Tööstusliku aurugeneraatori valiku juhend: protsesside projekteerimine, seadmete tüübid, soojustagastus, tootmisprobleemid ja tööstuslikud rakendused
1. Sissejuhatus: kuidas valida õiget tööstuslikku aurugeneraatorit
Aur on kaasaegsetes tööstusrajatistes üks olulisemaid energiakandjaid. Rafineerimistehased, naftakeemiakompleksid, keemiatehased, väetisetehased, elektrijaamad ja paljud töötlevad tööstused kasutavad protsessi kuumutamisel, eemaldamisel, destilleerimisel, reaktsioonitemperatuuri reguleerimisel, seadmete puhastamisel ja mehaanilisel energiatootmisel auru.
Tööstuslik aurugeneraator muudab soojusenergia kasutatavaks auruks kontrollitud rõhu, temperatuuri ja voolu tingimustes. Olenevalt rakendusest võib soojusallikaks olla maagaas, kütteõli, protsessi heitsoojus, gaasiturbiini heitgaas, kuum protsessigaas või elekter.
Tööstusliku aurugeneraatori valimine on aga keerulisem kui teatud auruvõimsusega boileri valimine. Õiged seadmed peavad vastama tehase auruvajadusele, töörõhule, auru kvaliteedile, soojusallika omadustele, toiteveetingimustele, koormuse varieerumisele, asukohapiirangutele ja kehtivatele surveseadmete eeskirjadele.
Valesti valitud süsteem võib tekitada olulisi tegevus- ja finantsprobleeme:
Ebapiisav aurutootmine protsessi tippnõudluse ajal.
Ebastabiilne aururõhk koormuse muutmise ajal.
Liigne kütusekulu ja kõrged kasutuskulud.
Kehv soojustagastus olemasolevatest protsessijäätmete voogudest.
Korrosioon, katlakivi ja toru rike, mis on põhjustatud sobimatust veetöötlusest.
Sagedasest käivitamisest ja seiskamisest põhjustatud termiline väsimus.
Auru ebapiisav eraldamine ja liigne niiskuse ülekandumine.
Suured hoolduskulud, mis on tingitud raskest juurdepääsust surveosadele.
Tootmis- ja paigaldusviivitused, mis on põhjustatud mittetäielike seadmete spetsifikatsioonidest.
Projektiomanike ja EPC töövõtjate jaoks ei ole kõige olulisem küsimus lihtsalt see, kui palju auru üksus suudab toota. See on see, kuidas valida aurutootmissüsteem, mis integreerub usaldusväärselt kogu tootmisprotsessiga.
Selles juhendis selgitatakse peamisi tööstuslike aurugeneraatorite tüüpe, protsessi kavandamise kaalutlusi, soojustagastusvõimalusi, surveosade ehitust, tootmisprobleeme, kontrollinõudeid ja tööstuslikke rakendusi. Samuti selgitatakse, mida ostjad peaksid aurugeneraatori tootja või seadmete tarnija valimisel hindama.


2. Mis on tööstuslik aurugeneraator?
Tööstuslik aurugeneraator on süsteem, mis kannab soojust toitevette, et toota kindlaksmääratud rõhu, temperatuuri ja voolukiirusega auru.
Olenevalt soojusallikast ja seadme konfiguratsioonist võib termin tähistada mitut erinevat tüüpi seadmeid:
Kütusel töötavad aurukatlad.
Jääksoojusauru generaatorid.
Soojustagastusega aurugeneraatorid (HRSG).
Protsessigaasi aurugeneraatorid.
Ühekordsed aurugeneraatorid.
Elektrilised aurugeneraatorid.
Spetsiaalsed aurutootmisseadmed, mis on integreeritud keemiliste protsesside süsteemidega.
Nendel süsteemidel on sama põhieesmärk, mis toodab kasutatavat auru, kuid nende protsesside paigutus ja mehaanilised struktuurid võivad olla oluliselt erinevad.
Tavaline boiler kasutab tavaliselt spetsiaalset põlemissüsteemi või soojusallikat. Jääksoojuse aurugeneraator kogub soojusenergiat kuumast protsessivoost või heitgaasist. HRSG-d seostatakse tavaliselt gaasiturbiini heitgaaside ning soojuse ja elektri kombineeritud süsteemidega.
Eristamine on oluline, kuna iga süsteem nõuab erinevat termilise disaini alust, seadmete konfiguratsiooni, juhtimisstrateegiat ja tootmisviisi.
3. Tööstuslike aurugeneraatorite peamised tüübid
Esimene samm seadmete valimisel on sobiva aurutootmise tehnoloogia väljaselgitamine.
3.1 Fire-Tube'i aurugeneraatorid
Tuletorukatlas voolavad kuumad põlemisgaasid läbi veega ümbritsetud torude. Soojus kandub läbi toru seinte ümbritsevasse vette, tekitades auru.
Peamised omadused hõlmavad järgmist:
Suhteliselt kompaktne konstruktsioon sobiva võimsuse jaoks.
Suhteliselt suur veevaru.
Väljakujunenud valmistamis- ja tööpõhimõtted.
Potentsiaalselt stabiilne auruvarustus suhteliselt püsivate koormuste jaoks.
Konkreetse konstruktsiooniga määratud rõhu ja võimsuse piirangud.
Tulekatelde kasutatakse tavaliselt tööstuslikes kommunaalteenustes, tootmisrajatistes, kaubanduslikes küttesüsteemides ja väiksemates protsessiaurusüsteemides.
Need võivad sobida, kui auruvajadus on mõõdukas ja töötingimused suhteliselt stabiilsed. Kuid väga suure auruvõimsuse, kõrge rõhu või spetsiaalse soojustagastusega rakenduste jaoks võib sobivam olla veetoru või muu konfiguratsioon.
3.2 Veetoru aurugeneraatorid
Veetoru aurugeneraatoris voolavad vesi ja aur torudes, samal ajal kui kuumad põlemisgaasid või protsessigaasid liiguvad torude ümber.
Seda konfiguratsiooni kasutatakse laialdaselt suurema võimsusega ja kõrgema rõhuga auru tootmiseks.
Tüüpiliste komponentide hulka kuuluvad:
Aurutrummel.
Vajadusel veeseina torud.
Aurusti toru pangad.
Ülekuumendi.
Ekonomiseerija.
Päised ja ühendustorustik.
Toitevee süsteem.
Põlemiskamber või kuumagaasikanal.
Ohutus- ja juhtimisseadmed.
Veetorude konstruktsioonid pakuvad paindlikkust küttepindade ja auru-vee ahelate paigutamisel. Need on eriti kasulikud tööstusettevõtetes, mis nõuavad märkimisväärset auru tootmist või mitut rõhutaset.
Mehaaniline konstruktsioon peab arvestama tsirkulatsiooni, toru-seina temperatuuri, surveosa terviklikkust, soojuspaisumist ja veekeemiat.
3.3 Jääksoojuse aurugeneraatorid
Jääksoojuse aurugeneraator (WHSG), mida mõnikord nimetatakse heitsoojuse taaskasutuskatlaks (WHRB), kasutab soojust olemasolevast tööstusprotsessist, selle asemel, et toetuda täielikult spetsiaalsele kütusel töötavale küttesüsteemile.
Võimalikud soojusallikad on järgmised:
Kõrge temperatuuriga protsessigaas.
Ahju heitgaas.
Rafineerimistehaste suitsugaasid.
Keemilise reaktori heitvesi.
Gaasistamisprotsessi gaas.
Põletusahju heitgaasid.
Tööstuslike termiliste protsesside kuumad gaasid.
Tüüpiline süsteem võib sisaldada aurustit, aurutrumlit, ökonomaiserit, ülekuumendit, gaasi sisse- ja väljalasketorusid ning nendega seotud torustikke.
Majanduslik eelis seisneb selles, et osa soojussisendist tuleb energiast, mis muidu keskkonda paiskuks.
Jääksoojuse aurugeneraator tuleb aga projekteerida vastavalt tegelikele soojusallika tingimustele. Seadmete valikut mõjutavad gaasi voolukiirus, sisselasketemperatuur, koostis, tolmukoormus, söövitavad komponendid, rõhulangus ja töö varieeruvus.
Soojustagastussüsteem ei ole automaatselt ökonoomne lihtsalt seetõttu, et heitsoojus on saadaval. Taaskasutatud energia peab olema tehniliselt kasutatav ning õigustama kapitali-, hooldus- ja integreerimiskulusid.
3.4 Soojust taastavad aurugeneraatorid (HRSG)
HRSG-d kasutatakse tavaliselt kombineeritud tsükliga elektrijaamades ja tööstuslikes koostootmissüsteemides. See taastab soojuse gaasiturbiini heitgaasist, et toota auru.
Auru võib kasutada:
Protsessi kuumutamine.
Auruturbiini elektritootmine.
Mehaanilised ajamid.
Tehase tehnovõrgud.
