Absorptsioonitorni projekteerimise ja valmistamise juhend: protsessi põhimõtted, sisemised osad, materjalid ja tööstuslikud rakendused
1. Sissejuhatus: MiksAbsorptsioonitornJõudlus sõltub rohkem kui torni suurusest
Absorptsioonitorn on kriitiline protsessiseade, mida kasutatakse ühe või mitme komponendi üleviimiseks gaasivoost vedelasse lahustisse. Seda kasutatakse laialdaselt gaasi puhastamisel, happegaaside eemaldamisel, keemilisel regenereerimisel, lahusti absorptsioonil ja tööstusheidete kontrollimisel.
Kuid absorptsioonitorni ostmine ei seisne lihtsalt selle läbimõõdu, kõrguse ja ehitusmaterjali täpsustamises.
Torn, mis vastab mehaanilisele tõmbenõuetele, ei pruugi siiski saavutada nõutavat väljalaskegaasi kontsentratsiooni. Liigne rõhulangus võib suurendada kasutuskulusid, halb vedeliku jaotus võib vähendada massiülekande efektiivsust ja sobimatud materjalid võivad põhjustada korrosiooni, lekkimist või seadmete enneaegset väljavahetamist.
Tehaseomanike, EPC töövõtjate ja insenerihankemeeskondade tegelik eesmärk on saada neeldumissüsteem, mis saavutab nõutava eraldusvõime, säilitades samal ajal usaldusväärse töö, juhitava energiatarbimise ja praktilise hooldusgraafiku.
Edukaks projektiks on seetõttu vaja protsesside projekteerimise, hüdrauliliste arvutuste, torni sisemiste osade, masinaehituse, materjalide valiku, tootmise, kontrolli ja paigalduse koordineerimist.
See juhend selgitab inseneriotsuseid, mis määravad neeldumistorni jõudluse, tootmisprobleeme, mis mõjutavad seadmete kvaliteeti, ja teavet, mida ostjad peaksid enne hinnapakkumise küsimist ette valmistama.
Projektide puhul, mis nõuavad kohandatud tööstuslikku gaasiabsorptsioonitorni, peaks tootja mõistma nii seadmete mehaanilist terviklikkust kui ka protsessitingimusi, milles see töötab.
2. Mis on absorptsioonitorn ja kuidas see töötab?
Absorptsioonitorn on gaasi{0}}vedelmassi-ülekandeseade, mis on loodud komponendi valikuliseks eemaldamiseks gaasisegust, viies gaasi kokku sobiva vedelikuga.
Olenevalt protsessist võib neeldunud komponent olla saasteaine, happeline gaas, väärtuslik kemikaal või mõni muu koostisosa, mis tuleb taaskasutada või eraldada.
2.1 Põhiline absorptsiooniprotsess
Tüüpilises vastuvoolu pakitud absorptsioonitornis:
Gaas siseneb põhja lähedale ja voolab ülespoole.
Absorbeeriv vedelik siseneb ülaosa lähedale ja voolab allapoole.
Pakend või kandikud tagavad kontakti kahe faasi vahel.
Sihtgaasi komponent kandub gaasifaasist vedelasse faasi.
Töödeldud gaas lahkub ülaosa lähedalt, rikastatud vedelik väljub aga põhja lähedalt.
Massi ülekande suund määratakse sihtkomponendi tegeliku kontsentratsiooni ja selle tasakaalukontsentratsiooni vahega töötingimustes.
Suurem efektiivne massiülekande{0}}jõud toetab üldiselt tõhusamat neeldumist eeldusel, et tornil on piisav kontaktpind ja sobiv hüdrauliline jõudlus.
2.2 Füüsikaline neeldumine versus keemiline absorptsioon
Absorptsioonimehhanismi mõistmine on üks esimesi samme seadmete valimisel.
Füüsiline imendumine
Sihtkomponent lahustub vedelikus, ilma et oleks vaja keemilist reaktsiooni, et saavutada põhiline eraldamine.
Selle jõudlus sõltub sellistest teguritest nagu gaasi lahustuvus, töörõhk, temperatuur, lahusti koostis ja vedeliku ringluskiirus.
Füüsikaline absorptsioon võib olla sobiv lahustuvate komponentide kogumiseks või gaaside eemaldamiseks, kui sobiv lahusti tagab piisava mahu ja selektiivsuse.
Keemiline imendumine
Sihtkomponent reageerib lahustunud keemilise reagendi või muu vedelas faasis aktiivse komponendiga.
Keemilised reaktsioonid võivad suurendada efektiivset absorptsiooni liikumapanevat jõudu ja parandada eemaldamise tõhusust. Protsess võib aga kaasa tuua ka soojuse vabanemise, reaktiivi kulu, lahusti lagunemise, korrosiooni ja regenereerimise nõuded.
Tüüpilised näited hõlmavad happeliste gaaside leeliselist puhastamist ja keemilisi absorptsiooniprotsesse, mida kasutatakse valitud süsinikdioksiidi eemaldamise rakendustes.
Eristamine on oluline, kuna sama torni geomeetria võib erinevate lahustite või reaktsioonisüsteemidega toimida väga erinevalt. Mehaaniliselt sobiv torn ei suuda kompenseerida sobimatut absorbendit või ebapiisavaid protsessitingimusi.
2.3 Absorptsioon versus adsorptsioon
Seadmete hankimisel aetakse need kaks mõistet sageli segamini.
Imenduminekannab komponendi vedeliku põhiosasse või mõnda muusse absorbeerivasse faasi.
Adsorptsioonpüüab kinni tahke materjali pinnal oleva komponendi.
Absorptsioonitornis kasutatakse tavaliselt vedelaid absorbente ja gaasi{0}}vedelikuga kokkupuutuvaid sisemisi elemente. Adsorptsioonisüsteem võib selle asemel nõuda fikseeritud kihte, aktiivsütt, molekulaarsõelu või muid tahkeid adsorbente.
Õige eraldustehnoloogia valimine alguses hoiab ära kulukad muudatused protsessi ülesehituses ja seadmete ulatuses.
3. Absorptsioonitornide tööstuslikud rakendused
Tööstuslik absorptsioonitorn võib täita väga erinevaid eesmärke, olenevalt gaasi koostisest, sihtkomponendist, lahustist ja nõutavast väljalaskeava spetsifikatsioonist.
Järgmised rakendused esindavad kohandatud absorptsiooniseadmete olulisi turge.
3.1 Nafta rafineerimine ja naftakeemia töötlemine
Rafineerimistehased ja naftakeemiatehased tekitavad gaasivooge, mis sisaldavad komponente, mis võivad vajada eemaldamist, taastamist või konditsioneerimist enne töötlemist.
Võimalikud rakendused hõlmavad järgmist:
Happegaasi eemaldamine valitud rafineerimistehaste gaasivoogudest.
Vesiniksulfiidi absorptsioon sobivates gaasi{0}}puhastussüsteemides.
Amiin{0}}põhine gaasiga magustamine ja sellega seotud protsessirakendused.
Valitud lahustuvate komponentide kogumine või töötlemine protsessi väljuvates{0}}gaasides.
Rafineerimise ja naftakeemiatöödega seotud gaasipuhastus.
Protsessi ventilatsiooniavade töötlemine enne allavoolu regenereerimis- või heitkoguste{0}}kontrolliseadmeid.
Nendes rakendustes tuleb absorptsioonitorn projekteerida kogu protsessisüsteemi ümber, mitte käsitleda isoleeritud anumana.
Näiteks võib väljalaskegaasi spetsifikatsioon mõjutada katalüsaatori kaitset, korrosioonitõrjet, toote kvaliteeti või keskkonnanõuetele vastavust. Lahusti regenereerimissüsteem, soojusvahetid, pumbad, filtrid ja gaasi{1}vedelike separaatorid võivad samuti mõjutada tehase üldist jõudlust.
Tehnikaülevaade:Rafineerimistehaste ja naftakeemiaprojektide puhul peaks seadmete spetsifikatsioon määratlema mitte ainult nõutava eemaldamise efektiivsuse, vaid ka lubatud rõhulanguse, lahusti ringluse tingimused, tööpiirkonna ja liidese nõuded ülesvoolu ja allavoolu seadmetega.
3.2 Keemia- ja peenkeemiatööstus
Keemiline tootmine nõuab sageli konkreetsete gaasikomponentide eemaldamist, taastamist või kontrollitud ülekandmist.
Tüüpilised rakendused hõlmavad järgmist:
Happeliste või aluseliste gaaside neeldumine.
Lahustuvate protsessikemikaalide taastamine.
Gaasi puhastamine enne allavoolu reaktsiooni.
Lahusti{0}}põhine protsessi heitgaaside töötlemine.
Imendumine keemilises sünteesis ja vahetootmises.
Gaasi konditsioneerimine peenkeemiatööstuses.
Peenkeemilised protsessid võivad hõlmata suhteliselt väikeseid voolukiirusi, kuid nõuda puhtusnõudeid. Mõned süsteemid on tundlikud ka lahustiga saastumise, toote lagunemise või tootmiskampaaniatevahelise ristsaastumise suhtes-.
