söövitava rafineerimistehase teenus
Hapuveesüsteemid võivad sisaldada vesiniksulfiidi, ammoniaaki, lahustunud sooli ja muid ühendeid, mis mõjutavad korrosiooni käitumist.
Tegelik korrosioonirisk sõltub koostisest, temperatuurist, pH-st, voolutingimustest, ladestustest ja muude saasteainete olemasolust. Üldine materjalisoovitus ei saa asendada teenusepõhist korrosiooniülevaatust.
Projekteerimisel tuleks arvesse võtta ka korrosiooni jälgimist, kontrolli juurdepääsu, võimalikku erosiooni ja lademete või seisvate alade mõju.
9.3 Lahusti ja keemiline ühilduvus
Lahusti regenereerimisel ja peenkeemilistes rakendustes peab materjal sobima nii protsessivedeliku kui ka puhastus- või regenereerimisvahendiga.
Hindamine võib hõlmata mittemetalliliste komponentide korrosiooni, paisumist või lagunemist, toote saastumist ja võimalikku pingega seotud kahjustust tegelikes töötingimustes.
Kui toote puhtus on kriitiline, võib pinna seisund ning tihendite, tihendite ja muude märjaks saanud komponentide valik samuti nõuda erikontrolli.
9.4 Korrosiooniprotsent ja kontrollistrateegia
Vajaduse korral peaks korrosioonivaru määrama vastutav projekteerimisinsener, kasutades projekti korrosioonipõhisust ja eeldatavat kasutusiga.
Seda ei tohiks käsitleda sobivate materjalide valimise või protsessitingimuste kontrollimise asendajana.
Ülevaatuse planeerimine peaks tuvastama tõenäolised kahjustuste asukohad ja sobivad meetodid nende jälgimiseks hoolduse ajal. See võib hõlmata kesta paksuse jälgimist, düüside ja keevisõmbluste kontrollimist, sisekontrolli ja kõrge riskiga piirkondade sihtkontrolli.
10. Mehaanilise disaini ja valmistamise väljakutsed
10.1 Korpuse mõõtmed ja konstruktsiooni terviklikkus
Korpuse läbimõõt ja kõrgus peavad vastama valitud sisedetailidele, töövedelike varudele, aurude väljalülitamisele, düüsidele ja juurdepääsunõuetele.
Mehaaniline projekteerimine peab käsitlema ka kohaldatavaid survekoormusi, temperatuuri, tühimassi, tugikoormust, tuule- ja seismilisi tingimusi, kui see on asjakohane, ning ühendatud torustike jõude.
Projekteerimiskood ja regulatiivsed nõuded sõltuvad projekti jurisdiktsioonist, seadmete klassifikatsioonist ja teenindusest. Need tuleks kindlaks määrata enne tootmisjooniste vormistamist.
10.2 Düüside suund ja sisemised liidesed
Toite sisselaskeava, eemaldamiskeskkonna sisselaskeava, ülalt väljalaskeava, alumine väljalaskeava, äravooluavad, ventilatsiooniavad, kanalid ja instrumendi ühendused peavad olema kooskõlastatud sisemise paigutusega.
Valesti paigutatud otsik võib sattuda vastuollu kandiku, pakketoe, jaoturi või sisemise toruga. Sellised konfliktid võivad tekitada välja muudatusi, raskusi kontrollimisega või protsessi jõudluse vähenemist.
Seetõttu tuleks düüside ajakava ja sisemine paigutus enne lõikamise ja keevitamise alustamist koos üle vaadata.
10.3 Plaadi valtsimine ja kesta joondamine
Suured vertikaalsed sambad nõuavad täpset plaadi ettevalmistamist, valtsimist, sobitamist ja kestade kihi kokkupanekut.
Mõõtmevead võivad kuhjuda mitmel kursusel ja mõjutada sirgust, ümarust, düüside joondamist ja sisemist toe kõrgust.
Tugev tootmisplaan hõlmab mõõtmete kontrollimist asjakohastes etappides, selle asemel, et tugineda ainult lõppkontrollile.
10.4 Keevitusprotseduurid ja moonutuste kontroll
Keevitusnõuded sõltuvad kindlaksmääratud materjalist, paksusest, vuugi konstruktsioonist, reguleerivast koodist ja projekti kvaliteediplaanist.
Tootja peab rakendama heakskiidetud keevitusprotseduure, kvalifitseeritud töötajaid, kindlaksmääratud kulumaterjale ja nõutavaid juhtseadiseid eelsoojenduse, läbipääsudevahelise temperatuuri ja kuumtöötluse jaoks.