Kombineeritud soojus- ja elektrisüsteemid.
Tüüpiline HRSG sisaldab mitut soojusülekande sektsiooni:
Säästja:Eelsoojendab toitevee enne selle sisenemist aurustussektsiooni.
Aurusti:Kandab soojust veele, kuni see saavutab küllastustingimused ja toodab auru.
Aurutrummel:Eraldab auru veest trumli tüüpi konfiguratsioonides ja pakub tsirkulatsioonisüsteemi veevaru.
Ülekuumendi:Tõstab auru temperatuuri üle küllastustemperatuuri, kui on vaja ülekuumendatud auru.
Olenevalt projektist võib HRSG kasutada ühte või mitut rõhutaset koos valikulise täiendava süütamisega.
Ühe-, kahe- või kolmerõhulise konfiguratsiooni valik sõltub heitgaasi tingimustest, auruvajadusest, energiatootmise nõuetest ja majanduslikust optimeerimisest.
USA energeetikaministeeriumi CHP juhendis kirjeldatakse HRSG-süsteeme kui soojustagastusseadmeid, mis kasutavad auru või kuuma vee tootmiseks kuumi heitgaase, ning selgitatakse ökonomaiseri, aurusti ja ülekuumendi rolle. https://www.energy.gov/sites/default/files/2013/11/f4/chp_boilers_guide.pdf
3.5 Ühekordsed aurugeneraatorid
Ühekordne aurugeneraator on konstrueeritud nii, et toitevesi läbib küttekontuuri ja muundatakse auruks, ilma et oleks vaja vee-auru eraldamiseks kasutada tavalist aurutrumlit.
Toitevesi liigub läbi kuumutuspiirkondade jada, kuna see neelab soojust.
Võimalike eeliste hulka kuuluvad:
Kompaktne surveosa paigutus.
Vähendatud või kõrvaldatud nõuded aurutrumlile.
Sobivus teatud kõrgsurverakendusteks.
Võimalik kiire reageerimine sobivalt kavandatud töötingimustes.
Ühekordsetel süsteemidel on aga nõuded toitevee kvaliteedile, vooluhulga juhtimisele, soojusjuhtimisele ja töö paindlikkusele.
Need ei ole automaatselt tavapäraste trummel-tüüpi katelde parem asendus. Nende sobivus sõltub töörõhust, soojusallika omadustest, koormusprofiilist, juhtimissüsteemist ja valitud tehnoloogiast.
3.6 Elektrilised aurugeneraatorid
Elektrilised aurugeneraatorid kasutavad auru tootmiseks elektritakistust või muid elektriküttemeetodeid.
Need võivad olla atraktiivsed, kui:
Elekter on kergesti kättesaadav.
Kohalikud heitkoguste piirangud on ranged.
Auruvajadus on suhteliselt väike või vahelduv.
Elektrienergia kulud on konkurentsivõimelised.
Tehas vajab täiendavat või ooteauruallikat.
Suure tööstusliku auruvajaduse korral tuleb elektritarbimist ja üldist energiaökonoomilisust hoolikalt hinnata.
Parim valik sõltub kohalikust energiavalikust, energiahinnast, nõudluse profiilist ja keskkonnanõuetest.
4. Kuidas valida õiget aurugeneraatori tüüpi
Erinevad aurutootmise tehnoloogiad lahendavad erinevaid tööstuslikke probleeme. Õige valik peaks algama saadaolevast soojusallikast ja nõutavatest aurutingimustest.
| Valikutegur | Fire-toru boiler | Vesi-toru boiler | Jääksoojuse generaator / HRSG | Ühekordne generaator |
|---|---|---|---|---|
| Peamine soojusallikas | Kütuse põletamine | Kütuse põletamine | Protsessi heitsoojus või heitgaas | Kütus, elekter või muu kavandatud soojusallikas |
| Tüüpiline rakendus | Mõõdukas tööstusauru nõudlus | Suurema võimsusega või kõrgema rõhuga aur | Energia taaskasutamine ja koostootmine | Spetsiaalsed kõrgsurve- või kompaktsed süsteemid |
| Aurutrummel | Tavaliselt kasutatakse | Levinud trumli tüüpi konstruktsioonides | Tavalistes HRSG konstruktsioonides tavaline | Tavaliselt ei nõuta |
| Soojusallika paindlikkus | Oleneb põleti konstruktsioonist | Sõltub tulistamise korraldusest | Sõltub protsessi heitgaasi tingimustest | Oleneb süsteemi disainist |
| Peamine disainimure | Korpuse ja toru rõhu terviklikkus | Ringlus- ja torusurveosad | Soojusallika varieeruvus ja termiline integreerimine | Toitevee kontroll ja soojusjuhtimine |
| Hooldusfookus | Sisekontroll ja torude puhastamine | Torude kontroll ja veekeemia | Saastumine, korrosioon ja termiline tsükkel | Voolu reguleerimine ja vee kvaliteet |
See tabel on üldine valikujuhend. Tegelik võimsus, rõhk, temperatuur ja rakendatavus sõltuvad heakskiidetud konstruktsioonist ja kohaldatavast koodist.
4.1 Millal tuleks valida kütusel töötav aurugeneraator?
Kütusega töötavat seadet kaalutakse üldiselt siis, kui tehas vajab juhitavat auruallikat, mis ei sõltu protsessi jääksoojuse olemasolust.
See võib sobida:
Uued keemiatehased, millel puudub piisav taastuv heitsoojus.
Rafineerimistehaste kommunaalsüsteemid.
Rajatised, mis nõuavad usaldusväärset ooterežiimi auru.
Muutuva auruvajadusega taimed.
Kohad, kus on konkurentsivõimelise hinnaga saadaval sobiv kütus.
Projekteerimisel tuleks arvesse võtta kütuse omadusi, põlemisõhku, põleti väljalülitamist, heitkoguste nõudeid, korstna paigutust ja kütusevarustuse usaldusväärsust.
4.2 Millal tuleks valida heitsoojuse aurugeneraator?
Jääksoojuse aurugeneraator on atraktiivne, kui protsess tekitab piisavalt kuuma ja stabiilse voolu, mis suudab kasulikku soojust toitevette üle kanda.
Insenerimeeskond peaks kõigepealt kindlaks tegema:
Saadaval heitgaasi voolukiirus.
Gaasi sisselasketemperatuur ja eeldatav kõikumine.
Gaasi koostis.
Tolmu ja tahkete osakeste sisaldus.
Söövitavad komponendid.
Lubatud protsessipoolne või väljalaskepoolne rõhulangus.
Nõutav aururõhk ja vool.
Töötunnid ja tootmise stabiilsus.
Jääksoojusüksust ei tohiks mõõta ainult maksimaalse saadaoleva gaasitemperatuuri järgi. Täielik soojusbilanss peab arvestama gaasivoolu, soojusmahtuvust, väljalasketemperatuuri piiranguid, saastumist ja tööjuhtumeid.
4.3 Millal on HRSG sobivam?
HRSG on sageli eelistatud valik, kui gaasiturbiin või muu sobiv kõrge temperatuuriga heitgaasiallikas on juba osa rajatisest.
Süsteem võib toota auru mitmel rõhutasemel erinevate protsessitarbijate või auruturbiini teenindamiseks.
Selle valik peaks olema integreeritud gaasiturbiini töökaardi, heitgaasitingimuste, jaama auru tasakaalu, elektrienergia tootmise eesmärkide ja üldise koostootmisstrateegiaga.
4.4 Miks ei ole madalaim esialgne ostuhind alati parim valik?
Madala hinnaga aurugeneraatoril võib olla suurem kütusekulu, kehvem väljalülitus, keerulisem hooldus või piiratud ühilduvus tehase töötingimustega.
Täielikumal majanduslikul hinnangul tuleks kaaluda:
Kapitaliinvesteeringud.
Kütuse- või elektrikulu.
Taastatud soojusväärtus.
Toitevee puhastamise kulu.
Abijõud.
Hooldus ja ülevaatus.
Seisaku oht.
Heitkoguste kontrolli nõuded.
Seadme eluiga.
Integreerimise ja paigalduse maksumus.
Õige otsus põhineb elutsükli kogukuludel, mitte ainult ostuhinnal.
5. Protsessi kavandamine: määratlege aurunõuded enne seadmete valimist
Aurugeneraatori valimisel on kõige olulisem sisend tehase tegelik auruvajadus.
Vale rõhu, temperatuuri, voolukiiruse või aurukvaliteedi jaoks kavandatud süsteem ei pruugi toetada järgnevat protsessi.
5.1 Auru maht ja nõudlusprofiil
Auruvõimsust väljendatakse tavaliselt massivoolukiirusena, näiteks kg/h või tonni tunnis.
Disain peaks tuvastama:
Normaalne auru tarbimine.
Maksimaalne auru tarbimine.
Minimaalne töönõudlus.
Käivitamise nõudlus.
Katkendlik või pakettprotsess.