Seetõttu tuleb konstruktsioonis arvesse võtta juurdepääsu puhastamisele, äravoolutavust, materjalide ühilduvust, vedeliku kinnipidavust ja töö paindlikkust.
Kohandatud absorptsioonitorn võib olla eelistatav, kui protsess nõuab mitte-standardseid mõõtmeid, spetsiaalseid korrosioonikindlaid-materjale, ebatavalist düüside paigutust või integreerimist olemasolevate seadmetega.
3.3 Keskkonnakaitse ja tööstusheidete kontroll
Absorptsioonitorne kasutatakse laialdaselt märggaasi{0}}puhastussüsteemides valitud gaasiliste saasteainete kontrollimiseks.
Olenevalt keemiast ja üldisest raviskeemist võivad rakendused hõlmata järgmist:
Happelise gaasi eemaldamine tööstuslikust heitgaasist.
Valitud happeliste komponentide aluseline küürimine.
Vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi töötlemine sobivates süsteemides.
Ammoniaagi absorbeerimine või puhastamine sobivates rakendustes.
Valitud vees{0}}lahustuvate lenduvate ühendite töötlemine.
Gaasipesu keemiatööstuses ja tööstuslikes väljalaskesüsteemides.
Sihtsaasteaine ja selle keemiline vorm määravad sobivad absorbendi ja protsessi tingimused.
Ühe gaasi jaoks mõeldud süsteem ei saa automaatselt eeldada, et see käsitleb teist gaasi. Näiteks võib gaasi koostise muutumine muuta lahustuvust, reaktsioonikiirust, soojuse eraldumist, lahustivajadust, korrosiooniriski ja sademete tekkimise võimalust.
Keskkonnaprojektid nõuavad ka kogu puhastusrongi hoolikat kaalumist. Gaasiabsorptsioonitorn võib vajada töötamist koos summutussüsteemi, udueemaldi, reaktiivi ettevalmistamise süsteemi, vedeliku retsirkulatsiooni ahela, reoveepuhastussüsteemi või allavoolu poleerimisseadmetega.
Hanke ülevaade:Ostjad peaksid esitama nõutava väljalaskeava kontsentratsiooni ja eeldatava sisendgaasi koostise, sealhulgas normaalse ja maksimaalse saasteainete koguse. Ainult gaasi voolukiiruse määramisest ei piisa, et hinnata, kas kavandatav torn suudab saavutada nõutava puhastustulemuse.
3.4 Söe keemia- ja energiatööstus
Kivisöe keemia- ja energiaprojektid võivad protsessigaaside töötlemiseks, kemikaalide regenereerimiseks ja heitekontrolliks vajada absorbtsiooniseadmeid.
Olenevalt protsessi konfiguratsioonist võib absorptsioonitorni kasutada:
Happegaasi töötlemine.
Valitud sünteesigaasi puhastussüsteemid.
Lahusti{0}}põhine gaasi konditsioneerimine.
Protsessi ventilatsiooni töötlemine.
Keemiline taaskasutus ja gaasipesu.
Need rakendused võivad hõlmata suurt gaasi läbilaskevõimet, kõrgendatud rõhku, olulisi termilisi efekte või keerulisi gaasikompositsioone.
Torni projekteerimisel tuleks arvestada töörõhu, lahusti omaduste, gaasitiheduse, massi{0}}ülekande nõuete ja järgnevate protsesside piirangute vastasmõju.
3.5 Väetiste ja anorgaaniliste kemikaalide tootmine
Valitud väetiste ja anorgaaniliste keemiliste protsesside puhul kasutatakse lahustuvate gaasiliste komponentide kogumiseks või eemaldamiseks absorptsiooniseadmeid.
Võimalikud rakendused hõlmavad ammoniaagi absorbeerimist, happegaasi töötlemist ja protsessigaasi konditsioneerimist, olenevalt keemiast ja tehase konfiguratsioonist.
Seadmed võivad vajada korrosioonikindlat-konstruktsiooni, hoolikalt valitud vooderdus- või kattesüsteeme ning tegelikule vedelikukeemiale sobivaid sisemisi.
Kui kristalliseerumine või soolade sadestumine on võimalik, muutuvad eriti oluliseks pakendi geomeetria, vedeliku jaotus, loputusvahendid ja juurdepääs kontrollimiseks.
3.6 Farmaatsia- ja erikemikaalide tootmine
Mõned farmaatsia- ja erikeemiaettevõtted kasutavad protsessigaaside töötlemiseks, lahusti taaskasutamiseks ja valitud keemilisteks operatsioonideks absorptsiooniseadmeid.
Need rakendused võivad eelistada:
Materjalide ühilduvus ja toote puhtus.
Puhastatavus ja drenaaž.
Materjalide ja tootmisandmete jälgitavus.
Ligipääsetavad ülevaatuspunktid.
Kontrollitud töötingimused.
Saastumise vältimine kampaaniate vahel.
Mitte iga farmaatsiaprotsess ei nõua tavalist pakitud torni. Õige konfiguratsioon sõltub rajatise spetsiifilisest keemiast, nõutavast puhtusest, ulatusest ja regulatiivsetest kohustustest.
3.7 Süsinikdioksiidi kogumine ja muud uued rakendused
Absorptsioonil{0}}põhinevaid protsesse kasutatakse ka valitud süsinikdioksiidi kogumise ja gaasi puhastamise rakendustes.
Lahusti neelab gaasivoost süsinikdioksiidi ja eraldi regeneratsioonietapp vabastab kinnipüütud komponendi lahusti taaskasutamiseks.
Sellised süsteemid võivad nõuda tähelepanu:
Soojuse ja temperatuuri neeldumise profiilid.
Lahusti lagunemine ja saastumine.
Vedeliku ringlus ja regenereerimisenergia.
Korrosiooni ja materjalide ühilduvus.
Hüdrauliline jõudlus erineva gaasikoormuse korral.
Integreerimine lahusti regenereerimise seadmetega.
Nõutav torni konfiguratsioon sõltub püüdmisprotsessist, gaasi koostisest, lahustisüsteemist ja tehase jõudluse eesmärkidest.


4. Kuidas valida õiget absorptsioonitorni tüüpi
Torni õige konfiguratsiooni valimine on projekti üks olulisemaid otsuseid.
Pakitud torn ei ole automaatselt parim lahendus igaks neeldumisülesandeks ja salve torn ei pruugi olla parem lihtsalt seetõttu, et see pakub etapiviisilist gaasi{0}}kontakti vedelikuga.
Valik peaks põhinema protsessi jõudlusel, hüdraulilisel käitumisel, tööpaindlikkusel, hooldusnõuetel ja elutsükli kogukuludel.
4.1 Pakitud absorptsioonitorn
Pakitud absorptsioonitorn sisaldab juhuslikku või struktureeritud pakkimist, mis loob suure gaasi{0}}kontaktipinna.
Gaas ja vedelik liiguvad tavaliselt vastuvoolu läbi pakitud sektsioonide.
Võimalikud eelised
Suur massi{0}}ülekandeala mahuühiku kohta.
Sobiva disainiga potentsiaalselt madal rõhulang.
Sobib paljudele vaakum- või madalrõhu{0}}surve{1}}rakendustele.
Pidev kokkupuude gaasi{0}}vedelikuga.
Erinevate pakkematerjalide ja geomeetriate paindlik kasutamine.
Ei mingeid kandiku allavoolutorusid ega tavalisi kandikutekke.
Võimalikud piirangud
Toimivus sõltub tugevalt vedeliku jaotusest.
Pakkimine võib ebasobivates teenustes määrduda või ummistuda.
Sisemised kahjustused või halb paigaldus võib põhjustada kanalisatsiooni.
Vedeliku vale jaotumine võib vähendada efektiivset massi{0}}edastusala.
Kontrollimine ja asendamine võib nõuda sisemist juurdepääsu või pakendi eemaldamist.
Pakendatud torne kasutatakse sageli gaasi puhastamiseks, märgpuhastamiseks, lahusti absorbeerimiseks ja muudeks teenusteks, kus pidev kontakt ja sobivad hüdraulilised omadused on kasulikud.
4.2 Salve imamistorn
Salvetorn kasutab astmelise gaasi{0}}kontakti tagamiseks mitut sisemist alust.
Olenevalt protsessist võivad kandikutüübid hõlmata sõelaaluseid, klapialuseid või muid spetsiaalseid konfiguratsioone.
Võimalikud eelised
Järkjärguline kontakt, mis võib olla kasulik teatud eraldusülesannete täitmisel.
Juurdepääs üksikutele salvetasanditele sobivate hooldustoimingute ajal.
Võimalikud eelised mõnedes tahkete ainete või saastumise kalduvustega teenustes.
Disaini alus, mis vastab konkreetsetele töö- ja seisakunõuetele.