Keevitusmoonutused võivad mõjutada kesta geomeetriat ja sisemiste kinnituste joondamist. Keevisõmbluste järjestamine, paigaldamise juhtimine, ajutine piiramine ja vahepealne mõõtmete kontroll aitavad vähendada parandustööde riski.
10.5 Sisekomponentide valmistamine
Kandikud, laskumistorud, tugirõngad, tihendustoed, jaoturid, kollektorid ja muud sisemised osad peavad olema valmistatud vastavalt kinnitatud joonistele.
Peamised juhtelemendid hõlmavad mõõtmete täpsust, materjali kontrollimist, avade paigutust, kui see on asjakohane, toe kõrgust, kinnituste kvaliteeti ja paigaldusliideseid.
Väikestel vigadel sisemistes komponentides võivad olla tagajärjed peale paigaldamise. Jaoturi vale geomeetria võib põhjustada ebaõiget jaotumist, samas kui ebatäpsed kandiku toe kõrgused võivad mõjutada vedeliku taset ja auru-vedeliku kontakti.
Seetõttu tuleks kriitilisi sisemisi detaile enne paigaldamist või tarnimist kontrollida ning toimivust mõjutavate komponentide kohta oleks võimalik jälgida.
10.6 Modulariseerimine ja transport
Olenevalt kolonni mõõtmetest ja transpordimarsruudist võib olla vajalik tarnida seadmed tervikliku anumana või osadeks jagatuna.
Transpordiplaan mõjutab kesta käigu pikkust, väliühendusi, tõstepunkte, ajutisi tugesid, düüside kaitset, sisemist paigaldust ja koha püstitamist.
Modulariseerimine tuleks otsustada piisavalt varakult, et koordineerida valmistamist, kontrollimist, transpordipiiranguid ja ehitusjärjestust.
10.7 Hooldus ja elutsükliga seotud kaalutlused
Kolonni hooldatavus sõltub juurdepääsuavadest, eemaldatavatest sisemistest osadest, kontrolli juurdepääsust, drenaažist ja võimalusest komponente seiskamise ajal välja vahetada.
Disain, mille valmistamine on odav, kuid mida on raske puhastada või kontrollida, võib kaasa tuua suuremaid elutsükli kulusid.
Seetõttu peaks projektimeeskond hindama hooldusele juurdepääsu ja asendamise protseduure projekteerimisetapis, eriti saastusteenuste või protsesside puhul, mis nõuavad sagedast sisekontrolli.
11. Kolonnide eemaldamise kvaliteedi tagamine ja kontroll
Usaldusväärne tootmisprotsess kasutab dokumenteeritud kontrolliplaani, mis põhineb kehtival koodil, joonistel, materjalinõuetel ja lepingu spetsifikatsioonidel.
11.1 Materjali kontrollimine ja jälgitavus
Materjali kontroll peaks kinnitama kindlaksmääratud klassi, paksuse, mõõtmed ja nõutavad sertifikaadid.
Jälgitavust tuleb säilitada lõikamise, vormimise, keevitamise ja montaaži abil. Vajaduse korral tuleks läbi viia positiivne materjali tuvastamine ja täiendav kontroll.
Iga materjali asendamine peaks järgima projekti heakskiidetud inseneri- ja kvaliteedikontrolli protsessi.
11.2 Keevituse kontroll ja mittepurustav katse
Keevituskontroll võib hõlmata liite ettevalmistamise, sobivuse, keevitusparameetrite ja lõpetatud keevisõmbluste kontrollimist.
Sõltuvalt konstruktsioonist ja spetsifikatsioonidest võib NDT hõlmata radiograafilist testimist (RT), ultrahelitesti (UT), magnetosakeste testimist (MT) või vedelikku läbitungimistesti (PT).
Meetodid, uurimise ulatus, vastuvõtukriteeriumid ja aruandlusnõuded tuleks kehtestada enne tootmist. Kõik meetodid ei ole rakendatavad iga materjali või ühenduskonfiguratsiooni jaoks.
11.3 Mõõtmete ülevaatus
Mõõtmete kontroll peaks hõlmama kesta geomeetriat, üldmõõtmeid, düüside suunda, toe kõrgusi ja kriitilisi sisemisi liideseid.
Pakitud kolonnide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata tugivõre mõõtmetele, jaoturi kõrgustele ning sisemiste elementide ja kesta vahelisele sobivusele.
Salve veergude puhul peaksid kontrollid hõlmama tugede asukohti, aluse kõrgusi, joondamist ja muid kujundusega määratletud kriitilisi mõõtmeid.