Tulevased laienemisnõuded.
Oote- või hädaabiauru nõuded.
Mitme aurutarbijaga seadmete puhul peaks insenerimeeskond koostama aurubilansi, mitte lihtsalt lisama seadme nimiväärtusi.
Nõudlusprofiil võib käivitamise, regenereerimise, puhastamise või toote vahetamise ajal oluliselt muutuda.
Liiga suur aurugeneraator võib madala koormuse korral ebaefektiivselt töötada, samas kui alamõõduline süsteem võib tippnõudluse ajal rikki minna.
5.2 Aururõhu valik
Aururõhk mõjutab küllastustemperatuuri, soojusülekande liikumapanevat jõudu, jaotuskadusid, seadmete projekteeritud rõhku ja järgnevate protsesside nõudeid.
Tavalised tööstuslikud auruvõrgud võivad sisaldada:
Kõrgsurve aur.
Keskmise rõhuga aur.
Madala rõhuga aur.
Täpsed rõhutasemed tuleks määrata protsessi soojusbilansi ja auru kasutajate nõuete põhjal.
Näiteks võib kõrge temperatuuriga reaktori kuumutamine nõuda teistsuguseid aurutingimusi kui paagi küttesüsteem või madala temperatuuriga eemaldamise rakendus.
Auru tekitamine tarbetult kõrgel rõhul suurendab surveosa konstruktsiooni nõudeid ja võib suurendada kapitalikulusid. Selle genereerimine liiga madalal rõhul võib vähendada selle kasulikkust järgnevates protsessides.
Eesmärk on valida aururõhutasemed, mis vastavad protsessi nõuetele, võimaldades samas tõhusat energiaintegratsiooni.
5.3 Küllastunud aur versus ülekuumendatud aur
Küllastunud aur eksisteerib selle rõhule vastava küllastustemperatuuri juures. Seda kasutatakse laialdaselt protsessi kuumutamisel, kuna kondensatsioon tagab kõrge ja suhteliselt stabiilse soojusülekandeteguri.
Ülekuumendatud aur kuumutatakse üle selle küllastustemperatuuri.
See võib olla vajalik:
Auruturbiini rakendused.
Teatud tööülesanded kõrgel temperatuuril.
Pikajaotussüsteemid, kus tuleb juhtida niiskuse teket.
Spetsiaalsed keemilised protsessid.
Ülekuumendatud aur ei ole protsessi kuumutamisel automaatselt eelistatav. Kui tarbija vajab peamiselt kondenseerumisest tekkivat varjatud soojust, võib küllastunud aur olla otstarbekam.
Spetsifikatsioonis tuleks märkida, kas nõutav aur on küllastunud või ülekuumenenud, ning määratleda lubatud niiskusesisaldus, temperatuur, rõhk ja tarnetingimused.
5.4 Auru kvaliteedi ja niiskuse kontroll
Auru kvaliteet on eriti oluline seadmete puhul, mis kasutavad auru otse või tuginevad ühtlasele soojusülekandele.
Märg aur võib põhjustada:
Vähendatud kasutatav entalpia.
Veehaamer.
Ventiilide ja liitmike erosioon.
Ebastabiilne juhtimine.
Kehv küttejõudlus.
Teatud allavoolu seadmete kahjustused.
Trummeltüüpi süsteemide puhul aitavad auru eraldamise sisemised osad tekkivast aurust eemaldada veepiisad.
Sõltuvalt konstruktsioonist võib aurutrummel kasutada gravitatsioonilise eraldamise, deflektorite, separaatorite või muude sisemiste kombinatsioonide kombinatsiooni.
Projekteerimisel tuleks arvesse võtta ka võimalikku vahutamist, ülekandumist ja saastumist, mis on põhjustatud toitevee halvast keemiast või ebasobivatest töötingimustest.
5.5 Toitevee kvaliteet
Toitevee kvaliteet on üks olulisemaid tegureid, mis määrab aurugeneraatori töökindluse.
Toitevee halb kvaliteet võib põhjustada:
Skaala moodustumine.
Toru ülekuumenemine.
Hoiusealune korrosioon.
Hapniku korrosioon.
Vahustumine ja ülekandumine.
Vähendatud soojusülekande efektiivsus.
Enneaegne surveosa rike.
Tüüpiline tööstuslik veepuhastussüsteem võib olenevalt nõutavast veekvaliteedist hõlmata filtreerimist, pehmendamist, pöördosmoosi, demineraliseerimist, õhutustamist, keemilist doseerimist ja läbipuhutavat töötlemist.
Toitevee spetsifikatsioon peab järgima valitud aurugeneraatori tehnoloogiat, rõhu taset, materjale ja kehtivat veepuhastusstandardit.
Aurugeneraatorit ei tohiks kunagi valida sõltumata selle toitevee valmistamisest ja keemilisest puhastussüsteemist.
6. Soojuskujundus: saadaoleva soojuse muutmine kasulikuks auruks
Soojuskujundus määrab, kui palju auru saab olemasolevast soojusallikast toota ja kui tõhusalt suudab seade energiat üle kanda.
6.1 Põhiline aurutootmise soojusbilanss
Lihtsustatud soojusbilanssi võib väljendada järgmiselt:
Q=ms(hs-hfw)
Kus:
Q-- soojus, mis kantakse üle vee-auru süsteemi.
ms-- auru tootmiskiirus.
hs -- tekkiva auru spetsiifiline entalpia.
hfw--toitevee spetsiifiline entalpia.
See seos näitab, miks auru tootmist ei saa hinnata ainult soojusallika temperatuuri järgi.
Saadaolev soojuskoormus sõltub nii soojusallika voolukiirusest kui ka kasutatavast temperatuurivahemikust.
Jääksoojuse generaatori jaoks võib lihtsustatud allikapoolse bilansi kirjutada järgmiselt:
Q=mg cp,g(Tg,in-Tg, välja)
Kus:
mg-- kuuma gaasi massivoolukiirus.
Cp,g-- gaasi erisoojusmaht.
Tg,in-- gaasi sisselasketemperatuur.
Tg, välja-- gaasi väljalasketemperatuur.
Tegelikes arvutustes tuleks arvesse võtta gaasi muutuvaid omadusi, faasimuutusi, vajaduse korral kiirgust, saastumist ja soojuskadusid.
6.2 Soojusülekande pindala
Vajalik küttepind sõltub soojusvõimsusest, soojusülekandetegurist ja efektiivsest temperatuuride erinevusest.
Lihtsustatud suhe on järgmine:
Q = U A▲Tlm
Kus:
U-- üldine soojusülekandetegur.
A-- soojusülekande ala.
Tlm--temperatuuri erinevus logaritmiliselt.
Päris aurutootmisseadmetes on küttepind jagatud erinevateks funktsionaalseteks osadeks.
Ökonaiser, aurusti ja ülekuumendi töötavad erinevates termilistes tingimustes ja neil on erinevad soojusülekande omadused.
Üks üldine koefitsient ei tohiks asendada sektsioonide kaupa soojusanalüüsi, kui seadme konfiguratsioon seda nõuab.
6.3 Economaiseri disain
Ökonaiser soojendab toitevett, kasutades suhteliselt madala temperatuuriga soojust suitsugaasidest või protsessi heitgaasidest.
Selle põhieesmärk on taastada soojust, mis muidu väljuks süsteemist korstna või väljalaskekanali kaudu.
Ökonaiseri kavandamisel tuleb siiski arvestada:
Toitevee sisselasketemperatuur.
Veesurve ja voolu jaotus.
Gaasipoolne temperatuur.
Toru-seina temperatuur.
Korrosioonioht.
Saastumine ja puhastamine.
Gaasipoolne rõhulangus.
Soojuspaisumine.
Väävlit sisaldava gaasi olemasolul peavad ökonomaiser ja korstna konstruktsioon arvestama happe-kastepunkti korrosiooniriskiga. Gaasi väljalasketemperatuur ja külma otsa metalli temperatuur tuleks valida tegelikku kütuse ja gaasi koostist silmas pidades.
6.4 Aurusti konstruktsioon
Aurusti on tavapärases trummelsüsteemis peamine auru genereeriv sektsioon.
Vesi neelab soojust ja muudab faasi vee-auru seguks. Tsirkulatsioonisüsteem peab säilitama piisava voolu läbi kuumutatud torude, et vältida kohalikku ülekuumenemist.
Sõltuvalt konfiguratsioonist võib tsirkulatsioon olla loomulik või sunnitud.
Disain peaks arvestama:
Tsirkulatsiooni suhe.
Soojusvoog.
Toru läbimõõt ja seina paksus.
Voolu stabiilsus.
Rõhu langus.
Kohalik metalli temperatuur.
Auru-vee eraldamine.
Käivitamine ja käitumine väikese koormusega.
Aurusti on eriti oluline, kuna halb tsirkulatsioon või ebapiisav jahutus võivad põhjustada toru ülekuumenemist ja surveosa kahjustamist.