Võimalikud piirangud
Madala rõhuga rakendustes võib{0}}salve rõhu langus olla märkimisväärne.
Salve tõhusus sõltub gaasi{0}}vedelikuga kokkupuutest ja hüdraulilistest tingimustest.
Tuleb hinnata allavoolu varundamist, nutmist, kaasahaaramist ja üleujutust.
Sisemine mehaaniline keerukus võib suurendada tootmis- ja paigaldusnõudeid.
Salvetornid võivad sobida, kui astmeline kontakt, tööpiirkond või spetsiifilised protsessinõuded eelistavad seda konfiguratsiooni.
4.3 Pihustustorn
Pihustustorn jaotab vedelikku pihustusdüüside kaudu, mitte ei tugine peamiselt pakitud voodile või tavalistele alustele.
Seda võidakse kaaluda teatud gaasi{0}}kustutamise, pesemise ja küürimise jaoks.
Võimalikud eelised hõlmavad suhteliselt lihtsat sisemist paigutust ja väiksemat sõltuvust pakkimisest. Selle massi{1}}edastusvõime võib aga olla ebapiisav ülesannete jaoks, mis nõuavad suurt eemaldamise efektiivsust, välja arvatud juhul, kui konstruktsioon pakub piisavat kontakti.
Pihustustornid on sageli sobivamad, kui nende lihtsus, piiskade kokkupuude ja tööomadused vastavad protsessi nõuetele.
4.4 Kuidas teha valikut
Järgmine tabel võtab kokku peamised kaalutlused.
| Valikutegur | Pakitud torn | Salve torn | Pihustustorn |
|---|---|---|---|
| Massi{0}}ülekande lähenemine | Pidev kontakt | Lavastatud kontakt | Piiskade kontakt |
| Rõhu{0}}languse kaalutlused | Sobiva pakendiga sageli soodne | Sõltub salve konstruktsioonist ja töötingimustest | Sõltub gaasi kiirusest ja pihustuskorraldusest |
| Vedeliku jaotus | Kriitiline | Tähtis üle kandikute | Sõltub düüsi kattest |
| Saastumise tundlikkus | Võib olla märkimisväärne | Võib olla valitud teenustes tolerantsem | Sõltub düüsi ja vedeliku omadustest |
| Sisemine hooldus | Pakkimine ja turustajad võivad vajada juurdepääsu | Salve{0}}taseme juurdepääs võib aidata | Düüside kontroll ja puhastamine on olulised |
| Parim valiku alus | Ülekande efektiivsus ja hüdraulika | Lavastamis- ja käitamisnõuded | Lihtsus ja sobiv kontaktitöö |
Lõplik valik tuleks kinnitada protsessi arvutuste ja tegeliku töömahuga, mitte teha üldiste seadmete eelistuste põhjal.
5. Absorption Tower Process Design: parameetrid, mis määravad jõudluse
Protsessi kavandamine määrab, mida seade peab enne mehaanilise valmistamise algust tegema.
Tehniliselt terviklik projekt peaks ühendama gaasi koostise, vedeliku omadused, eraldamise eesmärgi, töötingimused, torni hüdraulika ja sisemise konfiguratsiooni.
5.1 Gaasi koostis ja sisselaskeava koormus
Esimene nõue on sisendgaasivoo usaldusväärne määratlus.
Oluliste parameetrite hulka kuuluvad:
Gaasi koguvoolukiirus määratud töötingimustel.
Gaasi koostis ja siht{0}}komponendi kontsentratsioon.
Tavalised, minimaalsed, maksimaalsed ja häiritud voolukiirused.
Töötemperatuur ja rõhk.
Tahkete ainete, aerosoolide, kondenseeruvate aurude või kaasahaaratud vedeliku olemasolu.
Võimalikud keemilised reaktsioonid või kõrvalreaktsioonid.
Käivitus-, seiskamis- või protsessi ülesvoolu muutustest põhjustatud variatsioonid.
Siht{0}}komponendi kontsentratsioon on eriti oluline.
Kaks sama gaasi koguvooluga projekti võivad nõuda väga erinevaid torni mõõtmeid, kui nende sisselaske kontsentratsioonid ja eemaldamise eesmärgid erinevad oluliselt.
Disain peaks samuti kindlaks tegema, kas sisendgaas on puhas ja stabiilne või sisaldab saasteaineid, mis võivad rikkuda pakendit, kahjustada sisemisi või segada lahustite keemiat.
5.2 Absorbendi valik
Absorbent määrab eraldamise termodünaamilise ja keemilise aluse.
Valiku tegemisel tuleks arvestada:
Sihtkomponendi lahustuvus või reaktsioonikäitumine.
Selektiivsus võrreldes teiste gaasikomponentidega.
Viskoossus ja tihedus.
Pindpinevus ja märgumiskäitumine.
Aururõhk ja võimalik lahusti kadu.
Sööbivus ja sobivus ehitusmaterjalidega.
Kalduvus vahule.
Termiline stabiilsus ja lagunemine.
Regenereerimise nõuded.
Kättesaadavus, hind ja keskkonnakaalutlused.
Lahusti, millel on tugev afiinsus sihtkomponendi suhtes, ei pruugi olla kõige ökonoomsem valik.
Näiteks võib absorbent pakkuda suurt võimsust, kuid omada ka suurt viskoossust, kulukaid regenereerimisnõudeid või märkimisväärset korrosioonimõju. Need tegurid võivad suurendada nõutavat pumpamiskoormust, raskendada vedeliku jaotamist ja tõsta elutsükli kulusid.
Absorbenti tuleks seetõttu hinnata kogu protsessisüsteemi osana, mitte valida ainult lahustuvuse alusel.
5.3 Temperatuur ja rõhk
Töötemperatuur ja rõhk mõjutavad gaasi lahustuvust, tasakaalu, vedeliku tihedust, reaktsiooni kineetikat ja hüdraulilist võimsust.
Paljude füüsikalise absorptsioonisüsteemide puhul võib suurenev rõhk parandada piisavalt lahustuva gaasikomponendi imendumist. Madalamad temperatuurid võivad samuti soodustada neeldumist mõnes süsteemis.
Need suundumused pole aga universaalsed. Keemilised reaktsioonid, lahusti omadused, aurude{1}}vedelike tasakaal ja protsessi piirangud võivad optimaalseid töötingimusi muuta.
Disain peab hindama tegelikku gaasi{0}}vedelikusüsteemi.
Temperatuuri reguleerimine on eriti oluline eksotermilise keemilise neeldumise korral. Soojuse eraldumine võib mõnes süsteemis tõsta lahusti temperatuuri ja vähendada neeldumisvõimet, mis võib vähendada eemaldamise jõudlust.
Olenevalt tööülesandest võib protsess nõuda jahutusahelat, vahepealset vedeliku väljatõmbamist, välist soojusvahetust või muud soojus{0}}halduskorraldust.
5.4 Lahusti tsirkulatsiooni kiirus ja vedeliku -/-gaasi suhe
Vedeliku -ja-gaasi suhe, mida tavaliselt väljendatakse kui L/G, on oluline töö- ja disainiparameeter.
Lahusti ringluse suurendamine võib parandada imendumist, suurendades imamisvõimet ja parandades vedeliku niisutamist. Suurem vedeliku vool võib aga suurendada ka rõhulangust, pumba energiat, vedeliku kinnipidamist ja hüdraulilistele piiridele lähenemise ohtu.
Seetõttu ei ole L/G ja eemaldamise efektiivsuse vaheline suhe kõikides töötingimustes lineaarne.
Lahusti minimaalset voolukiirust mõjutavad tasakaal ja määratud eraldamine. Tegelik projekteerimisvoog peab andma praktilise varu töö varieeruvuse ja valitud seadmete konfiguratsiooni jaoks.
Tugev disain hindab nii tavalisi kui ka väliseid{0}}disainitingimusi, selle asemel, et optimeerida ainult ühte nominaalset tööpunkti.
5.5 Nõutav eemaldamise efektiivsus
Väljalaskeava spetsifikatsioon tuleks väljendada mõõdetavates väärtustes.
Olenevalt rakendusest võib selle määratleda järgmiselt:
Sihtgaasi maksimaalne jääkkontsentratsioon.
Eemaldamise protsent.
Maksimaalne saasteaine kontsentratsioon töödeldud{0}}gaasi väljalaskeavas.
Väärtusliku komponendi taastamine.
Järgmise protsessi etteande spetsifikatsioon.
Projekteerimisalus peab määratlema valimi võtmise alused, mõõtühikud, töötingimused ja kõik asjakohased katsemeetodid.
Väide nagu "kõrge absorptsioonitõhusus" ei ole piisav tulemuslikkuse garantii.
Mõttekas spetsifikatsioon määrab kindlaks sisselasketingimused, sihtväljundi tingimused ja töötingimuste vahemiku, mille korral nõue tuleb täita.
5.6 Massi-ülekande liikumapanev jõud ja torni nõutav kõrgus
Absorptsioonitorni kõrguse määrab nõutav eraldusvõime ja kontaktide siseosade võime kanda sihtkomponent gaasi- ja vedelfaasi vahel.