11.4 Surve testimine ja lõppkontroll
Kui reguleeriv koodeks ja heakskiidetud katsemenetlus seda nõuavad, tuleks sobivat meetodit kasutades läbi viia rõhukatse või muud kindlaksmääratud lekke- või terviklikkuse katsed.
Katsemenetlus peab sobima seadme konstruktsiooni, teenuse, materjalide ja kohaldatavate nõuetega. Ei tohiks eeldada, et iga eemaldamiskolonni jaoks sobib üksainus katsemeetod.
Lõppkontroll peaks kontrollima nõutavate tootmistoimingute lõpuleviimist, mittevastavuste kõrvaldamist, materjali jälgitavuse säilimist ja kokkulepitud dokumentatsioonipaketi koostamist.
11.5 Dokumentatsiooni ja tarnekontroll
Tootmisandmete pakett võib sisaldada kinnitatud jooniseid, materjalisertifikaate, keevitusprotokolle, NDT-aruandeid, mõõtmete kontrollimise protokolle, vajaduse korral kuumtöötlemise protokolle, katsedokumente ja lõppkontrolli aruandeid.
Täpne sisu tuleks kindlaks määrata ostuspetsifikatsioonis, nii et tootjale, kliendile ja mis tahes kolmandast osapoolest inspektorile on dokumenteerimiskohustused selged.
12. Levinud jõudlusprobleemid ja tehnilised lahendused
12.1 Kõrge jääkkontsentratsioon töödeldud vedelikus
Kui väljalaskeava kontsentratsioon ületab sihtväärtust, võib põhjuseks olla ebapiisav eemaldamiskeskkonna vool, ebasoodne tasakaalusuhe, halb kontakti efektiivsus, ebapiisav pakkimiskõrgus või aluse etapid või vedeliku ebapiisav jaotumine.
Esimene samm on võrrelda tegelikke töötingimusi projekteerimise alustega. Sööda koostis, temperatuur, rõhk, eemaldamiskeskkonna kiirus ja toote vool tuleks üle vaadata enne, kui järeldada, et kolonn on alamõõduline.
12.2 Liigne aurutarbimine
Suur aurutarbimine võib tuleneda liiga konservatiivsest disainist, ebasoodsast tasakaaluseisundist, liigsest soojuskadudest, halvast massiülekande efektiivsusest või töötingimuste ja algse konstruktsiooni mittevastavusest.
Auru suurendamine võib kompenseerida mõningaid piiranguid, kuid võib ka tõsta allavoolu auru käitlemise kulusid.
Süstemaatilisel hindamisel tuleks arvesse võtta soojuse integreerimist, eemaldamiskeskkonna jaotust, sisemist jõudlust ja nõutavat väljalaske spetsifikatsiooni.
12.3 Suur rõhulangus või ebastabiilne töö
Suur rõhulangus võib viidata liigsele aurukoormusele, üleujutamisele, saastumisele, vedeliku kinnijäämisele või sisemise voolutee piirangule.
Pakitud kolonnide puhul tuleks arvesse võtta tihendi, jaoturi, tugivõre ja aurude sisenemise paigutuse seisukorda. Salve veergude puhul võib uurimine hõlmata salve avasid, allavoolutorusid, vedeliku taset ning tegelikku auru- ja vedelikuliiklust.
Muudatused peaksid põhinema tööandmetel ja vajaduse korral sisekontrollil, mitte ainult rõhulanguse näitudel.
12.4 Auru või vedeliku halb jaotus
Vale jaotumine võib vähendada tõhusat massiülekande pindala ja põhjustada ebajärjekindlat ravi tulemuslikkust.
Võimalikud põhjused on jaoturi valed mõõtmed, vigastatud sisemised osad, ebaühtlane sööda sisestamine, saastumine või töötamine väljaspool ettenähtud vooluvahemikku.
Lahendus võib hõlmata turustaja korrigeerimist, sisselaskeava paigutuse ülevaatamist, sisemiste puhastamist või tööümbriku ülevaatamist.
12.5 Korrosioon, leke ja enneaegne riknemine
Korrosioon ja leke võivad tuleneda sobimatutest materjalidest, ootamatust söödakeemiast, ladestustest, erosioonist, tootmisdefektidest või töötingimustest, mis ei ole kavandatud.
Kontrolli tulemused peaksid olema korrelatsioonis protsessi ajaloo ja algse korrosioonihinnanguga. Kahjustatud komponendi asendamine ilma alusmehhanismi käsitlemata võib kordumist ainult edasi lükata.