6.5 Ülekuumendi disain
Ülekuumendi tõstab auru temperatuuri üle küllastustemperatuuri.
Olenevalt paigutusest asub see tavaliselt gaasitee kuumemas piirkonnas.
Olulised disainikaalutlused hõlmavad järgmist:
Nõutav auru väljalasketemperatuur.
Auruvool käivitamisel ja madala koormuse korral.
Toru metalli temperatuur.
Gaasipoolne temperatuurijaotus.
Temperatuuri või ülekuumenemise nõuded.
Soojuspaisumine.
Oksüdatsioon ja kõrge temperatuuriga materjali jõudlus.
Ülekuumendi torud võivad kogeda kõrgemat metallitemperatuuri kui aurusti torud, seega on materjali valik ja temperatuuri reguleerimine eriti olulised.
6.6 Pinch point ja lähenemistemperatuur
HRSG ja heitsoojuse taaskasutamise rakenduste puhul on muljumispunkt oluline termilise disaini parameeter.
See kirjeldab minimaalset temperatuuride erinevust kuuma heitgaasi ja keeva vee või auru-vee segu vahel aurustussektsioonis vastavalt valitud projekteerimistavale.
Väiksem muljumispunkt võib võimaldada suuremat soojustagastust, kuid see võib nõuda rohkem soojust ülekandvat pinda ja suurendada seadme maksumust.
Samamoodi mõjutab ökonomaiseri lähenemistemperatuur seda, kui lähedale toitevee temperatuur läheneb küllastustemperatuurile.
Neid väärtusi tuleks optimeerida koos:
Seadmete kapitalikulu.
Heitgaasi rõhu langus.
Auru tootmine.
Virna temperatuur.
Saastumise hüvitis.
Toimimise paindlikkus.
Hooldusnõuded.
Disain, mis maksimeerib soojustagastust ühes tööpunktis, ei pruugi muutuvates töötingimustes anda parimat üldist tulemust.
7. Jääksoojuse taaskasutamine: oluline võimalus keemia- ja naftakeemiatehastes
Paljud tööstuslikud protsessid tõrjuvad suures koguses soojusenergiat heitgaaside ja kuumade protsessivoogude kaudu.
Jääksoojuse aurugeneraator võib osa sellest energiast muundada auruks tehases kasutamiseks, vähendades vajadust täiendava kütusega auru tootmise järele.
7.1 Tüüpilised heitsoojuse allikad
Võimalikud soojusallikad on järgmised:
Rafineerimistehase ahjud:Protsessisoojendite suitsugaasid võivad anda tagasivõetavat soojust olenevalt temperatuurist, koostisest ja olemasolevatest soojustagastuskorraldustest.
Katalüütilise krakkimise seadmed:Teatud kuumad suitsugaasivood võivad olenevalt protsessi konfiguratsioonist ja tahkete osakeste koormusest sobida soojuse taaskasutamiseks.
Vesiniku tootmisüksused:Reformimine ja muud kõrge temperatuuriga protsessid võivad tekitada olulisi soojusvooge, mida saab integreerida auru genereerimisega.
Gaasistamissüsteemid:Kuumad sünteesi- või heitgaasivood võivad pakkuda soojustagastusvõimalusi, sõltuvalt gaasi puhtusest, korrosioonist ja protsessi piirangutest.
Keemilised reaktorid:Eksotermilised reaktsioonisüsteemid võivad heitsoojuskatelde või protsessisoojusvahetite kaudu pakkuda kasulikku soojust auru tootmiseks.
Põletamine ja termiline oksüdatsioon:Kõrge temperatuuriga heitgaase võib kasutada auru tootmiseks, kui gaasi koostise ja heitkoguste nõuded seda võimaldavad.
7.2 Gaasi koostise tähtsus
Kuum gaasivoog ei ole automaatselt sobiv soojusallikas.
Disainimeeskond peaks hindama:
Tolmu ja tahkete osakeste laadimine.
Väävliühendid.
Kloriidid ja muud söövitavad liigid.
Kondenseeritavad komponendid.
Gaasi kiirus ja jaotus.
Kalduvus saastumisele.
Erosioonipotentsiaal.
Gaasipoolne rõhulangus.
Eeldatav töömuutus.
Näiteks võib märkimisväärseid tahkeid osakesi sisaldav gaas vajada laiemat toruvahet, tahmapuhumist, puhastusjuurdepääsu või muud saastumise kontrollimise korraldust.
Söövitav gaas võib vajada spetsiaalseid materjale või külma otsa temperatuuri juhtimist.
7.3 Vältige heitgaasipoolse rõhu liigset langust
Gaasiturbiini HRSG rakenduste puhul on heitgaasipoolse rõhu langus eriti oluline, kuna liigne vasturõhk võib gaasiturbiini jõudlust negatiivselt mõjutada.
Suurem soojusülekandepind võib suurendada soojustagastust, kuid võib suurendada ka gaasipoolset takistust.
Seetõttu peaks konstruktsioon optimeerima soojustagastust ja väljalaskesüsteemi rõhulangust koos, selle asemel, et maksimeerida soojusülekande pindala, arvestamata ülesvoolu seadmeid.
7.4 Ühe- ja mitmesurvesüsteemid
Ühe rõhuga HRSG genereerib auru ühel põhirõhutasemel.
Mitme rõhuga HRSG toodab auru kahel või enamal rõhutasemel, võimaldades paremini sobitada heitgaasi temperatuuri ja aurutsüklit.
Mitme rõhuga süsteemid võivad sobivates rakendustes soojustagasti parandada, kuid lisavad seadmeid, torustikke, juhtseadiseid ja töö keerukust.
Lõplik otsus sõltub soojusallika profiilist, taimeauru tasakaalust, investeeringute eelarvest ja auru kasutusotstarbest.
Singapuri riikliku keskkonnaagentuuri tööstusliku energiatõhususe juhendis käsitletakse HRSG-de rolli ja aururõhu tasemete vastavust rafineerimistehaste, naftakeemia- ja keemiaettevõtete üldise energiabilansi tähtsust. https://www.nea.gov.sg/docs/default-source/cmd-documents/energy-efficiency/best-practice-guide-for-heating-systems.pdf
8. Mehaaniline disain: surveosad ja peamised seadmete komponendid
Aurugeneraator ei ole lihtsalt soojusvaheti. See on rõhku sisaldav süsteem, mis töötab kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, sageli nõudlike termotsükli- ja veekeemiliste nõuetega.
Mehaaniline konstruktsioon peab käsitlema kogu rõhupiiri ja selle koostoimet kandekonstruktsiooni, torustiku, põlemissüsteemi ja seadmete paigutusega.
8.1 Aurutrummel
Aurutrummel on paljude tavaliste veetorukatelde ja HRSG-de oluline komponent.
See annab ruumi auru-vee eraldamiseks ja aitab kaasa süsteemi veevarudele.
Mehaanilise disaini kaalutlused hõlmavad järgmist:
Projekteeritud rõhk ja temperatuur.
Kesta ja pea paksus.
Materjali valik.
Düüsi tugevdamine.
Sisemine eraldaja paigutus.
Veetaseme mõõteriistad.
Puhumisühendused.
Luugid ja kontrollpääs.
Soojuspaisumine.
Tugi- ja tõstekorraldus.
Aurutrummel on sageli suur surveanum, millel on palju ühendusi ja sisemisi komponente.
Selle valmistamine nõuab täpset plaadi vormimist, keevitamise juhtimist, mõõtmete kontrolli ja täielikku jälgitavust.
8.2 Päised ja kollektorid
Päised jaotavad vett, auru või vee-auru segusid torude ahelatesse.
Need peavad olema konstrueeritud vastava rõhu, temperatuuri, voolujaotuse ja termilise koormuse jaoks.
Võimalikud tootmisprobleemid hõlmavad järgmist:
Päise seina paksuse kontroll.
Düüside joondamine.
Haruühenduse tugevdamine.
Sisemiste vaheseinte valmistamine.
Keevis juurdepääs.
Vajadusel kuumtöötlus.
Survet hoidvate keevisõmbluste kontroll.
Ühendus päise ja toruahela vahel peab olema hoolikalt konstrueeritud, et vältida liigseid kohalikke pingeid ja voolu ebaõiget jaotumist.
8.3 Aurusti ja ökonomaiseri torupangad
Torupangad tagavad soojusülekande pinna gaasiteel.
Nende mehaaniline konstruktsioon peab arvestama toru materjali, läbimõõtu, seina paksust, sammu, toe vahekaugust, gaasi kiirust, vibratsiooni, korrosiooni, erosiooni ja soojuspaisumist.
Heitsoojuse rakenduste puhul võib gaasipoolne keskkond olla nõudlikum kui tavalise puhta suitsugaasisüsteemi puhul.
Seetõttu peaks toru materjali valik põhinema tegelikul gaasi koostisel ja toru metalli temperatuuril, mitte ainult gaasi sisselasketemperatuuril.