Pakitud torni puhul hinnatakse tavaliselt nõutavat pakkimiskõrgust, kasutades ülekandeüksuste ja ülekandeüksuse kõrguse vahelist seost:
[
Z=HTU \\times NTU
]
Kus:
(Z) on nõutav efektiivne pakkimiskõrgus.
(HTU) on ülekandeüksuse kõrgus, mis peegeldab massi{0}}edastusjõudlust.
(NTU) on määratud eraldatuse saavutamiseks vajalike edastusühikute arv.
Nõutav ülekandeseadmete arv sõltub sisse- ja väljalasketingimustest, tasakaalusuhtest ja tööliinist. Ülekandeseadme kõrgus sõltub gaasi-vedelikusüsteemist, pakkimisest, voolukiirustest, märgumisest ja massi{2}}ülekande omadustest.
See seos on kasulik kontseptuaalne raamistik, mis ei asenda kinnitatud projekteerimisarvutusi. Pärisprojektid võivad nõuda üksikasjalikke tasakaaluandmeid, sobivaid massi-edastuskorrelatsioone, tarnija-spetsiifilisi pakkimisandmeid ja täpset protsessisimulatsiooni.
Kriitiline tehniline ülevaade:Pakkimiskõrguse suurendamine ei suuda usaldusväärselt parandada vedeliku halba jaotumist, sobimatut lahustikeemiat, liigset hüdraulilist koormust või ebapiisavat massi{0}}edastusjõudu. Nende probleemidega tuleb tegeleda nende tekkekohas.
6. Hüdrauliline disain: torni läbimõõt, rõhulangus, laadimine ja üleujutus
Hüdrauliline jõudlus on üks olulisemaid seoseid protsessi kavandamise ja seadmete konfiguratsiooni vahel.
Torn peab pakkuma piisava{0}}ristlõikepindala vajalike gaasi- ja vedelikuvoogude jaoks, säilitades samal ajal vastuvõetava rõhulanguse ja vältides ebastabiilset tööd.
6.1 Torni läbimõõt
Torni läbimõõt määratakse peamiselt vajaliku gaasimahu, vedeliku laadimise, pakkimise või aluse omaduste, vedeliku omaduste ja lubatud hüdraulilise tööpiirkonna järgi.
Alamõõdulises tornis võib esineda liigne gaasikiirus, suur rõhulangus, kaasahaaramine või üleujutus.
Probleeme võib tekitada ka liiga suur torn. Madala gaasi või vedeliku kiiruse korral võivad pakendi niisutamine ja gaasi{1}}vedelikuga kokkupuutumine muutuda vähem tõhusaks, olenevalt konstruktsioonist ja töötingimustest.
Õige läbimõõt peab tasakaalustama läbilaskevõimet, eraldamise tõhusust, allahindlust ja kulusid.
6.2 Rõhulangus
Rõhulangus tähistab takistust gaasivoolule läbi torni ja selle sisemuse.
Pakitud absorptsioonitorni puhul mõjutavad rõhu langust:
Pakendi tüüp, suurus, geomeetria ja tühimike osa.
Gaasi ja vedeliku voolukiirused.
Vedeliku tihedus, viskoossus ja pindpinevus.
Vedeliku kinnipidamine ja pakendi niisutamine.
Saastumine või ladestused.
Jaotuse kvaliteet ja sisemine takistus.
Liigne rõhulangus võib suurendada ülesvoolu kompressiooni või ventilaatori energiavajadust ning mõjutada laiema protsessisüsteemi stabiilsust.
Madala -rõhu-languse nõue võib muuta pakendi valiku ja läbimõõdu optimeerimise eriti oluliseks.
Projekteerija peaks kehtestama kogu varustuse jaotise jaoks lubatud surve
6.3 Laadimine ja üleujutus
Vastuvooluga täidetud tornis voolab gaas üles, vedelik aga alla.
Gaasi kiiruse suurenedes tugevneb selle koostoime laskuva vedelikuga. Väljaspool laadimispiirkonda võib vedeliku kinnipidamine ja rõhulangus kiiremini suureneda. Üleujutuse korral takistab gaas üha enam vedeliku äravoolu ja torn ei saa enam ettenähtud hüdraulilise režiimi raames töötada.
Üleujutus võib põhjustada halva eraldumise, ebastabiilse rõhulanguse, vedeliku kaasahaaramise ja võimalikud protsessikatkestused.
Seetõttu on torn tavaliselt kavandatud töötama alla selle prognoositud üleujutusvõime. Sobiv töövaru sõltub protsessist, pakkimisest, vedeliku omadustest, eeldatavatest voolumuutustest ja projekteerimismetoodikast.
Kindlat üleujutusprotsenti ei tohiks kohaldada valimatult iga rakenduse puhul.
6.4 Toimimispaindlikkus ja sisselülitamine
Paljud tehased töötavad hooajalise nõudluse, eelnevate muutuste, tootmiskampaaniate või seadmete saadavuse tõttu erineva läbilaskevõimega.
Tornis, mis on konstrueeritud ainult nominaalse tööpunkti ümber, võib vedeliku jaotus halb, massiülekanne väheneda või hüdraulika madalal koormusel olla ebastabiilne.
Disain peaks hindama:
Minimaalne pidev gaasivool.
Minimaalne ja maksimaalne vedeliku ringlus.
Normaalne ja tipptöökiirus.
Käivitamise ja seiskamise tingimused.
Voo{0}}koostise eeldatavad muudatused.
Võimalik saastumine ja lahusti lagunemine.
Keeramise mõju levitamise ja eemaldamise jõudlusele.
See on eriti oluline projektide puhul, mis kestavad muutuvates tootmistingimustes mitu aastat.
7. Torni sisemised osad: komponendid, mis muudavad või rikuvad jõudlust
Torni kest tagab isolatsiooni ja konstruktsiooni terviklikkuse, kuid sisemised komponendid loovad tõhusaks neeldumiseks vajaliku kontaktkeskkonna.
Paljude pakitud tornide puhul on sisemine paigutus ja paigalduskvaliteet tegeliku jõudluse peamised määrajad.
7.1 Pakendi valik
Pakkimine suurendab efektiivset kontaktpinda gaasi ja vedeliku vahel.
Levinud valikuvõimalused hõlmavad juhuslikku pakkimist ja struktureeritud pakkimist, kusjuures materjalid, nagu metall, plast ja keraamika, olenevad protsessi tingimustest.
Valiku tegemisel tuleks kaaluda:
Massi{0}}edastusjõudlus.
Hüdrauliline võimsus.
Rõhu langus.
Korrosioonikindlus.
Mehaaniline tugevus.
Saastumise ja puhastamise nõuded.
Töötemperatuur.
Vedeliku niisutamise omadused.
Paigaldus- ja asenduskulud.
Juhuslik pakkiminevõib oma paindlikkuse ja praktiliste paigaldusomaduste tõttu olla atraktiivne paljude tavapäraste ülesannete jaoks.
Struktureeritud pakkiminevõib sobivates rakendustes pakkuda suurt efektiivset pindala ja soodsaid rõhu{0}}languse omadusi, kuid see nõuab vedeliku hoolikat jaotamist ja õiget paigaldamist.
Kumbki variant pole universaalselt parem. Parim valik sõltub tegelikust protsessist ja pakutava pakendi jaoks saadaolevatest toimivusandmetest.
7.2 Vedeliku turustaja
Vedeliku jaotur jaotab absorbendi üle torni ristlõike{0}}enne, kui vedelik pakkimiskihti siseneb.
Halb jaotur võib põhjustada vedeliku kontsentratsiooni teatud piirkondades, jättes teised alad ebapiisavalt märjaks.
See vähendab efektiivset kontaktpinda ja võib tekitada kanalisatsiooni, vähendada eemaldamise efektiivsust ja ebaühtlast hüdraulilist koormust.
Turustaja disain peaks arvestama:
Vedeliku voolu vahemik.
Jaotuspunktide arv ja asukoht.
Saadaval vedel pea.
Tundlikkus saastumise suhtes.
Tase ja paigaldustolerantsid.
Hooldusjuurdepääs.
Ühilduvus valitud pakendiga.
Suure-läbimõõduga tornide puhul muutub ühtlase jaotuse saavutamine eriti oluliseks.
7.3 Edasimüüjad
Pikad pakitud voodid võivad vajada vedeliku ümberjaotamist pakkimissektsioonide vahel.
Ümberjaotajad koguvad ja jaotavad vedelikku ümber, et vähendada seinavoolu, vale jaotumise või vedeliku ebaühtlase liikumise mõju läbi voodi.
Edasijaotajate vajadus ja vahekaugus sõltuvad pakkimissüsteemist, torni läbimõõdust, vedeliku omadustest, voodi kõrgusest ja protsessi ülesandest.