13. Kuidas valida eemaldamiskolonni tootjat
Tootja valimine peaks hõlmama nii tehnilist kui ka mehaanilist hindamist.
13.1 Kontrollige tootja tegelikku ulatust
Mõned tootjad valmistavad torni heakskiidetud kliendi jooniste põhjal. Teised võivad koordineerida protsesside projekteerimist, sisevarustust, mehaanilist projekteerimist, kontrolli või projekti liideseid.
Neid kohustusi ei tohiks eeldada automaatselt kaasatuna.
Ostja peaks kindlaks määrama, kes vastutab protsessiarvutuste, tasakaaluandmete, kolonni suuruse, sisemise valiku, mehaanilise konstruktsiooni, materjali valiku, toimivusgarantiide ja kohas paigaldamise eest.
13.2 Hinda valmistamisvõimet
Kavandatavad seadmed võivad vajada suure läbimõõduga korpuse valmistamist, kontrollitud keevitamist, korrosioonikindlaid materjale, täpselt valmistatud sisemisi detaile või spetsiaalseid käsitsemis- ja transpordikorraldusi.
Tootja rajatised, kvalifitseeritud töötajad, tootmisprotseduurid, kontrolliressursid ja asjakohane kogemus peaksid vastama tegelikule projekti ulatusele.
Tarnija üldine surveanuma kogemus on kasulik tõend tootmissuutlikkuse kohta, kuid see ei tõenda iseenesest, et tarnija vastutab protsessi toimimise või spetsiaalse sisekujunduse eest.
13.3 Hinnake sisemist kvaliteeti ja varustusliideseid
Ostja peaks kindlaks määrama, kes tarnib kandikuid, pakendeid, turustajaid, tugireste ja muid sisemisi komponente.
Lepingus tuleks täpsustada materjalinõuded, mõõtmete tolerantsid, paigaldusvastutus, kontrolli ulatus ja vastutus liidese mittevastavuse parandamise eest.
See on eriti oluline, kui kesta ja sisemisi tarnivad erinevad organisatsioonid.
13.4 Võrrelge elutsükli väärtust, mitte ainult kesta hinda
Ostuhind on vaid üks osa kogu omamismaksumusest.
Energiakasutus, eemaldamiskeskkonna tarbimine, rõhulangus, allavoolu aurutöötlus, juurdepääs hooldusele, sisemiste osade vahetamine, korrosioonirisk ja seiskamise kestus võivad kõik mõjutada elutsükli kulusid.
Tehniliselt sobiv kolonn võib õigustada suuremat alginvesteeringut, kui see saavutab nõutava eraldatuse väiksemate tegevuskuludega või vähendab kulukate katkestuste riski.
Asjakohases võrdluses tuleks kõigi konkureerivate ettepanekute puhul kasutada sama protsessikohustust, töömahtu, materjalinõudeid ja kontrolli ulatust.
14. Kuidas GYRO toetab kohandatud keemiatornide projekte
ZIBO GYRO INDUSTRY ENGINEERING pakub kohandatud inseneri- ja tootmisressursse keemia- ja naftakeemiaseadmete jaoks. Selle seadmete portfellis on keemiatornid, reaktorid, soojusvahetid ja küttekehad mitmesugusteks tööstuslikeks rakendusteks.
Eemaldamiskolonni projekti puhul tuleks tootmismaht kindlaks määrata protsessi spetsifikatsiooni, heakskiidetud jooniste, töötingimuste, materjalinõuete ja kohaldatava projekteerimiskoodi alusel.
14.1 Inseneri ja tootmise koordineerimine
Eemaldamiskolonnis on ühendatud kest, düüsid, sisemised toed, jaoturid, kandikud või pakendid, juurdepääsuavad ja ühendatud protsessiliidesed.
Need elemendid peavad omavahel täpselt sobima. Mehaanilise paigutuse ja sisemiste liideste kooskõlastamine enne valmistamist aitab vähendada installikonflikte, ümbertegemist ja ajakava riski.
GYRO saab läbi vaadata klientide joonised, tehnilised kirjeldused ja projekti nõuded, et teha kindlaks teostatav tootmismaht oma kokkulepitud kohustuste piires.
14.2 Tootmisinfrastruktuur
GYRO ettevõtte teabe kohaselt hõlmab selle tootmisüksus ligikaudu 30 000 m², sealhulgas umbes 20 000 m² töökoja pinda, ning rohkem kui 150 tootmis- ja töötlemisseadmete komplekti.