8.4 Ülekuumendi mähised
Ülekuumendi mähised töötavad kõrgemal aurutemperatuuril ja võivad kogeda nõudlikke torumetalli tingimusi.
Disain peaks arvestama:
Materjali lubatud pinge temperatuuril.
Aurupoolne oksüdatsioon.
Gaasipoolne korrosioon.
Toru tugi ja piiramine.
Diferentsiaali laienemine.
Käivitustemperatuuri gradiendid.
Voolu jaotus.
Toru vahetamine ja juurdepääs kontrollile.
Mehaanilise ja termilise projekteerimise meeskonnad peavad kooskõlastama pooli geomeetria ja tugikorralduse.
8.5 Gaasikanalid ja korpus
Jääksoojuse ja HRSG süsteemides võib kuuma gaasi tee sisaldada suuri kanaleid, üleminekusektsioone, paisumisvuuke, korpust ja konstruktsioonitugesid.
Kõik need komponendid ei pruugi säilitada survet samal viisil kui auru-vee ahelad, kuid need on seadme üldise jõudluse jaoks olulised.
Disain peaks käsitlema:
Gaasi kiirus ja jaotus.
Soojuspaisumine.
Korpuse temperatuur.
Vajadusel isolatsioon ja tulekindel.
Paisumisvuugi liikumine.
Konstruktsioonikoormused.
Juurdepääsuuksed ja puhastusavad.
Gaasi lekke vältimine.
Korpus ja tugisüsteem peavad taluma termilist liikumist, tekitamata liigseid koormusi surveosa ühendustele.
9. Disaini üksikasjad, mis parandavad töökindlust ja töövõimet
Hea aurugeneraatori konstruktsioon peab töötama mitte ainult nimitingimustel, vaid ka käivitamise, seiskamise, väljalülitamise ja muutuva protsessikoormuse ajal.
9.1 Soojuspaisumine ja paindlikkus
Aurugeneraatorid sisaldavad komponente, mis töötavad erinevatel temperatuuridel.
Aurutrummel, päised, torud, kanalid, toed ja ühendatud torustik võivad laieneda erineval määral.
Kui soojuspaisumine ei ole korralikult kohandatud, võib see tekitada:
Suured kohalikud pinged.
Toru ja päise ühenduse kahjustus.
Toetage moonutusi.
Düüside koormused.
Torustiku nihkumine.
Paisumisvuugi rike.
Disain peaks kehtestama sobivad fikseeritud punktid, libisevad toed, juhikud, paisumisaasad ja paisumisvuukide paigutused.
Termilist paindlikkust tuleks hinnata pigem kogu süsteemi kui üksikute komponentide puhul.
9.2 Käivitamise ja seiskamise strateegia
Sagedased termotsüklid võivad lühendada surveosade kasutusiga.
Kiired temperatuurimuutused võivad paksude kestade ja raskete päiste kaudu tekitada termilisi gradiente. Need kalded võivad põhjustada tsüklilisi pingeid ja väsimuskahjustusi.
Disain peaks arvestama:
Käivituskütte määr.
Rõhu rambi kiirus.
Trumli temperatuuri gradiendid.
Veetaseme juhtimine käivitamise ajal.
Kondensaadi äravool.
Ventilatsiooni- ja soojenduskorraldus.
Väljalülitamise ja säilitamise protseduurid.
Sagedaste tootmismuutustega tehaste puhul peaks käivitus- ja seiskamiskäitumine olema peamine valikukriteerium.
9.3 Tsirkulatsioon ja voolujaotus
Trummeltüüpi veetorusüsteemides peab veeringlus soojendatud torusid piisavalt jahutama.
Halb voolujaotus võib põhjustada lokaalset ülekuumenemist, ebastabiilset tööd ja toru enneaegset riket.
Disain peaks uurima tsirkulatsiooniteed, rõhukadusid, toru geomeetriat, soojussisendi jaotust ja tööpiirkonda.
Ühekordsete süsteemide puhul on toitevee vooluhulga reguleerimine ja soojussisendi sobitamine eriti olulised, kuna seadmed ei sõltu tavapärasest trummelvarust samamoodi nagu trummel-tüüpi boiler.
9.4 Läbipuhumine ja veekeemia juhtimine
Katlavesi sisaldab lahustunud ja hõljuvaid lisandeid, mis võivad aurustumisel kontsentreerida.
Puhumine eemaldab osa kontsentreeritud veest, et kontrollida lahustunud tahkeid aineid ja muid saasteaineid.
Sobiv korraldus võib hõlmata pidevat puhumist, vahelduvat põhjapuhumist, kiirpaake, soojustagastust ja kemikaalide doseerimist.
Süsteem peaks olema kavandatud lähtuvalt toitevee analüüsist, töörõhust, veepuhastusstrateegiast ja keskkonnanõuetest.
9.5 Auru eraldamine ja ülekandumise vältimine
Auru puhtus on allkasutajate, eriti auruturbiinide ja tundlike protsessiseadmete jaoks ülioluline.
Aurutrummel ja eraldusseadised peavad kontrollima vedeliku ülekandmist.
Disain peaks arvestama:
Auru laadimine.
Veetase.
Trumli läbimõõt.
Separaatori võimsus.
Kalduvus vahule.
Vee keemia.
Töörõhu vahemik.
Liigne ülekandmine võib põhjustada allavoolu ladestusi, erosiooni, veehaamrit ja protsessikvaliteedi probleeme.
9.6 Seadmed ja ohutuskaitse
Aurugeneraator nõuab kooskõlastatud juhtimis- ja kaitsesüsteemi.
Tüüpilised instrumendid ja kaitsefunktsioonid võivad hõlmata järgmist:
Rõhu mõõtmine.
Auru temperatuuri mõõtmine.
Veetaseme mõõtmine.
Toitevee vooluhulga mõõtmine.
Auruvoolu mõõtmine.
Trumli taseme juhtimine.
Kütusevoolu ja põleti juhtimine, kui see on asjakohane.
Madala veekaitse.
Kõrgsurve kaitse.
Kaitseklapid.
Leegi tuvastamise ja väljalülitamise funktsioonid.
Häire- ja hädaseiskamissüsteemid.
Lõplik ohutusarhitektuur peaks järgima kehtivaid eeskirju, riskianalüüsi ja projekti ohutusinstrumentidega süsteemi nõudeid.
Rõhuvabastussüsteem peab olema projekteeritud ja selle suurus peab olema kooskõlas kehtivate koodidega ja usaldusväärsete ülerõhu stsenaariumidega.
10. Tootmisprobleemid: usaldusväärsete aurutootmisseadmete ehitamine
Aurugeneraatori tootmiskvaliteet mõjutab otseselt selle rõhu terviklikkust, kasutusiga ja kontrolli vastuvõtmist.
Kõige nõudlikumad valmistamistööd on sageli koondunud aurutrumlisse, päistesse, survet hoidvate torude ühendustesse, raskeseinalistesse komponentidesse ja keevissõlmedesse.
10.1 Materjali valik ja jälgitavus
Materjali valik sõltub rõhust, temperatuurist, korrosioonikeskkonnast, veekeemiast ja kohaldatavast ehituskoodist.
Materjalid võivad sisaldada süsinikterast, legeerterast ja muid marke, mis on ette nähtud teatud surveosaga töötamiseks.
Tootja peaks tagama iga survet säilitava komponendi jälgitavuse järgmiselt:
Materjali sertifikaadid.
Soojusnumbri identifitseerimine.
Materjali üleandmise protokollid.
Plaatide lõikamine ja vormistamine.
Keevitamise dokumentatsioon.
Kuumtöötlemise andmed, kui see on asjakohane.
Ülevaatus- ja katsearuanded.
Materjali ei tohiks asendada ilma nõutava tehnilise ülevaatuse ja ostja nõusolekuta.
10.2 Plaatide valtsimine ja vormimine
Aurutrumlid ja suured heedrid võivad vajada rasket plaadi vormimist ja rullimist.
Tootmise täpsus on oluline, kuna ümarus, servade mittevastavus ja mõõtmete kõrvalekalded võivad mõjutada keevisõmbluse sobivust ja lõplikku geomeetriat.
Tootmisplaan peaks sisaldama mõõtmete kontrolli asjakohastel etappidel:
Enne lõikamist.
Pärast moodustamist.
Enne pikisuunalist keevitamist.
Pärast ringkeevitust.
Enne düüsi paigaldamist.
Vajadusel pärast kuumtöötlust.
Lõpliku kontrolli käigus.
Lubatud tolerantsid peaksid järgima kehtivat koodi, kinnitatud jooniseid ja ostuspetsifikatsioone.
10.3 Survet hoidvate komponentide keevitamine
Surveosade keevitamiseks on vaja kvalifitseeritud protseduure ja töötajaid, mis sobivad materjali, paksuse, vuugi konstruktsiooni ja kehtiva ehitusnormiga.