Kõrget torni ei tohiks automaatselt kujundada üheks katkematuks pakkimisaluseks, ilma et oleks hinnatud, kas vahepealne ümberjaotamine on vajalik.
7.4 Tugivõrede pakkimine ja{1}}hoidmissüsteemid
Tugivõred kannavad pakkimiskoormust ja võimaldavad gaasil ja vedelikul läbida ettenähtud vooluala.
Nende projekteerimisel tuleb arvestada mehaanilist koormust, rõhulangust, materjalide ühilduvust ja paigaldusnõudeid.
Võimalike probleemide hulka kuuluvad:
Ebapiisav tugitugevus.
Avatud ala liigne takistamine.
Kohalik deformatsioon.
Kehv istuv{0}}kesta juures.
Kahjustused pakendi paigaldamisel.
Ebapiisav soojuspaisumine, kui see on asjakohane.
Samuti võib vaja minna hoidmissüsteeme-, et takistada pakendite liikumist muutuvates hüdraulilistes tingimustes.
7.5 Udu eemaldaja
Udu eemaldaja vähendab vedelate tilkade edasikandumist töödeldud gaasis.
Olenevalt rakendusest võib see kasutada võrkpadjakesi, laba{0}}tüüpi seadmeid või muud sobivat paigutust.
Selle valikul tuleks arvesse võtta tilkade omadusi, gaasi kiirust, lubatud rõhulangust, saastumispotentsiaali, vedeliku omadusi ja puhastusnõudeid.
Udu eemaldajat ei tohiks käsitleda hea hüdraulika konstruktsiooni asendusena. Kui torn ujutab üle või tekitab liigset kaasahaaramist, ei pruugi udu eemaldaja üksi töökindlust taastada.
7.6 Gaasi sisselaskeava jaotus ja väljalaskeava paigutus
Gaasi sisselaskeava peaks sisestama protsessivoo, tekitamata vastuvõetamatuid kohalikke kiirusi, retsirkulatsiooni või väärjaotumist.
Sõltuvalt torni läbimõõdust ja sisselaskeava konfiguratsioonist võib konstruktsioon nõuda sisselaskeseadet või muid jaotusfunktsioone.
Gaasi väljalaskeava tuleks samuti paigutada nii, et vältida tarbetuid takistusi ja toetada kavandatud voolumustrit.
Düüside asukohad peavad olema kooskõlastatud tihendustugede, vedelikujaoturite, juurdepääsuavade, mõõteriistade ja muude sisemiste komponentidega.
7.7 Vedeliku kogumine, äravool ja juurdepääs
Vedeliku kogumise ja äravoolu korraldus on ohutuks kasutamiseks ja hooldamiseks hädavajalik.
Disain peaks hindama madalaid punkte, vedeliku kogunemist, äravoolutavust, isolatsiooninõudeid ja juurdepääsu puhastamiseks või kontrollimiseks.
Söövitavate või kristalliseerivate teenuste puhul võivad ligipääsmatud vedelikutaskud või halvasti kuivendatud alad põhjustada korrosiooni, ladestumist ja hooldusraskusi.
Luugid ja sisemine juurdepääs peaksid olema paigutatud nii, et paigaldamine, kontrollimine ja sisemiste osade vahetamine saaks toimuda ohutult ja praktiliselt.
8. Mehaaniline disain ja materjali valik
Absorptsioonitorn peab vastu pidama oma kavandatud rõhule, temperatuurile, väliskoormustele, töökeskkonnale ja kehtivatele mehaanilistele projekteerimisnõuetele.
Mehaaniline spetsifikatsioon tuleks välja töötada protsessi kavandamise alusel, mitte valida iseseisvalt.
8.1 Arvestusrõhk ja -temperatuur
Projekteerimistingimustes tuleb arvesse võtta kohaldatavat surveanuma{0}}või seadme projekteerimise alust, tööstsenaariume ning usutavaid rõhu- või temperatuurimuutusi.
Olenevalt süsteemist võib projekteerimisel olla vaja arvesse võtta ka vaakumtingimusi, rõhutsüklit, termilist tsüklit, tuulekoormust, seismilist koormust, transporti, tõstmist ja tugireaktsioone.
Enne üksikasjalikku projekteerimist ja valmistamist tuleks kokku leppida valitsev projekteerimiskood, jurisdiktsiooninõuded, kontrollikategooria ja dokumenteerimiskohustused.
8.2 Korrosioon ja materjalide sobivus
Materjalivalik on sageli üks kõige mõjuvamaid otsuseid seadmete elutsükli maksumuse osas.
Võimalikud ehitusmaterjalid võivad hõlmata süsinikterast, roostevaba terast, korrosioonikindlaid -sulameid või korralikult projekteeritud vooderdatud või plakeeritud konstruktsioone.
Lõplik valik sõltub tegelikust gaasist, absorbendist, saasteainetest, töötemperatuurist, rõhust, kontsentratsioonist ja puhastustingimustest.
Ühes kontsentratsioonivahemikus hästi toimiv materjal võib teises kontsentratsioonivahemikus teisiti käituda. Korrosiooni võivad mõjutada ka temperatuurigradiendid, ladestused, lokaalne vedeliku kontsentratsioon ja mitme keemilise liigi olemasolu.
Ülevaatus peaks sisaldama:
Üldine korrosioon.
Kohalik korrosioon ja auk.
Stressi{0}}korrosiooniprobleemid, kui see on asjakohane.
Erosioon või erosioon{0}}korrosioon.
Vesinikuga seotud{0}}kahjustused, kui see on teenusega seotud.
Voodri või kattekihi ühilduvus.
Keevismetalli ja mitteväärismetallide{0}}ühilduvus.
Ülevaatuse ja remondi ligipääsetavus.
Olulisi otsuseid tuleks toetada sobivate korrosiooniandmete, projekti spetsifikatsioonide ja tehniliste hinnangutega.
8.3 Kesta paksus ja konstruktsiooni terviklikkus
Korpuse paksuse määrab kohaldatav projekteerimiskood ja seadme mehaanilised projekteerimistingimused, sealhulgas rõhk, temperatuur, materjali lubatud pinge, keevisliidete -tõhusus, korrosioonitase ja asjakohased koormusjuhtumid.
Täiendav kontroll võib olla vajalik välisrõhu, vaakumi, kohalike düüside koormuste, tugitingimuste ning transpordi- või tõstepingete osas.
Suure läbimõõduga ja olulise kõrgusega torn võib nõuda tuulekoormuse, seismilise koormuse, äärise või jala konstruktsiooni, ankrupoltide ja vundamendi liideste hoolikat kaalumist.
Täielik struktuurne paigutus tuleb kooskõlastada tehase paigutuse ja püstitamise meetodiga.
8.4 Düüsid, kanalid ja tugevdus
Düüside asukohad tuleks kooskõlastada protsessi torustiku, sisemiste komponentide, hooldusjuurdepääsu, mõõteriistade ja tõste- või transpordipiirangutega.
Mehaaniline konstruktsioon peaks arvestama kehtivaid tugevdusnõudeid ja torustiku väliskoormust.
Halvasti koordineeritud düüside asukohad võivad häirida turustajaid, tugivõresid, pakkimisaluseid või kontrolli juurdepääsu.
Kohandatud tornide puhul tuleks düüside orientatsiooni ja kõrgust enne valmistamist kontrollida vastavalt kinnitatud üldisele paigutusele ja sisejoonistele.
9. Absorptsioonitornide tootmine: seal, kus tehnika ja valmistamine kohtuvad
Kohandatud absorptsioonitorn ei ole lihtsalt mitme düüsiga silindriline kest.
Selle tootmiskvaliteet sõltub mõõtmete kontrollist, materjalide jälgitavusest, keevituskvaliteedist, sisemisest-komponentide sobitamisest-, ülevaatuse planeerimisest ning võimest säilitada kooskõla kinnitatud tehniliste dokumentide ja valmisseadmete vahel.
Suurte või keerukate tornide puhul võib inseneri ja tootmise vaheline varajane kooskõlastamine vähendada ümbertööd ja parandada tarnekindlust.
9.1 Materjali kontrollimine ja jälgitavus
Tootmisprotsess algab materjalide kontrollimisega, et need vastavad heakskiidetud spetsifikatsioonidele ja joonistele.
Sõltuvalt projekti nõuetest võib dokumentatsioon sisaldada materjalide sertifikaate, soojuse numbreid, vastuvõtmise kontrollandmeid ja jälgitavuse kirjeid, mis seovad materjalid tootmiskomponentidega.
Kindlaksmääratud materjalide ja teenuste puhul võidakse nõuda täiendavat positiivset materjali tuvastamist või muid katseid.
Materjali ei tohiks asendada ilma asjakohase tehnilise ülevaatuse ja heakskiiduta.
9.2 Plaadi lõikamine, valtsimine ja kesta kokkupanek
Nõutud geomeetria ja mõõtmete tolerantside saavutamiseks tuleb kestaplaadid ette valmistada, rullida ja kokku panna.