Ettevõte teatab enam kui 50 projekteerimisprofessionaalist, 15 inseneri- ja tehnikaspetsialistist, 14 sertifitseeritud surveanumakeevitajast ja neljast kvalifitseeritud mittepurustava testimispersonali meeskonnast. Selle väljakuulutatud NDT võimalused hõlmavad RT, UT, MT ja PT asjakohase kvalifitseeritud kontrollimise ulatuses.
Need ressursid toetavad kohandatud seadmete projektide projekteerimise, valmistamise, kontrolli ja tarnimise tegevuste koordineerimist. Iga konkreetse ressursi või kvalifikatsiooni sobivust tuleb kontrollida individuaalse lepingu nõuetega.
14.3 Surveseadmete valmistamise taust
GYRO tuvastab oma ettevõtte teabes A2-taseme surveanuma projekteerimis- ja tootmislitsentsi.
Eemaldamiskolonni puhul tuleb enne projektiga lepingu sõlmimist kinnitada kohaldatav seadmete klassifikatsioon, kood, regulatiivsed nõuded ja litsentsi ulatus. Surveanuma kvalifikatsiooni olemasolu ei tohiks tõlgendada iga protsessirakenduse automaatse toimivuse garantiina.
14.4 Kvaliteedi tagamine ja kontroll
GYRO kindlaksmääratud kvaliteedikontrolli protsess hõlmab projekteerimist, materjali kontrollimist, lõikamist ja vormimist, keevitamist, kuumtöötlust, NDT-d, mõõtmete kontrolli, vajaduse korral survetestimist, lõppkontrolli ja tarnimist.
Kohandatud eemaldamiskolonni puhul tuleks ülevaatusplaan kliendiga kokku leppida ja see tuleb sobitada seadme konstruktsiooni, materjalide, reguleeriva koodi ja projekti spetsifikatsiooniga.
Kui kaasatud on sisemised spetsialistid või välistarnijad, tuleks selgelt määratleda iga osapoole kvaliteedi- ja tarnekohustused.
14.5 Kohandatud projekti koordineerimine
Uuel eemaldamiskolonnil, asendustornil ja ümberehitusprojektil võivad olla väga erinevad tootmispiirangud.
Tegeliku projekti jaoks tuleks hinnata kesta mõõtmeid, materjali klasse, sisemist paigutust, düüside liideseid, transpordipiiranguid, kontrollinõudeid ja paigaldustingimusi.
GYRO saab üle vaadata saadaoleva projektiteabe, et selgitada tootmisulatust, tuvastada puuduvad tehnilised sisendid ja kooskõlastada seadmete liideseid kokkulepitud tarnekohustuste raames.
Tehaste omanike ja EPC töövõtjate jaoks aitab see varajane kooskõlastamine viia seadmete tootmist vastavusse laiema projekti ajakava ja kvaliteedinõuetega.
15. Järeldus: parem eemaldamise jõudlus algab integreeritud tehnikast
Eemaldamiskolonn on massiülekandesüsteem, mille jõudlus sõltub termodünaamika, auru-vedeliku kokkupuute, hüdraulilise võimsuse, soojusbilansi, materjalide ja mehaanilise konstruktsiooni koostoimest.
Kõige olulisemad disainiotsused ei ole üksikud valikud kolonni läbimõõdu, kõrguse, aurukiiruse või pakkimistüübi kohta. Need on kooskõlastatud otsused, mis peavad kajastama sihtmärgi eemaldamist, sööda koostist, tasakaalu käitumist, nõutavat töövahemikku ja järgnevate protsesside nõudeid.
Hästi läbimõeldud kolonn tagab piisava massiülekande liikumapaneva jõu, ilma et see põhjustaks tarbetut rõhulangust, energiatarbimist või hüdraulilist ohtu. Selle sisemised osad jaotavad faase tõhusalt, selle materjalid sobivad tegeliku keemilise keskkonnaga ning selle mehaaniline konstruktsioon säilitab protsessi kavandamisel nõutava geomeetria ja liidesed.
Sama oluline on ka tootmiskvaliteet. Korpuse täpne valmistamine, kontrollitud keevitamine, materjali jälgitavus, mõõtmete kontroll ja selgelt määratletud kvaliteediplaan aitavad tagada, et valmisseadmeid saab paigaldada ja kasutada nii, nagu ette nähtud.
GYRO pakub kohandatud keemia- ja naftakeemiaseadmete tootmisressursse, mida toetavad inseneri-, tootmis- ja kvaliteedikontrolli võimalused. Projektide puhul, mis nõuavad uut eemaldamiskolonni või kohandatud asendust, tuleks asjakohane tootmismaht kindlaks määrata kliendi protsessinõuete ja kinnitatud tehnilise dokumentatsiooni alusel.