Olulised tootmiskontrollid hõlmavad järgmist:
Keevitusprotseduuri kvalifikatsioon.
Keevitaja kvalifikatsioon.
Ühine ettevalmistus.
Eelsoojenduse ja läbipääsudevahelise temperatuuri juhtimine.
Tarbeseadmete juhtimine.
Keevitamise järjekord.
Moonutuste juhtimine.
Remondiprotseduurid.
Vajadusel keevitusjärgne kuumtöötlus.
Paksude komponentide puhul võib keevitusjärjestus ja soojussisendi juhtimine moonutusi ja jääkpingeid oluliselt mõjutada.
10.4 Düüside valmistamine ja tugevdamine
Aurutrumlid ja päised sisaldavad sageli arvukalt ühendusi toitevee, auru väljalaske, väljapuhumise, ventilatsiooniavade, äravooluavade, mõõteriistade, kaitseventiilide ja sisemise torustiku jaoks.
Projekt peaks kontrollima ava tugevdust ja kohalikke pingeid vastavalt kehtivale koodile.
Tootmine peab kontrollima düüsi asendit, orientatsiooni, väljaulatuvust, ääriku joondamist ja sisemist läbitungimise geomeetriat.
Valesti paigutatud otsik võib põhjustada olulisi paigaldusprobleeme isegi siis, kui survepiirde keevisõmblus ise on vastuvõetav.
10.5 Toru ja päise ühendused
Toru ja päise ühendused on veetoru aurugeneraatorite kõige olulisemate detailide hulgas.
Olenevalt konstruktsioonist võivad toruühendused kasutada keevitamist, laiendamist või muid sobivaid ühendamisviise.
Tootmisprotseduur peaks määratlema:
Toru otsa ettevalmistamine.
Päise-augu mõõtmed.
Toru sisestamise pikkus.
Liigese geomeetria.
Keevitamise või laiendamise protseduur.
Kontrolli nõuded.
Lekke- või rõhukatse.
Lõplikud vastuvõtukriteeriumid peavad järgima kinnitatud projekti ja kehtivat ehitusseadustikku.
10.6 Kuumtöötlus ja mõõtmete stabiilsus
Olenevalt materjalist, paksusest, ehituskoodist ja kasutustingimustest võib olla vajalik keevitusjärgne kuumtöötlus.
Vajadusel peaks protseduur kontrollima:
Küttekiirus.
Temperatuuri hoidmine.
Hoidmise aeg.
Temperatuuri ühtlus.
Termopaari asukoht.
Jahutuskiirus.
Salvestus ja dokumentatsioon.
Kuumtöötlus võib mõjutada mõõtmete stabiilsust. Tootmisjärjestus peaks seetõttu kooskõlastama kuumtöötluse töötlemise, düüside paigaldamise ja lõpliku mõõtmete kontrollimisega.
10.7 Mittepurustav ekspertiis
Kontrollimeetodid võivad hõlmata järgmist:
Visuaalne testimine.
Radiograafiline testimine.
Ultraheli testimine.
Magnetosakeste testimine.
Vedeliku läbitungimise testimine.
Mõõtmete ülevaatus.
Surve testimine.
Nõutavad meetodid ja ulatus sõltuvad kohaldatavast ehituskoodist, materjalist, vuugikategooriast, paksusest ja ostja spetsifikatsioonist.
Mitte iga uurimismeetod ei kehti iga komponendi kohta. Ülevaatus- ja katseplaan peaks selgelt määratlema kohaldatava kontrollimeetodi, vastuvõtukriteeriumid ja kinnituspunktid.
10.8 Surve testimine ja lõppdokumentatsioon
Survetestimine kontrollib kehtiva rõhupiiri terviklikkust vastavalt reguleerivale koodile ja heakskiidetud katseprotseduurile.
Tootja peaks koostama ka nõutava lõpliku dokumentatsioonipaketi, mis võib sisaldada:
Heakskiidetud joonised.
Projekteerimisarvutused, kui leping seda nõuab.
Materjali sertifikaadid.
Keevitusprotseduur ja personaliarvestus.
NDE teatab.
Kuumtöötlemise graafikud.
Mõõtmete kontrollimise aruanded.
Rõhutesti aruanded.
Mittevastavuse ja remondi kirjed.
Lõplik tootmisandmete raamat.
Täielik toimik aitab ostjal kontrollida seadmete vastavust ning toetab tulevast kontrolli ja hooldust.
11. Kohaldatavad standardid ja koodide valik
Aurugeneraatorid on surveseadmed ja asjakohane ehitusseadustik tuleb kehtestada projekti alguses.
Sõltuvalt seadme tüübist, jurisdiktsioonist ja projekti nõuetest võivad asjakohased koodid ja standardid sisaldada järgmist:
ASME boilerite ja surveanumate koodi I jaotis elektrikatelde jaoks.
ASME boilerite ja surveanumate koodi VIII jaotis kohaldatavate surveanumate ja komponentide jaoks.
ASME II jaotis materjali spetsifikatsioonide jaoks.
ASME V jaotis mittepurustavate uurimismeetodite jaoks.
ASME IX jaotis keevitamise ja kõvajoodisega jootmise kvalifikatsiooni kohta.
ASME B31.1 toitetorustiku jaoks, kui see on asjakohane.
ASME B31.3 protsessitorustiku jaoks, kui see on asjakohane.
Kohaldatavad riiklikud katla- ja surveanumaeeskirjad.
Projektipõhised spetsifikatsioonid ja ostja nõuded.
Katla ja ühendatud surveanumate või torustiku vaheline koodipiir tuleb määrata hoolikalt. Aurutrumlile, ökonomaiserile, ülekuumendile, ühendustorustikule ja nendega seotud seadmetele ei pruugi igas projektis kehtida sama koodijaotis.
ASME selgitab, et tema katla ja surveanuma koodi sertifitseerimisprogramm käsitleb kvaliteedikontrolli süsteeme projekteerimiseks, tootmiseks, kokkupanekuks ja kontrollimiseks vastavalt kehtivatele koodijaotistele. Tootja ei tohiks taotleda ASME sertifitseerimismärki või templit, välja arvatud juhul, kui tal on vastav luba. https://www.asme.org/certification-accreditation/boiler-and-pressure-vessel-certification
Sel põhjusel peaksid ostjad kinnitama:
Reguleeriv ehitusseadustik.
Jurisdiktsiooni ja regulatiivse heakskiidu nõuded.
Kas on vaja volitatud kontrolliasutust.
Kas koodi tembeldamine või sertifitseerimine on määratud.
Tootja tegelik kvalifikatsioon ja volitused.
Nõutav kontrolli ja dokumentatsiooni ulatus.
Tarnija üldist surveanuma tootmise kvalifikatsiooni ei tohiks käsitleda samaväärsena ASME I jaotise katla loaga.
12. Aurugeneraatorite tööstuslikud rakendused
Aurugeneraatoreid kasutatakse paljudes tööstuslikes protsessides. Nõutav konstruktsioon varieerub sõltuvalt auru rõhust, temperatuurist, puhtusest, võimsusest ja töörežiimist.
12.1 Naftarafineerimistehaste rakendused
Rafineerimistehased kasutavad kogu tootmisprotsessi vältel auru.
Tüüpilised rakendused hõlmavad järgmist:
Tooraine destilleerimisüksused (CDU):Auru võib kasutada eemaldamiseks, kuumutamiseks ja muudeks protsessiteenusteks. Auru kvaliteet ja rõhk peavad vastama torni ja sellega seotud seadmete nõuetele.
Vaakumdestilleerimisseadmed (VDU):Auru saab kasutada auru eemaldamiseks ja see võib mõjutada aurukoormust, eraldamise efektiivsust ja vaakumsüsteemi jõudlust.
Katalüütilise krakkimise seadmed:Steami kasutatakse olenevalt seadme konfiguratsioonist mitmetes protsessi- ja utiliitteenustes.
Katalüütilise reformimise üksused:Aur võib toetada kommunaal- ja abisüsteeme, samas kui vesinikurikkaid protsessivooge käsitletakse eraldi protsessiseadmetega.
Hüdropuhastusüksused:Auru võib vaja minna eemaldamiseks, kuumutamiseks ja muudeks abitöödeks.
Vesiniku tootmisüksused:Sõltuvalt protsessi konfiguratsioonist võib kõrge temperatuuriga protsessisektsioonide heitsoojuse auru genereerimiseks ära võtta.
12.2 Naftakeemiatehased
Naftakeemiarajatised kasutavad auru reaktsiooni kuumutamiseks, destilleerimiseks, eemaldamiseks, protsessi puhastamiseks ja kommunaalteenusteks.
Võimalikud rakendused hõlmavad järgmist:
Etüleeni ja propüleeni tootmine.
Aroomikompleksid.
Metanooli tootmine.
Dimetüüleetri tootmine.