Suure{0}}läbimõõduga tornide puhul peavad tootmismeeskonnad kontrollima:
Plaadi paksus ja mõõtmete täpsus.
Kesta ümarus ja läbimõõt.
Piki- ja ümbermõõdu joondamine.
Ühine ettevalmistus ja{0}}vormimine.
Kohalikud moonutused keevitamise ajal.
Ääriku ja düüsi orientatsioon.
Üldine vertikaalsus ja sirgus, kui see on asjakohane.
Kehv geomeetria võib tekitada raskusi sisemise paigalduse ja kohapealse kokkupanemise ajal, isegi kui kesta materjal ise vastab nõutavatele spetsifikatsioonidele.
9.3 Keevitamine ja moonutuste kontroll
Keevitamine on kriitiline tootmistegevus, kuna see mõjutab mehaanilist terviklikkust, mõõtmete täpsust ja survet{0}}hoidvate ühenduste usaldusväärsust.
Sõltuvalt materjalist, paksusest, koodist ja projekti nõuetest võivad tootmiskontrollid hõlmata järgmist:
Heakskiidetud keevitusprotseduuri spetsifikatsioonid.
Kvalifitseeritud keevitusprotseduurid ja personal.
Vajadusel eelsoojenduse ja läbipääsu temperatuuri regulaatorid.
Tarbematerjalide haldamine.
Keevituse järjestuse planeerimine.
Moonutuste jälgimine.
Vajadusel järel{0}}keevisõmbluse kuumtöötlus.
Keevisõmbluste remondiprotseduurid ja dokumentatsioon.
Korrosioonikindlate -materjalide puhul peavad keevitusprotseduurid käsitlema ka materjali -spetsiifilisi probleeme, nagu saastekontroll, soojussisend ja korrosioonikindluse säilitamine.
9.4 Tootmistorni sisedetailid
Sisemised komponendid nõuavad samasugust tähelepanu joonistele, materjalidele, mõõtmetele ja kvaliteedile kui põhikest.
Olulised valmistamise ja paigaldamise kontrollid hõlmavad järgmist:
Toetage{0}}ruudustiku taset ja sobivust.
Turustaja mõõtmed ja suund.
Düüsi ava ja pihustuskate, kui see on asjakohane.
Edasijaotaja kõrgus.
Vooditoe üksikasjade pakkimine-.
Udu eemaldaja istmed ja juurdepääs.
Sisemised kliirensid ja hooldatavus.
Joondamine kanalite ja kontrollavadega.
Mõõtmetega vastuvõetav kest võib siiski sisaldada halvasti paigaldatud sisemisi detaile. Seetõttu tuleks sisemine-komponentide kontroll integreerida tootmise kvaliteediplaani.
9.5 Kuumtöötlus ja mõõtmete kontrollimine
Kehtiva koodi, materjali spetsifikatsiooni, paksuse või projekti nõuete tõttu võib nõuda keevisõmbluse järel-kuumtöötlus.
Vajaduse korral tuleks tootmisplaanis kehtestada kohaldatav protseduur, temperatuuri reguleerimine, registreerimine ja aktsepteerimise kriteeriumid.
Mõõtmete ülevaatus peaks kontrollima seadmete terviklikkuse ja paigaldamisega seotud omadusi, sealhulgas kesta geomeetriat, düüside suunda, ääriku joondamist, toe mõõtmeid ja{0}}sisemist sobivust.
Kontrollikava tuleks koostada enne tootmist, mitte kokku panna tagantjärele pärast tootmise lõpetamist.
10. Kvaliteedikontroll ja -testimine enne tarnimist
Tugev kvaliteediplaan määrab kindlaks projekti jaoks kohaldatavad kontrollitoimingud, vastuvõtukriteeriumid, dokumendid ja hoidmispunktid.
Täpsed nõuded sõltuvad disainikoodist, seadmekategooriast, jurisdiktsioonist, materjalist, teenusest ja ostja spetsifikatsioonist.
Tüüpilised tegevused võivad hõlmata järgmist:
| Kontrollitegevus | Peamine eesmärk |
|---|---|
| Materjali kontrollimine | Kinnitage materjali kvaliteet ja nõutav jälgitavus |
| Keevitusdokumentatsiooni läbivaatamine | Kontrollige heakskiidetud protseduure ja personali kvalifikatsiooni |
| Visuaalne kontroll | Tuvastage nähtavad valmistamis- ja{0}}keevituspinna probleemid |
| Mõõtmete ülevaatus | Kontrollige kesta geomeetriat, düüside suunda ja sisemist sobivust- |
| Radiograafiline testimine (RT) | Vajadusel kontrollige kindlaksmääratud keevisõmbluste mahtu |
| Ultraheli testimine (TÜ) | Hinnake kindlaksmääratud keevisõmblusi või materjale heakskiidetud protseduuride abil |
| Magnetosakeste testimine (MT) | Tuvastage sobivates ferromagnetilistes materjalides asjakohased pinnad või{0}}pinnalähedased katkestused |
| Läbitungimise testimine (PT) | Tuvastage sobivate materjalide pinna{0}}katkestused |
| Rõhu või lekke testimine | Kontrollige kehtivaid surve{0}}piiri terviklikkuse nõudeid |
| Katte või voodri kontroll | Kinnitage pinna ettevalmistamise ja kaitse{0}}süsteemi nõuded |
| Dokumentatsiooni lõppülevaatus | Veenduge, et nõutavad kontrolli- ja tootmisdokumendid on täidetud |
Igat kontrollimeetodit ei nõuta iga torni puhul. Kohaldatava ulatuse määravad kindlaks reeglid ja projekti kontrollimise kava.
Miks on kontrolli planeerimine oluline?
Kontrollimine peaks olema integreeritud valmistamise järjestamisega.
Näiteks tuleks kavandada nõutav läbivaatus enne, kui keevisõmblus muutub kättesaamatuks. Enne sulgemist tuleks läbi viia sisemõõtmete kontroll. Materjali jälgitavus tuleks säilitada kogu tootmise vältel, mitte rekonstrueerida selle lõpus.
Vooderdatud või korrosioonikindlate{0}}seadmete puhul võib vooderdise pidevuse, haardumise, paksuse või muude kindlaksmääratud aktsepteerimiskriteeriumide kontrollimiseks olla vaja täiendavaid kontrolle.
Täielik kvaliteeditoimik võib sisaldada jooniseid, materjaliandmeid, keevitusdokumente, kuumtöötlemise dokumente, kuumtöötlemise{0}}aruandeid, NDT aruandeid, mõõtmete aruandeid, rõhu{1}}katseprotokolle, katmise või vooderduse aruandeid ja lõplikku vabastamise dokumentatsiooni vastavalt projektile.
11. Levinud absorptsioonitorni probleemid ja nende algpõhjused
Paljud absorptsioonitornide probleemid on valesti tingitud torni ebapiisavast kõrgusest või halvast pakkimiskvaliteedist.
Praktikas võivad jõudlusprobleemid tuleneda mitmest omavahel seotud põhjusest.
Probleem 1: töödeldud gaas ei vasta väljalaskeava spetsifikatsioonidele
Võimalikud põhjused
Vale või mittetäielik protsessi kavandamise alus.
Sobimatu absorbendi või lahusti lagunemine.
Ebapiisav lahusti ringlus.
Ebapiisav massiülekande{0}}tõukejõud.
Halb vedeliku jaotus.
Ebapiisav efektiivne kontaktkõrgus.
Liigne gaasi või vedeliku laadimine.
Sisselaskegaasi koostise arvestamata muutused.
Soovitatav vastus
Enne pakkimiskõrguse muutmist vaadake üle protsessiandmed, lahusti seisukord, töökiirused, temperatuur, rõhk ja torni rõhuerinevus. Veenduge, et tegelikud töötingimused jääksid kavandatud piiridesse.
Probleem 2: liigne rõhulangus
Võimalikud põhjused
Gaasi kiirus ületab ettenähtud töövahemikku.
Vedeliku vool on suurem kui projekteerimisalus.
Üleujutus või üleujutuse lähenemine.
Pakendi saastumine või vedeliku kogunemine.
Kahjustatud või ummistunud sisemised osad.
Halb jaotus või ootamatu tahkete ainete laadimine.
Soovitatav vastus
Võrrelge mõõdetud diferentsiaalrõhku eeldatava rõhu{0}}languse profiiliga. Enne sisemiste muudatuste otsustamist kontrollige gaasi ja vedeliku voolukiirust, sademete olemasolu ja hüdraulika konstruktsiooni.
Probleem 3: vedeliku ebaühtlane jaotus
Võimalikud põhjused
Turustaja konstruktsioon ei sobi tegeliku vedeliku vooluvahemiku jaoks.
Turustaja on paigaldatud väljaspool tasapinda.
Blokeeritud jaotusavad.
Ebapiisav vedel pea.
Pakendi vale paigaldamine.
Seinavool või kanalisatsioon pakkimiskihis.
