Reaktsioonikannu tööprotsess algab tavaliselt tooraine laadimisega. Reagendid sisestatakse anumasse sisselaskeava kaudu, mille järel sisend suletakse ja segamissüsteem aktiveeritakse. Segamissüsteem kasutab reagentide ühtlaseks segamiseks pöörlevaid labasid või turbiine, vältides liiga kõrge või madala kontsentratsiooniga piirkondi-, tagades sellega reaktsiooni ühtlase kulgemise.
Järgmisena reguleeritakse sisetemperatuuri kütte- või jahutussüsteemi abil. Temperatuuri reguleerimine on reaktsiooniprotsessis kriitiline tegur, kuna see mõjutab otseselt reaktsiooni kiirust ja toote kvaliteeti. Näiteks mõned reaktsioonid nõuavad protsessi kiirendamiseks kõrget temperatuuri, samas kui teised nõuavad kõrvalreaktsioonide pärssimiseks madalat temperatuuri. Küttemeetodid hõlmavad elektri-, auru- või termilist õlikütet, samas kui jahutamine saavutatakse tavaliselt tsirkuleeriva jahutusvee või muu jahutusvahendi abil.
Rõhk on reaktsiooni ajal veel üks oluline parameeter. Reaktsioonide puhul, mis hõlmavad või tekitavad gaase, tuleb säilitada kindlad rõhutingimused. Reaktsiooniveekeetjad on tavaliselt varustatud rõhuandurite ja kaitseklappidega, et tagada rõhu püsimine ohutus vahemikus. Tihendusmehhanismi konstruktsioon on rõhu säilitamiseks ülioluline; Levinud tihendusmeetodid hõlmavad mehaanilisi tihendeid ja tihendi tihendamist.
Kui reaktsioon on lõppenud, juhitakse toode välja väljalaskeava kaudu. Mõned reaktsiooniveekeetjad on varustatud ka puhastussüsteemidega, et eemaldada pärast iga kasutuskorda jääkmaterjale, vältides sellega ristsaastumist.