Ammoniaagi ja väetiste tootmine.
Söe keemiline töötlemine.
Sünteetilise vaigu tootmine.
Polümeeride tootmine.
Integreeritud naftakeemiaettevõtetes võib auru toota mitmel rõhutasemel ja jagada keskse tehnovõrgu kaudu.
12.3 Keemia- ja peenkeemiatööstus
Keemiatehastes töötavad sageli partii- või pidevtööd erineva auruvajadusega.
Steami saab kasutada:
Reaktori küte.
Destilleerimisreboilerid.
Lahusti regenereerimine.
Aurustumine.
Kuivatamine.
Riisutamine.
Paagi soojendus.
Seadmete puhastus.
Partiioperatsioonide puhul võib koormuse kõikumine olla märkimisväärne. Seetõttu tuleks aurugeneraatorit ja jaotussüsteemi hinnata reaktsiooniaja, väljalülitamise, rõhu stabiilsuse ja ooterežiimi nõuete osas.
12.4 Maagaasi töötlemis- ja energiarajatised
Auru võib vaja minna gaasi töötlemiseks, regenereerimiseks, protsessi soojendamiseks ja kommunaalteenuste osutamiseks.
Kui gaasiturbiinid on paigaldatud, saab HRSG heitgaaside soojust tagasi võtta, et pakkuda auru protsessi kasutajatele või elektritootmiseks.
12.5 Jäätmetest energiaks ja tööstusliku heitsoojuse taaskasutamine
Jäätmeenergia tehased, põletusahjud ja tööstuslikud termilise töötlemisrajatised võivad heitgaasist soojust auru tekitamiseks tagasi võtta.
Need rakendused nõuavad hoolikat tähelepanu gaasi koostisele, tolmule, korrosioonile, saastumisele ja puhastuskorraldustele.
Seadme konstruktsioon võib sõltuvalt gaasi omadustest vajada spetsiaalseid materjale, torude paigutust, tahmapuhumist või muid meetmeid.
12.6 Elektri tootmine ning soojuse ja elektri koostootmine
Elektri ja soojuse koostootmissüsteemides on auru tootmine integreeritud elektri tootmise ja protsessisoojuse nõudlusega.
Auruturbiin võib genereeritud auru kasutada elektri või mehaanilise energia tootmiseks, samas kui ekstraheeritud või väljatõmbeaur varustab tööstustarbijaid.
Aurutootmissüsteem peab olema kavandatud kombineeritud võimsuse ja soojuse tasakaalu järgi, selle asemel, et optimeerida auru väljundit eraldi.
13. Aurugeneraatori valik: praktiline ostja kontrollnimekiri
Hinnapakkumisi küsides peaksid ostjad koostama selge tehnilise kirjelduse. Mittetäielik teave põhjustab sageli ebatäpseid tsitaate, korduvaid selgitusi ja hilisemaid disainimuudatusi.
13.1 Projekti põhiteave
Päring peaks tuvastama:
Projekti nimi ja asukoht.
Uus tehas, laiendus- või asendusprojekt.
Nõutav varustuse kogus.
Sihtotstarbeline tarnegraafik.
Paigaldamise ja kasutuselevõtu ajakava.
Kohaldatav jurisdiktsioon.
Nõutav ehituskood.
13.2 Steami-poolne teave
Ostja peaks esitama:
Nõutav auruvõimsus.
Normaalne ja maksimaalne auruvool.
Aururõhk.
Auru temperatuur.
Küllastunud või ülekuumendatud aur.
Auru kvaliteedinõuded.
Tööaeg.
Koormuse varieerumine.
Käivitussagedus.
Nõutav ooterežiimi võimsus.
13.3 Teave soojusallika kohta
Kütusega töötavate seadmete puhul:
Kütuse tüüp.
Kütuse koostis.
Kütuse rõhk.
Kütteväärtus.
Kütuse kättesaadavus.
Heitkoguste piirangud.
Heitküttesüsteemide jaoks:
Gaasi voolukiirus.
Gaasi sisselasketemperatuur.
Gaasi koostis.
Gaasi rõhk.
Tolmu või tahkete osakeste sisaldus.
Söövitavad komponendid.
Lubatud gaasipoolne rõhulangus.
Töötamise varieeruvus.
Elektriseadmete jaoks:
Saadaval elektrivõimsus.
Pinge ja sagedus.
Maksimaalne energiavajadus.
Elektrilise juhtimise nõuded.
Eeldatav töömuster.
13.4 Teave toitevee kohta
Ostja peaks esitama:
Toitevee voolukiirus.
Toitevee temperatuur.
Vee analüüs.
Lahustatud hapnik.
Kõvadus.
Juhtivus.
Ränisisaldus, kui see on asjakohane.
Veetöötluse korraldus.
Kondensaadi tagasivoolu kiirus ja kvaliteet.
13.5 Mehaanilised ja tootmisnõuded
Seadme spetsifikatsioon peaks sisaldama:
Projekteeritud rõhk ja temperatuur.
Ehitusmaterjalid.
Kohaldatav kood.
Vajadusel korrosioonivaru.
Seadmete mõõtmed ja paigutuse piirangud.
Düüside ajakava.
Toetuse ja sihtasutuse teave.
Isolatsiooni- ja tulekindlad nõuded.
Kontrollimise ja katsetamise ulatus.
Värvimine ja pinnakaitse.
Transpordi- ja tõstenõuded.
Nõuded dokumentidele.
13.6 Täitmisgarantiid ja aktsepteerimiskriteeriumid
Ostja peaks selgelt määratlema, mis on edukas sooritus.
Tüüpilised nõuded võivad hõlmata järgmist:
Auru tootmisvõimsus.
Auru rõhk ja temperatuur.
Toitevee tingimused.
Kütuse või soojusallika tarbimine.
Tõhusus või soojustagastus.
Heitgaasi väljalaske tingimused.
Lubatud rõhulangus.
Heitkoguste nõuded, kui see on kohaldatav.
Jõudluskatse tingimused.
Toimivuse garantii peab põhinema määratletud katsepiiril ja kokkulepitud töötingimustel. Vastasel juhul võivad tarnijad ja ostjad aktsepteerimiskriteeriume erinevalt tõlgendada.
14. Levinud aurugeneraatori valikuvead
Viga 1: seadmete valimine ainult auruvõimsuse järgi
Kahel sama nimiauruvõimsusega süsteemil võivad olla väga erinevad rõhu-, temperatuuri-, kütuse- ja töönõuded.
Parem lähenemine:Enne seadme tüübi valimist määrake kindlaks aurutingimused ja täiskoormuse profiil.
Viga 2: saadaoleva soojusallika ignoreerimine
Heitsoojuse aurugeneraator peab olema projekteeritud tegeliku gaasivoolu ja temperatuuriprofiili ümber.
Parem lähenemine:Hankige täielik soojusallika analüüs, sealhulgas koostis, kõikumised ja lubatud rõhulangus.
Viga 3: auru tekitamine tarbetult kõrgel rõhul
Kõrgem aururõhk võib suurendada surveosa paksust, materjalivajadust ja kapitalikulusid.
Parem lähenemine:Sobitage aururõhk protsessi kasutajate ja tehase üldise energiabilansiga.
Viga 4: söödavee kvaliteedi ignoreerimine
Kehv veekeemia võib põhjustada katlakivi tekkimist, korrosiooni, ülekandumist ja toru rikkeid.
Parem lähenemine:Käsitlege toitevee ettevalmistamist ja keemilist kontrolli aurutootmise projekti lahutamatu osana.
Viga 5: Käivitus- ja seiskamistingimuste tähelepanuta jätmine
Ainult täiskoormusega tööks mõeldud süsteem võib käivitamisel või väikese koormusega töötamise ajal olla ebastabiilne.
Parem lähenemine:Enne disaini lõpetamist määratlege käivitamise, seiskamise, minimaalse koormuse ja maksimaalse koormuse juhtumid.
Viga 6: keskendumine ainult soojuse taaskasutamisele
Maksimaalne teoreetiline soojustagastus ei pruugi tähendada parimat kaubanduslikku lahendust.
Parem lähenemine:Tasakaalustage soojusülekande pind, rõhulangus, saastumine, hooldus ja elutsükli ökonoomika.
Viga 7: Surveanuma kvalifikatsiooni segi ajamine katla koodi autoriseerimisega
Ettevõte, kes on kvalifitseeritud tootma teatud surveanumaid, ei ole automaatselt volitatud tootma ja tembeldama igat tüüpi katlaid iga ehituskoodi alusel.
Parem lähenemine:Kontrollige projekti reguleerivate eeskirjadega nõutavat täpset kvalifikatsiooni ja volitusi.
15. Miks on tootmisvõimsus aurugeneraatorite hankimisel oluline?
Aurugeneraatorid sisaldavad kriitilisi rõhu säilitavaid komponente. Nende usaldusväärsus sõltub tehnilistest arvutustest, materjali valikust, valmistamise täpsusest, keevitamise kvaliteedist, kontrollist ja testimisest.