Soovitatav vastus
Kontrollige turustaja seisukorda ja paigaldust, kinnitage tegelik vedeliku vool ja hinnake, kas ümberjaotamine või sisekorralduse muutmine on vajalik.
Probleem 4: sagedane üleujutus või ebastabiilne töö
Võimalikud põhjused
Ebapiisav hüdrauliline jõudlus.
Ootamatu gaasi või vedeliku voolu suurenemine.
Lahusti omadused erinevad projekteerimise alusest.
Vahustamine.
Saastumine ja avatud ala vähenemine.
Sobimatud tööprotseduurid.
Soovitatav vastus
Kontrollige hüdraulilist jõudlust tegelike protsessitingimustega võrreldes. Algpõhjuse parandamine võib nõuda töökohandusi, sööda konditsioneerimist, sisemisi muudatusi või laiemat protsessi ülevaatamist.
Probleem 5: korrosioon või seadme enneaegne kahjustus
Võimalikud põhjused
Kokkusobimatud materjalid.
Vale korrosioonivaru või materjali eeldused.
Ootamatud saasteained.
Kohalikud kontsentratsiooniefektid.
Erosioon või erosioon{0}}korrosioon.
Voodri defektid või sobimatud remondiprotseduurid.
Ebapiisav juurdepääs kontrollile.
Soovitatav vastus
Enne remondi- või asendusmaterjali valimist tehke kindlaks tegelik kahjumehhanism. Materjali uuendamine üksi ei pruugi lahendada probleeme, mis on põhjustatud halvast drenaažist, ladestustest, ootamatust keemiast või valedest töötingimustest.
12. Kuidas hinnata absorptsioonitorni tootjat
Absorptsioonitorni tootja valimine nõuab enamat kui pakutud hinna ja tarneaja võrdlemist.
Tarnija peab suutma toota seadmeid, mis vastavad heakskiidetud protsessi- ja mehaanilistele nõuetele, pakkudes samal ajal sobivaid ülevaatusdokumente ja praktilist tuge kogu projekti vältel.
12.1 Inseneri ja tootmise koordineerimine
Küsige, kas tarnija saab kooskõlastada seadmete projekteerimise aluseid, mehaanilisi jooniseid, düüside orientatsiooni, sisemiste -komponentide üksikasju, valmistamisjärjestust ja kontrollinõudeid.
Kohandatud seadmete puhul võib projekteerimise ja tootmise vaheline halb koordineerimine põhjustada jooniste parandusi, häireid ja välditavaid ümbertöötlemisi.
12.2 Tootmismastaap ja seadmete võimekus
Vaadake üle tarnija rajatis, plaadi-töötlemisvõime, tõstevõime, keevitusressursid,{1}}kuumtöötlemise korraldus ja kontrollimisvõimalused, võrreldes seadme tegelike mõõtmete ja materjalidega.
Suurte tornide puhul tuleks varakult arutada transpordi- ja püstitamise piiranguid.
Küsimus ei ole lihtsalt selles, kas tehas suudab toota torne, vaid kas ta suudab toota projektiga nõutava konkreetse läbimõõdu, kõrguse, paksuse, materjali ja sisemise konfiguratsiooni.
12.3 Keevitamine ja mittepurustav kontroll
Veenduge, et keevitusprotseduurid, kvalifitseeritud personal, kontrollimeetodid ja vastuvõtukriteeriumid vastavad projekti nõuetele.
Küsige tõendeid kontrollisüsteemi kohta ja võimaluse korral võrreldavate seadmetega kaasasolevate dokumentide näiteid.
12.4 Surveanuma projekteerimise ja tootmise kvalifikatsioonid
Seadmete puhul, mis vastavad surveanumate regulatiivsetele-nõuetele, kinnitage tarnija kohaldatavad projekteerimis- ja tootmislitsentsid ning veenduge, et need katavad kavandatud ulatuse.
Kohaldatav kvalifikatsioon sõltub seadmete klassifikatsioonist, kehtivatest reeglitest ja projekti jurisdiktsioonist.
Mitte--surve- või atmosfääriseadmetele võivad kehtida muud inseneri- ja tootmisnõuded.
12.5 Töökogemus protsessiseadmete ja projektiliidestega
Tarnija, kes tunneb keemia- ja naftakeemiaseadmeid, võib olla paremini positsioneeritud, et tuvastada praktilisi probleeme, mis on seotud düüside, toruühenduste, sisemiste, materjalide, paigaldusvahede ja kontrolli juurdepääsuga.
EPC projektide puhul võib seadmete liideste, dokumentatsiooni, tarnenõuete ja kohapealse toe kooskõlastamise võimalus olla sama oluline kui valmistamise hind.
12.6 Elutsükli kogukulu
Madalaim esialgne noteering ei pruugi pakkuda madalaimat elutsükli kulu.
Kasulikum võrdlus sisaldab järgmist:
Ostu ja valmistamise maksumus.
Pakkimise ja sisemiste{0}}komponentide kulu.
Rõhu{0}}langusega-seotud energiatarbimine.
Nõuded lahusti ringlusele.
Korrosiooni- ja hooldusoht.
Ülevaatuse ja puhastamise ligipääsetavus.
Eeldatav asendussagedus.
Varuosad ja{0}}müügijärgne tugi.
Tarne-, paigaldus- ja kasutuselevõtu liidesed.
Tehniliselt sobiv torn võib selle kasutusea jooksul vähendada kasutusriske ja hoolduskoormust.
13. Miks valida kohandatud absorptsioonitorni jaoks GYRO?
Tööstusprojektide puhul peab tootja tarnima rohkem kui teraskest. Seadmed peavad vastama protsessi nõuetele, mehaanilise projekteerimise alustele, tootmisspetsifikatsioonidele ja kontrolliplaanile.
GÜRO (ZIBO GYRO INDUSTRY ENGINEERING)pakub keemia- ja naftakeemiaseadmete inseneri-, tootmis- ja sellega seotud tehnilisi teenuseid tööstusprojektide jaoks.
Selle seadmete hulka kuuluvad keemilised tornid, reaktorid, soojusvahetid ja muud kohandatud protsessiseadmed.
13.1 Inseneri ja tootmise koordineerimine
GYRO ühendab inseneriressursid tootmis- ja tehnilise personaliga, et toetada seadmenõuete, tootmisjooniste, sisemiste korralduste ja tootmise planeerimise kooskõlastamist.
Kohandatud absorptsioonitornide projektide puhul on see kooskõlastamine oluline kesta geomeetria, düüside positsioneerimise, sisemise -komponentide sobitamise-, juurdepääsunõuete ja kontrolli planeerimise osas.
Lõplik protsessi ülesehitus ja tulemuslikkuse garantii tuleks kehtestada vastavalt kokkulepitud projekti mahule ja olemasolevatele protsessiandmetele.
13.2 Tootmisinfrastruktuur
GYRO avaldatud inseneri- ja tehniliste võimaluste teave tuvastab:
Ligikaudu 30 000 m² tootmispinda.
Umbes 20 000 m² töökoja pinda.
Rohkem kui 150 komplekti tootmis- ja töötlemisseadmeid.
Rohkem kui 50 professionaalist koosnev disainimeeskond.
15 inseneri- ja tehnikaspetsialisti.
14 sertifitseeritud surveanuma keevitajat.
Neli kvalifitseeritud mittepurustavat{0}}testimise personali, kes katavad RT, UT, MT ja PT kontrollimise tegevusi.
Need ressursid toetavad tootmise planeerimist, keevitamist, kontrolli koordineerimist ning kohandatud keemia- ja naftakeemiaseadmete tootmist vastavalt iga projekti erinõuetele.
13.3 Surveanumate{1}tootmisvõimalus
GYRO avaldatud teave tuvastab A2-taseme surveanuma projekteerimis- ja tootmislitsentsi.
Reguleeritud surveseadmeid hõlmavate projektide puhul tuleks tehnilise ülevaatuse käigus kinnitada kohaldatav ulatus, projekteerimiskood, jurisdiktsiooninõuded ja projektispetsiifiline dokumentatsioon.
13.4 Kohandatud keemiatornide lahendused
[GÜRO TOODE: Chemical Tower]
Chemical Toweri tootevalik on oluline projektide puhul, mis nõuavad keemia- ja naftakeemiaprotsesside jaoks kohandatud torne ja kolonne.
Sõltuvalt heakskiidetud projektist ja projekti ulatusest võib kohandatud absorptsioonitorn sisaldada järgmist:
Valmistatud tornikest.
Protsessi gaasi- ja vedelikudüüsid.
Pakkimise tugi- ja{0}}hoidmissüsteemid.
Vedelate turustajad ja edasimüüjad.
Udu eemaldaja toed ja paigutus.
Maniteed ja ülevaatusavad.
Drenaaži- ja mõõteriistade ühendused.
Nõutav ülevaatus ja tootmisdokumentatsioon.
Lõplik ulatus tuleks määratleda projekti andmelehe, jooniste, spetsifikatsioonide ja kokkulepitud tarnepiiride kaudu.
13.5 EPC ja seadmete hankeprojektide toetamine
GYRO inseneri- ja tootmistaust on oluline projektide puhul, kus seadmete tarnimine peab olema kooskõlastatud torustike, konstruktsiooniterase, protsessisüsteemide ja paigalduse planeerimisega.
EPC töövõtjate jaoks võib varajane tehniline selgitus aidata tuvastada liidesega seotud riske enne, kui need mõjutavad hankegraafikuid või objekti tööd.
Selle asemel, et tugineda üldisele seadmepakkumisele, peaksid ostjad esitama protsessi ja mehaanilised nõuded, mis on vajalikud tehniliselt mõtteka ulatuse loomiseks.
14. Millist teavet peaksite absorptsioonitorni pakkumist taotledes esitama?
Täielik küsitlus võimaldab tootjal täpsemalt hinnata seadmete ulatust ja tuvastada puuduva tehnilise teabe enne pakkumise tegemist.
Kasutage pakkumise päringu (RFQ) koostamisel järgmist kontroll-loendit.
Töötle teavet
Gaasi koostis ja sihtkomponent.
Normaalne, minimaalne ja maksimaalne gaasivoolukiirus.
Sisendtemperatuur ja töörõhk.
Nõutav väljalaskeava kontsentratsioon või eemaldamise efektiivsus.
Absorbendi tüüp ja koostis.
Tavaline, minimaalne ja maksimaalne vedeliku ringluskiirus.
Oodatavad erinevused sööda koostises.
Tahkete ainete, aerosoolide, kondenseeruvate komponentide või vahutavate ainete olemasolu.
Korrosiooni, saastumise või kristalliseerumisega seotud probleemid.
Nõutav sisselülitamine ja töö paindlikkus.
Mehaaniline teave
Projekteeritud rõhk ja temperatuur.
Kohaldatav disainikood ja jurisdiktsioon.
Vajalik ehitusmaterjal.
Nõuded korrosioonile või voodrile.
Esialgne läbimõõt ja kõrgus, kui see on olemas.
Düüside loend ja suund.
Toetuse ja sihtasutuse teave.
Tuule-, seismilised, tõste- ja transpordinõuded.
Isolatsiooni- või väliskatte nõuded.
Kohaldatavad kontrolli- ja katsespetsifikatsioonid.
Sisemiste{0}}komponentide teave
Eelistatud pakenditüüp, kui see on juba valitud.
Vajalik pakkematerjal.
Nõuded turustajatele ja edasimüüjatele.
Pakkimise tugi ja{0}}hoidmise üksikasjad.
Nõuded udu eemaldajale.
Manway asukohad ja juurdepääs hooldusele.
Sisekontrolli ja asendamise nõuded.
Projekti- ja äriteave
Projekti asukoht.
Nõutav tarnekuupäev.
Seadmete kogus.
Tarne ulatus ja välistused.
Nõutav dokumentatsioon.
Kontrolli ja tehase vastuvõtmise nõuded.
Pakkimis-, saatmis- ja säilitusnõuded.
Installimise või saidi tehnilise toe nõuded.
Kui mõned üksikasjad pole veel saadaval, saatke esmalt protsessi kirjeldus, esialgne andmeleht või olemasoleva seadme teave. Puuduvad esemed saab seejärel tehnilise selgituse käigus tuvastada.
15. Korduma kippuvad küsimused tööstuslike absorptsioonitornide kohta
Q1. Mis on absorptsioonitorni peamine eesmärk?
Selle esmane eesmärk on viia üks või mitu komponenti gaasivoost vedelasse absorbendisse. Tüüpilised eesmärgid hõlmavad gaasi puhastamist, saasteainete eemaldamist, kemikaalide taaskasutamist ja protsessigaasi konditsioneerimist.
Q2. Mis vahe on absorptsioonitornil ja puhastustornil?
Tööstuslikus kasutuses terminid sageli kattuvad.
Absorptsioonitorn rõhutab üldiselt gaasi{0}}vedeliku massiülekannet ja valitud gaasikomponentide vedelikku imendumist. Puhastustorn viitab tavaliselt seadmetele, mida kasutatakse gaasivoo puhastamiseks vedelikuga kokkupuutel, sageli saasteainete eemaldamiseks või tahkete osakeste ja aerosooli kontrollimiseks.
Täpne eristus sõltub rakendusest ja valdkonna terminoloogiast. Seadmete valikul tuleks lähtuda protsessi kohustusest, mitte ainult nimest.
Q3. Kas pakitud absorptsioonitorn on parem kui salve torn?
Mitte igas rakenduses.
Pakitud tornid võivad pakkuda soodsaid massi-edastusala ja rõhu-languse omadusi, samal ajal kui salvtornid võivad olla eelistatud teatud etapiviisiliste-kontaktülesannete või -teenuste jaoks, millel on teatud kasutus- ja hooldusnõuded.
Valik sõltub gaasi ja vedeliku voolukiirusest, lahusti omadustest, saastumispotentsiaalist, nõutavast eemaldamise efektiivsusest, rõhu langusest, mahalaadimisest ja elutsükli kuludest.
Q4. Kuidas määratakse absorptsioonitorni läbimõõt?
Läbimõõdu määravad peamiselt gaasi ja vedeliku läbilaskevõime, vedeliku omadused, pakkimise või aluse omadused, lubatud rõhulangus ja üleujutuse nõutav varu.
Lõplik disain peaks arvestama ka tööpaindlikkust ja protsessitingimuste eeldatavaid erinevusi.
K5. Kuidas määratakse absorptsioonitorni kõrgus?
Pakitud torni puhul saab nõutavat pakkimiskõrgust hinnata ülekande-ühikumeetodite, massi-ülekandekorrelatsioonide, tasakaaluandmete ja määratud eraldamise sihtmärgi abil.
Tulemus sõltub gaasi{0}}vedeliku süsteemist, pakkimisvõimest, voolukiirustest ja jaotuskvaliteedist. Mehaaniline torni kõrgus peab jätma ruumi ka jaoturitele, tugedele, udueemaldajatele, juurdepääsuavadele ja muudele siseosadele.
K6. Milline materjal on absorptsioonitorni jaoks parim?
Pole olemas universaalselt parimat materjali.
Sõltuvalt protsessi keemiast, temperatuurist, rõhust, saasteainetest ja hooldusnõuetest võib kaaluda süsinikterase, roostevaba terase, korrosioonikindlate -sulamite ja sobivate vooderdatud või plakeeritud konstruktsioonide kasutamist.
Materjali valik peaks põhinema kontrollitud ühilduvusel ja kohaldatavatel disaininõuetel.
K7. Kas absorptsioonitorni saab kohandada konkreetse tööstusprotsessi jaoks?
Jah. Kohandatud disain võib käsitleda projekti-spetsiifilist gaasi koostist, lahusti omadusi, nõutavat eraldamist, torni mõõtmeid, sisemisi komponente, materjale, düüside paigutust ja paigalduspiiranguid.
Kohandamise aste sõltub protsessiandmetest, inseneri ulatusest ja kohaldatavatest seadmenõuetest.
Q8. Mis põhjustab absorptsioonitorni halva töö?
Tavalisteks põhjusteks on sobimatu imav keemia, ebapiisav vedeliku ringlus, vedeliku halb jaotus, liigne hüdrauliline koormus, saastumine, ebapiisav massi{0}}edastusala ja kavandatust erinevad töötingimused.
Õige diagnoos peaks enne seadme muutmise soovitamist uurima protsessi tingimusi ja sisemist jõudlust.
K9. Mida peaksid ostjad enne absorptsioonitorni tellimist kontrollima?
Ostjad peaksid kinnitama projekteerimise aluse, nõutava väljalaske spetsifikatsiooni, seadmete konfiguratsiooni, ehitusmaterjalid, kohaldatavad kvalifikatsioonid, kontrolliplaani, dokumentatsiooni, tarne ulatuse ja vastutuse protsesside toimimise eest.
Kohandatud seadmete puhul on heakskiidetud andmeleht ja liidese joonised eriti olulised.
K10. Kas GYRO saab toota kliendi jooniste põhjal absorptsioonitorni?
GYRO saab üle vaadata projekti-spetsiifilised joonised, andmelehed ja tehnilised spetsifikatsioonid, et määrata kindlaks tootmismaht ja kohaldatavad nõuded. Kõik tehnilised muudatused, materjalide asendamised või projekteerimiskohustused tuleks kokku leppida enne tootmise alustamist.
K11. Kas tootja peab tagama neeldumise tõhususe?
Täitmise garantii sõltub kokkulepitud lepingu mahust ja usaldusväärsete protsessiandmete olemasolust.
Kui tarnija vastutab ainult mehaanilise valmistamise eest, võib protsessi toimimine jääda protsessi litsentsiandja, EPC töövõtja või projekteerija vastutusalasse. Kui nõutakse toimivustagatisi, tuleks vastutus, projekteerimisalus, katsetingimused ja aktsepteerimiskriteeriumid selgelt määratleda.