Ostjate jaoks on tootja töökoja suurus vaid üks osa hinnangust. Olulisem on küsimus, kas selle tegelikud ressursid ja kvalifikatsioon vastavad seadme spetsifikatsioonile.
Sobiv tootmispartner peaks suutma näidata:
Kogemus vajalike surveseadmete materjalidega.
Tootmisvõimsus kindlaksmääratud komponentide mõõtmete ja paksuste jaoks.
Kvalifitseeritud keevitusprotseduurid ja personal.
Materjali jälgitavuse kontroll.
Mõõtmete kontrollimise võimalus.
Vajadusel asjakohane kuumtöötlemise kord.
Mittepurustavad uurimisressursid.
Rõhu testimise võimalus.
Dokumentatsioon ja kvaliteedikontrolli protseduurid.
Praktiline transpordi ja tarne planeerimine.
Suurte aurutrumlite, päiste ja soojusülekandesõlmede puhul peab tootja hoolikalt planeerima ka valmistamisjärjestust ja kontrollimispunkte.
Komponenti, mida on pärast lõplikku kokkupanekut raske kontrollida, tuleks kontrollida vastavas tootmisetapis.
16. GYRO: inseneri- ja tootmistugi tööstuslike aurutootmisprojektide jaoks
ZIBO GYRO INDUSTRY ENGINEERING pakub keemia- ja naftakeemiaseadmete inseneri- ja tootmisteenuseid.
Aurutootmisprojektide puhul hõlmavad GYRO asjakohased võimalused surveseadmeid, soojusvahetiid, keemilisi reaktoreid, kolonne ja kohandatud protsessiseadmeid, mis on valmistatud vastavalt kinnitatud tehnilistele kirjeldustele.
Aurugeneraatori täpne ulatus tuleks kindlaks määrata projektide kaupa. Olenevalt seadmete konstruktsioonist ja lepingupiiridest võib see hõlmata sobivaid surveanumaid, trumleid, kollektoreid, soojusülekandekomponente ja nendega seotud protsessiseadmeid.
GYRO-l ei tohiks eeldada täieliku sertifitseeritud katlapaketi, põletisüsteemi, katla juhtimissüsteemi või patenteeritud HRSG-tehnoloogia tarnimist, välja arvatud juhul, kui need elemendid on projekti ulatuses konkreetselt kinnitatud ja neid toetab nõutav kvalifikatsioon.
16.1 Surveanuma ja trumli tootmine
Aurutrumlid ja muud survet sisaldavad komponendid nõuavad materjali, vormimise, keevitamise, kontrollimise ja katsetamise ranget kontrolli.
GYRO surveseadmete tootmise taust võib toetada projekte, mis nõuavad kohandatud surveanumaid ja nendega seotud komponente vastavalt kohaldatavale koodile, kvalifikatsioonile, mõõtmetele, materjalidele ja lepingulistele nõuetele.
Iga projekti puhul tuleks enne tootmise teostatavuse kinnitamist üle vaadata projekteeritud rõhk, projekteeritud temperatuur, materjali klass, paksus, mõõtmed, korrosiooninõuded ja kontrolli ulatus.
16.2 Soojusvahetid ja soojusseadmed
Ökonomisaatorid, protsessisoojusvahetid ja muud soojusülekandeseadmed võivad moodustada tööstuslike aurutootmise ja heitsoojuse taaskasutamise süsteemide olulised osad.
GYRO tooteportfelli kuuluvad soojusvahetid. Tehniline ülevaade peaks kindlaks määrama tegeliku soojuskoormuse, rõhulanguse, toru materjali, saastumise tingimused, hooldusstrateegia ja disainikoodi.
Soojusvaheti tuleks toota vastavalt heakskiidetud termilisele ja mehaanilisele spetsifikatsioonile, mitte valida ainult nimipinna järgi.
16.3 Kohandatud keemia- ja naftakeemiaseadmed
Tööstuslikud aurutootmise projektid on sageli integreeritud teiste protsessiüksustega. Seotud seadmed võivad hõlmata separaatoreid, töötlemisanumaid, kolonne ja muid kohandatud surveseadmeid.
GYRO kogemus keemia- ja naftakeemiaseadmete valmistamisel võib toetada seadmete koordineerimist kokkulepitud projekti ulatuses.
Projekteerimis- ja tootmisliidesed tuleks selgelt määratleda protsessi litsentsiandja, EPC töövõtja, seadmete tootja ja projekti omaniku vahel.
16.4 Tootmisressursid ja kvaliteedijuhtimine
GYRO avaldatud ettevõtteteave kirjeldab:
Ligikaudu 30 000 m² ala.
Umbes 20 000 m² töökoja pinda.
Rohkem kui 150 tootmis- ja töötlemismasinat.
Aastane projekteerimis- ja tootmisvõimsus üle 8000 tonni.
Surveanuma projekteerimise ja valmistamise kvalifikatsioon.
Spetsiaalsed keevitus- ja mittepurustavate uuringute vahendid.
Need ressursid on kasulikuks lähtepunktiks ettevõtte tootmismahu hindamiseks. Konkreetse aurutootmiskomponendi sobivust tuleb siiski kinnitada nõutava koodi, materjali, mõõtmete, rõhu, temperatuuri, kontrolli ulatuse ja projekti ajakava alusel.
Lisateabe saamiseks võivad ostjad vaadata järgmisi ametlikke lehti:
GYRO ametlik veebisait
GYRO tooteportfell
Inseneri- ja tehniline võimekus
Kvaliteedi tagamine ja ülevaatus
16.5 Koostöö EPC töövõtjate ja tehaste omanikega
GYRO saab kooskõlastada projektiomanike, EPC töövõtjate ja inseneriettevõtetega, et vaadata üle seadmete spetsifikatsioonid, teha kindlaks tootmisnõuded, selgitada tehnilisi liideseid ja toetada seadmete tarnimist kokkulepitud ulatuses.
Uue projekti või seadmete väljavahetamise puhul on kõige kasulikumad päringudokumendid:
Aurugeneraatori või surveseadme andmeleht.
Protsessi vooskeem.
Soojuse ja materjali tasakaal.
Projekteeritud rõhk ja temperatuur.
Varustuse esialgne korraldus.
Materjali spetsifikatsioonid.
Kohaldatav ehituskood.
Kontrollimise ja katsetamise nõuded.
Kohustuslik tarnegraafik.
Nende dokumentide esitamine päringu etapis aitab tootmismeeskonnal hinnata teostatavust ja tuvastada tehnilisi küsimusi enne, kui projekt jõuab tootmisfaasi.
17. Viimased soovitused: valige aurugeneraator kogu tehasele, mitte ainult ühele seadmele
Õige tööstuslik aurugeneraator on kooskõlastatud protsessi-, termiliste, mehaaniliste ja tootmisotsuste tulemus.
Kütusega töötav katel, heitsoojuse aurugeneraator, HRSG ja läbilaskesüsteem võivad kõik auru toota, kuid need lahendavad erinevaid tööstuslikke probleeme.
Parim valik sõltub tehase auruvajadusest, soojusallika saadavusest, nõutavast rõhust ja temperatuurist, toitevee kvaliteedist, tööprofiilist, koha tingimustest, keskkonnanõuetest ja elutsükli kogukuludest.
Seadmete ostjate jaoks on kõige olulisemad kaalutlused:
Määratlege tegelik auruvajadus ja tööprofiil.
Valige soojusallika ja auru tootmise tehnoloogia.
Kehtestage rõhu, temperatuuri ja auru kvaliteedinõuded.
Täitke soojusbilanss ja soojusdisain.
Kontrollige rõhupiiri ja kehtivat ehituskoodi.
Hinda materjale, valmistamist, keevitamist ja kontrolli.
Planeerige toitevee töötlemine, hooldus ja käivitamine.
Kinnitage tootja tegelik kvalifikatsioon ja tarne ulatus.
Hästi läbimõeldud aurutootmissüsteem võib parandada energiatõhusust, vähendada tegevuskulusid, toetada protsessi stabiilset toimimist ja kasutada paremini olemasolevaid soojusallikaid.
GYRO tervitab rafineerimistehaste omanike, naftakeemiatootjate, keemiatehaste operaatorite, EPC töövõtjate ja inseneriettevõtete päringuid, kes otsivad kohandatud surveanumaid, soojusvahetiid ja tööstuslike protsesside seadmeid aurutootmise ja heitsoojuse taaskasutamise projektide jaoks.
Saatke oma aurutingimused, protsessi andmeleht, esialgsed seadmete joonised või surveseadmete spetsifikatsioonid, et arutada oma projekti nõudeid.
ZIBO GÜROTÖÖSTUSE INSENERING
Veebisait: https://www.gyro-epcunit.com/
E-post: vwang5871@gmail.com
Telefon: +86 132 8708 7195
